Väärteoasi 4-09-3951 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.juuli Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Sekretär Ave Mõistlik Vaidlustatud lahend Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse konstaabel JJuks 02.03.2009.a. kiirmenetlusotsus väärteoasjas nr. 10220882903849 karistamises LS§ 7422 lg.2 järgi Kaebuse esitanud isik Hannes Toodu, isikukood 38308014237, elukoht xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Hannes Toodu kohtuvälise menetleja Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse esindaja Reelika Rebast LÕPPOSA Tühistada Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse 02.03.2009.a. kiirmenetlusotsus väärteoasjas nr. 10220882903849 mõistetud karistuse osas summas 3420.00 krooni. Teha uus otsus, millega tunnistada Hannes Toodu süüdi LS§ 7422 lg.2 alusel ning määrata karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku suuruses summas, s.o. 1800.00 krooni. KarS§ 66 lg.3 alusel määrata, et rahatrahv 1800.00 krooni kuulub tasumisele ositi 6 kuu jooksul igakuiselt summas 300.00 krooni, alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 31.07.2009.a. Kaebuse arutamisel tegi kohus kindlaks: Hannes Toodu’t karistati Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg.2 järgi rahatrahviga 57 trahviühiku ulatuses, s.o. 3420.00 krooni selle eest, et tema 02.03.2009.a. kell 08.12 Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa tee 35 km. juhtis mootorsõidukit kiirusega 126 km/h. Lubatud sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Kombineeritud liiklusjärelevalve käigus juhile ei näidatud seadme tablool fikseeritus lugemit. Sellega rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja § 124 lg.2 nõuded ning pani toime Liiklusseaduse § 7422 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtule esitatud kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist või alternatiivina vähendada mõistetud karistust ning ajatada selle tasumine. Üheltpoolt kaebaja väidab, et kaebuse esitamise põhjuseks on asjaolu, et kiirmenetluse otsusega karistatava teo toimepanemine ei ole tõendatud ning kaebaja palub eelnimetatud otsuse tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja palub nimetatud kiirmenetluse otsuse tühistamist põhjendusel, et mõõtetulemuse jälgitavus ei ole Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt tõendatud. Kaebajale kohapeal mõõtetulemuste näitu ei näidatud, kuid konstaabel JJuks väitis 02.03.2009 väärteomenetluse käigus, et mõõtetulemused on fikseeritud videosalvestisel. Kaebajale väljastati Põhja Politseiprefektuurist kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll nr.
- Nimetatud protokolli kohaselt on kiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusemõõteseadet testitud 02.03.2009 kell 07.
- Kuid kaebajale väljastatud protokollis on seadme testimise aega parandatud ning kuupäeva number on selgelt üle joonistatud. Mistõttu ei saa olla kindel, et seadet ka tegelikult enne kasutamist testiti sel kuupäeval. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud. Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika on sätestatud politseipeadirektori
- novembri 2005 aasta käskkirjas nr
- Antud käskkirja punkti 6.3.1 kohaselt tuleb enne kasutamist Kiirusmõõteseadme korrasolekut kontrollida. Kiirusmõõteseade tuleb seada töökorda vastavalt tootja juhistele ning enne mõõtmiste alustamist tuleb veenduda kiirusmõõteseadme töökorras olekus välise vaatluse ja proovimise teel. Antud väärteoasjas on tõendiks kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll nr
- Tulenevalt asjaolust, et nimetatud tõendil on keegi hiljem parandanud seadme testimise kuupäeva ei saa sellega tõendada tõest kiirusemõõtmise tulemust. Kiirusemõõtmise käigus ei ole järgitud Mõõteseaduse § 5 lg 1 tulenevat nõuet kasutada mõõtetulemuse tõendamiseks asjakohast metoodikat st. ei ole testitud enne seadme kasutamist selle töökorras olekut. Seadme kasutamise metoodika on sätestatud politseipeadirektori
- novembri 2005 aasta käskkirjas 2 nr 189, mille punkti 6.3.
- kohaselt tuleb seadet enne kasutamist testida ning eelpooltoodust tulenevalt palub kaebaja tühistada kiirmenetluse otsus nr
- Teisalt asus kaebaja seisukohale, et kiirmenetluse otsusega määratud karistus on ebaproportsionaalne toime pandud rikkumisega, rikkumise asjaolusid ja menetlusalust isikut arvestades. Kaebuse esitaja tunnistab, et juhtis mootorsõidukit otsuses märgitud ajal ja kohas. Kaebaja peeti kinni julgestuspolitsei poolt ning konstaabel JJuks teatas, et kaebaja on mõned kilomeetrid enne möödasõitu kiirust ületanud. Kuna konstaabli väitel olevat liiklusrikkumine registreeritud ning ka videosalvestis tehtud. Kaebaja ei ole teadlikult seadust rikkunud kuid kui konstaabel väitis, et rikkumine on aset leidnud nõustus kaebaja kiirmenetlusega. Samuti oli kaebaja nõus kiirmenetlusega kuna konstaabel JJuks teatas, et üldmenetluses võidakse kaebajalt ka load ära võtta. Julgestuspolitsei konstaabel palus kirja panna juhtunu asjaolud, et selle põhjal saaks teha kiirmenetluse otsuse. Kaebaja kirjutas aset leidnud möödasõidu asjaolusid väärteomenetluse seletustesse ja rääkis konstaabel JJuksile, et tal ei ole varasemalt ühtegi rikkumist lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kaebuse esitaja kiirmenetluse koostamisel sai aru rikkumise iseloomust ja laadist ning kahetses siiralt tehtut. Samuti palus kaebaja võtta karistuse määramisel arvesse asjaolu, et ta on üliõpilane ning teenib tööl miinimumpalka. Paraku kiirmenetluse otsuse tegija ei märkinud osundatut kiirmenetluse otsusele ning ei arvestanud otsuse tegemisel menetlusaluse isiku poolt kahetsusega, milline on karistust kergendavaks asjaoluks ega muude asjaoludega. Kaebuse esitaja on küll toime pannud väärteoasjas tehtud otsuses kirjeldatud teo, kuid leiab, et otsus on ebaproportsionaalne arvestades toime pandud rikkumist ja menetlusalust isikut ning väärteoasja aluseks olevaid asjaolusid. Kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nr. 20090302212001 nähtuva mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli tegemist asulavälise teega, hea nähtavuse, valge ajaga, ilmastik sademeteta, teeolud kuivad ning tee kattega. Seega leiab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel võtnud arvesse kõiki asjaolusid ning kaebaja kahetsust ning see on viinud kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel väärale karistuse kohaldamisele just karistuse proportsionaalsuse osas ning kaebaja palub vähendada karistust mõistliku suuruseni, arvestades rikkumise asjaolusid ning menetlusaluse isikut. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema esindaja oma kaebuse juurde ning palusid ülaltoodud asjaoludel kohtuvälise menetleja otsus tühistada või kergendada talle määratud karistust. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Hannes Toodu kaebus Julgestuspolitsei poolt koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220882903849 tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Hannes Toodu juhtis mootorsõidukit kiirusega 126 ± 8 km/h. Lubatud sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Kombineeritud liiklusjärelevalve käigus juhile ei näidatud seadme tablool fikseeritud lugemit. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tunnistaja ning uurinud antud asjas olevaid materjale leidis, et Hannes Toodu kaebus otsuse tühistamise osas ei kuulu rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Eesti Akrediteerimiskeskus on oma 1.07.2007 tunnistusega kinnitanud, et Julgestuspolitsei on pädev liiklusjärelevalve 3 mõõtmiste alal. mille hulka kuulub ka sõiduki kiiruse mõõtmine. Mõõtmise teostanud Julgestuspolitsei konstaabel MGross on pädev mõõtja, kiirusmõõteseade Stalker DSR 2X nr JLS 9 on taadeldud ning konstaabel Gross järgis mõõtmisel Politseipeadirektori 18.11.2005 käskkirjaga nr 189 kinnitatud metoodikat MM 01-2005 „Sõiduki kiiruse mõõtmine“ (edaspidi metoodika). Metoodika punkti 6.3.1 kohaselt tuleb perioodiliselt kontrollida kiirusmõõteseadme näidu stabiilsust. Kontrollimise tulemused dokumenteeritakse. Selle nõude täitmiseks on 14.07.2006 mõõtesüsteemi kvaliteedijuhi poolt kinnitatud „Radar tüüpi kiirusmõõteseadme perioodilise kontrolli ja asutusesisese kalibreerimise läbiviimise kord taatlemiste vahelisel perioodil" (edaspidi kord). Korra
- punkti kohaselt märgitakse radari kontrolli tulemus kontroll-lehele ühe kilomeetrise tunnikiiruse täpsusega Kiiruse mõõtmise vahendi kontroll-lehelt on näha, et 02 03.2009 kell 07:00 teostas mõõteseadme Stalker DSR 2X nr JLS 9 kontrolli Julgestuspolitsei vanemkonstaabel AAdelman, kes 02.03.2009 oli kiirusmõõteseadet nr JLS 9 kasutanud patrulltoimkonna vanem. Kontrolli käigus ühtisid testi ajal saadud näidud etalonide väärtustega, mille alusel otsustas vanemkonstaabel Adelman, et seade on töökorras. Asjaolu, et kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli nr 20090302812001 koostades parandas konstaabel Gross käevääratust ülekirjutusega, ei mõjuta kuidagi metoodika kohase perioodilise kontrolli tõendatust. Selle kohta andis ka kohtuväline menetleja selgitusi, et MGross’iga on sel teemal vesteldud ning ta tunnistas, et tõepoolest oli tegemist näpuveaga ning et seadme testimine leidis ikkagi aset 02.03.2009.a. Kaebaja väide, et rikkumisest on tehtud videosalvestis, on ekslik. Nagu ka kohtuväline menetleja selgitas ja nähtub materjalidest, siis kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis nr 20090302812001 on märgitud, et mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat, samuti ei ole videosalvestist kajastatud väärteomaterjalile lisatud tõendite loetelus. Samas peab kohus võimalikuks Hannes Toodu’le määratud karistuse kergendamist. Hannes Toodu kahetses oma tegu ning selgitas oma majanduslikku olukorda. Samuti puuduvad tal kehtivad karistused. Eeltoodu alusel jõudis kohus järeldusele, et määratud karistust on võimalik kergendada ning anda kaebajale võimalus selle tasumiseks ositi. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku §§ 109-111; §132 p 2; § 133-
- Piret Liivo Kohtunik 4