1-06-5779/10

Kriminaalasi nr 1-06-5779 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-06-5779 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kinnipeetav Kaitsja Elmar Ritson isikukood: 37205256011; registreeritud elukoht: xxx Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 426, 432 Jätta läbi vaatamata Elmar Ritsoni, isikukood: 37205256011, Tartu Maakohtu 03.05.2006.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega vabastamise küsimus. Välja mõista Elmar Ritsonilt 450 (nelisada viiskümmend) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber
2. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 25.09.2009.a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Elmar Ritson tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03.05.2006.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viljandi Maakohtu 11.10.2004.a otsusega tingimisi mõistetud ärakandmata karistus vangistus 2 aastat 10 kuud ja 17 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 10 kuud ja 17 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuseaja hulka eelvangistuses viibimise aeg 1 09.02.-02.05.2006, s.o 2 kuud ja 23 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 7 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistusaeg algas 03.05.2006.a ja lõppeb 26.12.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla saabus 18.01.2009.a. Elmar Ritson on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 17.12.1999.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi rahatrahv 1500 krooni; 2) 25.10.2002.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 3) 11.10.2004.a Viljandi Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 8 järgi 3 aastat vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Elmar Ritsonit vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Enne vangistust elas koos emaga Viljandimaal, vabanemisel soovib elama asuda xxx üürilisena tuttava ärimehe majja. Enne vangistust töötas ametlikult AS-s x, kus soovib vabanemisel tööd jätkata. Tartu Vanglas on lõpetanud keevitaja kursused ning aastatel 2006-2009 on töötanud ametlikult majandustöödel. 2008.a osales sotsiaalprogrammis „Vabanemiseelne toimetulekuprogramm“, samuti MTÜ Convictuse „12 sammu“ ning programmi „Vihajuhtimine“. Tartu Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ligi 9 000 krooni, vabastusfondis on üle 11 000 krooni. Vägivaldsed kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Kinnipeetava hinnangul on ta kergesti mõjutatav, eriti, kui on tarvitanud alkoholi, alkoholijoobes võib kaotada enesevalitsemise. Suhtlemise kriminaalse taustaga sõpradega on väidetavalt lõpetanud. Elmar Ritsoni vabanemisel võib oht seisneda füüsilise ja varalise kahju tekitamises, ohtu suurendab alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Elmar Ritsoni ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav soovib vabanemisel elama asuda Järvamaale, kindel töökoht seetõttu puudub, kuna endine töökoht asub Viljandimaal Tarvastu vallas. Töökoha asumine teises maakonnas ei ole elektroonilise järelevalve tingimustega kooskõlas. Kinnipeetava ema sõnul viibivad x talus alkoholilembesed isikud, kelle elustiili tõttu kolib ta x talust välja. Varasemate kriminaalhoolduste põhjal ilmneb, et E. Ritson ei täitnud korralikult kontrollnõudeid, jättes kokkulepped täitmata. Vaatamata südamepuudulikkusele jätkas E.Ritson alkoholi tarvitamist ning sooritas katseajal uue kuriteo. Tasumata nõudeid on kohtutäiturite andmebaasi andmetel ligi 6000 krooni. Uute kuritegude toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriteks on kindla elu- ja töökoha puudumine, alkoholi tarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ning elektroonilise järelevalve läbimiseks madal pingetaluvus. Võttes arvesse E. Ritsoni eelnevat käitumist kriminaalhoolduse ajal ning asjaolu, et tema poolt taotletud elukohta ei ole võimalik tal elama jääda, ei pea kriminaalhooldusametnik otstarbekaks Elmar Ritsoni vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava taotlusel kontrollis kriminaalhooldusametnik Elmar Ritsoni taotletava elukoha sobilikkust elektroonilise järelevalvega kriminaalhoolduseks aadressil xxx. Selgus, et kinnipeetava ema on x tallu kolinud hiljuti ja talu omanik kinnitab tema töötamist koduabilisena. Poja tegevuse kohta on L. R. andnud omanikule ebatõeseid andmeid. Ka elamiseks loa küsimisel varjas ema tegelikke asjaolusid. Tegelikest asjaoludest sai talu omanik teada kriminaalhooldajalt. Omanik ei andnud luba Elmar Ritsoni vabanemise korral tallu elama asumiseks. Ema, L. R. planeeritud elukoht Elmar Ritsonile oleks olnud talu lähedal olevas kämpingus, mis ei vasta elektroonilise järelevalve tehnilistele tingimustele. Kohtuistungil Elmar Ritson loobus nõusolekust elektrooniliseks järelevalveks. Ta leidis, et selleks puuduvad võimalused. Jaanuaris saabub uus tähtaeg tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. 2 KarS § 76 lg. 2 järgi esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Täitmiskohtunik, ära kuulanud prokuröri, kinnipeetava ja kaitsja seisukohad, jätab asja läbi vaatamata. Elmar Ritson kannab karistust esimese astme kuriteo eest. Tal on saabunud vangistusest ennetähtaegseks tingimisi vabanemiseks esimene tähtaeg, mis on seotud elektroonilise järelevalve kohustusega. Elmar Ritson, saanud teada arvatavas elukohas elektroonilise järelevalve tingimuste puudumisest, loobus nõusolekust elektonniliseks järelevalveks. Loobumisega langes ära KarS § 76 lg 2 p 1 ettenähtud alus tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Asja arutamisega kaasnesid menetluskulud, advokaaditasu 450 krooni, mis jääb KrMS § 180 lg 1 alusel kinnipeetava kanda. Ene Muts täitmiskohtunik 3