(9)Süüdistatav Kurmet Jõe end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt viis ta 22.06 päeval ema XXX külla. Isa V pidi minema õe juubelile. Kokkulepe oli, et ta viib isa XXX tänavale venna A juurde ja pärast sünnipäeva saab isa temaga tagasi koju. Ise läks ta naise ja poisiga külla R ja M.P. aadressil XXX, kus nad grillisid ja jõid õlut. Tekkis mõte minna Mustveesse kontserdile. Enne ärasõitu ta helistas A.J. ja ütles, et kui on vaja isale järgi tulla, siis helistagu. Ta ei mäleta, mis kell A.J. helistas ja ütles, et isa on väsinud ja tahab ära minna. Ta ütles, et tal läheb aega, mille peale A.J. ütles, et nad viivad isa XXX tänavale ja tulgu ta sinna järele. Kui ta XXX tänavale jõudis, oli pime, kell võis olla kuskil 00.-00.

1. Värava ees jäid nad seisma, ta läks hoovile ja tuli M.J. aiast ja ta küsis, kus isa on. M.J. vastas, et magab aiamajas. Ta küsis M.J., mida too seal siis tema isaga tegi, kui isa aiamajas magab. Ta oli natuke napsu ka võtnud. M.J. see jutt ei meeldinud ja hakkas kisendama, et mida sa räägid. Siis ta nägi, et isa tuleb aiast, ajas pintsakut selga ja läks tema tagant läbi väravast välja parkla poole. Ta ütles isale, et ära mine, ma võtan su peale. Mingit vastust ta ei saanud. Siis tulid A ja nad hakkasid juttu ajama. Ta mõtles, et sõidab isale järele, võtab ta peale ja nad lähevad koju. Nad sõitsid XXX minema, Piiri tänavast üles lauluväljaku parkimisplatsi kaudu Rukkilille ristmikule ja sealt keerasid Tallinna poole. Lõbustuspargi juures pidas politseipatrull nad kinni, nad küsisid politseilt, kas mingit meest ei ole siit minemas näinud. Nad ei olnud näinud. Teel koju nad tee peal V.J. ei näinud. Nad sõitsid koju ja läksid magama. Ta ärkas öösel üles ja läks tualetti. Ta kuulis, et keegi norskab kuskil jube kõvasti. Ta vajutas lülitit ja nägi, et isa on all trepi juures maas. Isal oli aluspesu seljas: püksid ja särk. Ta võttis isa üles ja viis voodisse, pani teki peale ja läks magama tagasi. Isal olid püksid veel ukse vahel maas, need olid märjad ja ta viskas need keldrisse. All välisukse juures oli porine pintsak, mille ta viis üles isa tuppa. Uks oli lahti, ta tõmbas ukse kinni ja pani lukku. Koridori tuli ja välistuli põlesid, ta kustutas need ära ja läks magama. Hommikul ta ärkas mõttega, et lähevad Rõngu. Naine pani pesu pesema veel. Nad mõtlesid, et sõidavad Rõngu ja kui ema tuleb, võtab pesu masinast välja. Isa magas ja norskas ikka samamoodi. Oli teki sees. Siis ta läks ja raputas teda, et kuule, me läheme Rõngu. Isa midagi ei teinud, vaid norskas. Ta vaatas, et isa on kõik linad läbi higistanud ja tekk oli niiske. Ta keeras isa voodile ja võttis ema lina, mille pani talle alla. Kui ta tagasi keeras, nägi ta, et isal olid silmad sinised ja ninast tuli verd. Siis ta helistas kiirabisse, et isa ei reageeri. Ta raputas isa, kes ainult ühtemoodi hingas ja norskas kõvasti. Siis tuli kiirabi. Kiirabi tulekuks läks pool või kolmveerand tundi. Toodi mingid aparaadid sisse ja isale tehti süst. Üks arst ütles, et adrenaliinisüst. Pärast seda kutsus arst ta appi ja nad tõstsid linaga isa voodist maha. Siis isa suri. Seejärel tuli politsei kohale ning ta viidi arestimajja. Ta oli eelnevalt joonud mõned õlled ja Mustveesse sõites ja tagasi tulles seltskonna peale liitri viina. M.J. kohtus antud ütlused ei vasta tõele, kuna ammuse loo pärast on ta M.J. mittesümpaatne inimene. Naabritele ta ei ole väitnud, et isa kukkus, vaid ütles, et isa oli trepi juures maas. Isa üles korrusele viies ta isa näos vigastusi ei märganud. Hommikul ta märkas põrandal trepi juures verd ja tõmbas enne kiirabi tulekut põranda lapiga puhtaks. Süüdistatav kinnitas kohtus eeluurimisel antud ütlusi, mille kohaselt ka ukselink ja esiku siseuks olid verised ja ta puhastas need ära. Naine pani hommikul pesumasinasse musta pesu, sh lina ja püksid, mis ta öösel ära viskas. BMW-st leitud vereplekkide kohta märkis süüdistatav, et valgusfoori taga ta pidurdas äkki, isal vööd peal ei olnud ja lendas näoga kõrvalistuja peatoe vastu. Ninast hakkas verd tulema ja isa pühkis seda särgiga. See juhtus mõned päevad enne
2. juunit. Suhted isaga olid tavalised, kui isa kaine oli, suhtlesid nad rohkem. Ta on isale teinud etteheiteid alkoholi liigtarvitamise pärast. Vägivalda neil omavahel ei olnud, kuid isa ja ema vahel küll. XXXX korter kuulub isale. Isa käis linnas nii jalgrattaga kui jala, aastaid käis isa linna jala tööle. Süüdistatav ei osanud isal fikseeritud vigastusi millega seletada. Kannatanu V.J. on V.J. abikaasa ning süüdistatava Kurmet Jõe ema. Kannatanu kohtus antud ütluste kohaselt kuulus XXXX korter V.J. Kurmet Jõe koos perega kolis nende juurde elama aastaid tagasi. Kannatanu kinnitas, et 22.06.2007.a viibis ta oma tütre I juures XXX külas 3

(9)Võnnus. V.J. viibis samal õhtul Tartus oma õe sünnipäeval. Järgmisel päeval koju jõudes sai ta teada oma abikaasa surmast. Ta kuulis, et Kurmet Jõe oli isale XXX tänavale järele läinud, V.J. oli sealt ära läinud. V.J. on kannatanu sõnade kohaselt eluaeg joonud, viimased 3-4 aastat jõi iga päev. V.J. ja Kurmet Jõe suhted olid normaalsed. Linnas käis V.J. tavaliselt oma rattaga, sõites ta täis ei olnud. Kannatanu I.K. on V.J. tütar ning Kurmet Jõe õde. Kanatanu andis kohtus ütlusi selle kohta, et ööl vastu 23.06.2007.a oli ta oma kodus XXX külas. Isa surmast sai ta teada 23.06.2008.a hommikul. Õemees M.S. helistas tema õele M.S. ja õde ütles talle, et isa on surnud. Hiljem sai ta teada, et venda süüdistatakse isa surmas. Ta läks koos ema ja õelastega XXX, õde M S oli sinna jõudnud veidi varem. Kurmet Jõega hiljem rääkides sai ta teada, et vend leidis isa hommikul koridoris trepi juures maa vahetult enne kiirabi kutsumist. Eelmisel õhtul oli Kurmet Jõe kutsutud isale XXX tänavale järgi. Kurmet läks sinna, et isa peale võtta, aga seal läks tüliks isa sugulastega ja isa oli ära läinud. Kurmet Jõe ja N.J. üritasid isa Supilinnast otsida. Isa ja vend said normaalselt läbi, nad tegid kodus koos remonti. Linnas käis isa tavaliselt jalgrattaga. Kannatanu ei olnud kuulnud, et isa oleks trepil, rattalt või jala peal kukkunud. Kannatanu M.S. on V.J. tütar ning Kurmet Jõe õde. Kannatanu andis kohtus ütlusi selle kohta, et 22.06.2007.a läksid nad perega I juurde XXX. Järgmisel hommikul helistas tema mees ja teatas, et Kurmet Jõe oli isa kätte saanud ja isa on surnud. 23.06.2007.a läks ta XXX koos abikaasaga. Kiirabi oli just lahkunud ning politsei oli ka lahkumas ja võttis Kurmeti kaasa. Kurmet oli šokis. Kurmetiga sai ta rääkida peale pühi, kui ta arestist vabanes. Kurmetilt kuulis ta nii palju, et A.J. oli vennale helistanud ja isale järele kutsunud. Kurmet läks XXX tänavale, kuid isa ta koju viia ei saanud, sest M.J. läks sõneluseks ja isa oli maja juurest juba ära läinud. Tüli põhjuseks oli alkohol. Seda, kas isa tol õhtul alkoholi tarvitas, kannatanu ei teadnud. Kurmet leidis isa trepi juurest maast ja aitas isa voodisse. Kannatanu arvamuse kohaselt läks isa XXX tänavalt ära peale sõnelust. Lauluväljakul olid jaanipäeva pidustused, ju temaga siis juhtus midagi seal, et ta läks pärast XXX tänavale tagasi, kust keegi pidi ta koju tooma. Linnas käis isa enamasti jalgrattaga. Tunnistaja M.J. andis kohtus ütlusi selle kohta, et V.J. on tema mehevend, Kurmet Jõe on tema mehe vennapoeg. Viimati nägi ta V.J. viimase õe juubelil 22.06.2007.a. Sünnipäevalt viisid nad V.J. autoga XXX tänavale. V.J. palus, et tahab pikali visata ja ütles, et poeg pidi talle järgi tulema. Kurmet saabus kella 12 paiku öösel BMW-ga, N.J. oli roolis. Kurmet tuli bravuuritsedes ja küsis, kus vanamees on. Ta vastas, et magab aiamajas. Kurmet käskis isa ära tuua, tema ütles, et too ise. Kurmet hakkas karjuma, et tema seda vastikut vanameest ei salli. Neil tekkis omavahel tüli. Talle ei meeldinud, et Kurmet ütles isa kohta halvasti. Tunnistaja arvates oli Kurmet alkoholi tarvitanud. Jutu peale ärkas V.J. üles ja tuli aiamajast välja. V.J. läks temast mööda ja viipas käega. Tunnistaja ei näinud, kas V.J. istus autosse, millega Kurmet tuli. Tagasi V.J. enam ei tulnud. Kui V.J. tarvitas alkoholi, tahtis ta alati pikali visata, agressiivne ei olnud ta kunagi. Tunnistaja arvamuse kohaselt kartis V.J. mingil määral oma poega. Linnas käis V.J. alati jalgrattaga, jalgsi ta XXX ei käinud. Tunnistaja A.J. andis kohtus ütlusi selle kohta, et V.J. on tema onu, Kurmet Jõe on tema onupoeg. V.J. nägi ta viimati aasta tagasi jaanipäeval isa õe sünnipäeval. Onutütar viis V.J. autoga XXX tänavale. See võis olla kella 22 paiku. V.J. oli alkoholi tarvitanud, kuid tunnistaja ei osanud öelda, kui tugevas joobes ta võis olla. V.J. väsis ära ja tahtis ära minna. Kurmet tuli isale BMWga järele, roolis oli N.J.. Siis tuli tema sõber ja nad läksid värava taha juttu ajama. Kui ta hoovi tuli, hakkas V.J. ära minema. V.J. oli rahulik, pani pintsaku selga ja läks hoovist välja auto eest mööda suundudes lauluväljaku parkimisplatsi poole. Tunnistaja ei osanud öelda, miks V.J. 4

(9)Kurmeti auto peale ei läinud. Tagasi XXX tänavale V.J. ei tulnud. Kurmet ütles, et sõidab isale järgi ja vaatab, kaugele ta jõudnud on. See oli umbes 10 minutit pärast V.J. lahkumist. Keegi teine V.J. järele ei läinud, ilmselt ei olnud kedagi, kes oleks saanud rooli minna. Kodust linna käis V.J. jalgrattaga. Tunnistaja T.K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et on V.J. ja Kurmet Jõe tuttav. V.J. suhtles tema mehe H.K., nad võtsid koos viina. Viina tarvitasid nad enamasti iga päev. V.J. surmast sai ta teada 23-nda hommikul G.K. käest. Tunnistaja J.K. on V.J. ja Kurmet Jõe naaber. Tunnistaja ütluste kohaselt olid V.J. ja Kurmet Jõe suhted väliselt normaalsed. Läbi seina oli vahel tülisid kuulda. Jõedel oli kaks autot – BMW ja džiip. 23.06 hommikul oli maja ees ainult džiip. Kurmet tuli ise hommikul nende juurde ja teatas V.J. surmast. Kurmet ütles, et isa oli kukkunud trepist ja ta oli viinud isa voodisse. Hommikul kella 8 paiku oli ta isa vaatama läinud ja isa oli surnud. V.J. tarvitas palju alkoholi, kuid naabritega probleeme sellega seoses ei olnud. Kurmet Jõe ja V.J. juures ta ei ole agressiivsust täheldanud. Tunnistaja K.R. on Kurmet Jõe tuttav ja V.J. endine töökaaslane. Ta on XXX külas käinud ja teinud seal kergemaid remonditöid. V.J. ja Kurmet Jõe suhted olid normaalsed, agressiivsust ei ole kumbki ilmutanud. Kurmet kolis perega XXX , et vanemaid abistada. V.J. käis tavaliselt linnas jalgrattaga, aga ka jala. Ta käis tavaliselt linnas õlle järel. V.J. joomine tekitas tülisid, ema riidles temaga joomise pärast. V.J. surmast sai ta teada päev hiljem, Kurmeti naine helistas talle ja ütles, et õnnetus on juhtunud ja Kurmet viidi arestimajja. Tunnistaja A.P. andis kohtus ütlusi selle kohta, et on Kurmet Jõe naaber. Ta käib siiani Jõede perel külas. V.J. tarvitas palju alkoholi, õlu ja viin olid tal kogu aeg näpus. Ta on V.J. sõidutanud linna, kui ta tahtis linnast alkoholi saada. Tunnistaja ei osanud öelda, miks V.J. ei lasknud pojal ennast linna viia. V.J. käis linnas jalgrattaga, aga tagasi on tulnud ka jala. Ka Kurmet tarvitas alkoholi, kuid kõvasti vähem kui V.J.. V.J. hakkas alkoholi tarvitades käskiva tooniga rääkima. Ühel korral lõi V.J. talle rindkeresse. See võis olla üle kolme aasta tagasi. V.J. surmast kuulis ta küla pealt. Külas räägiti, et V.J. oli kaklema läinud Kurmetiga. Kohtus avaldas tunnistaja A.J. eeluurimisel avaldatud ütlused, mille kohaselt 22.06.2007.a viis ta oma õe juubelilt kella üheksa paiku V.J. XXX tänavale. Ta tegi V aiamajja voodi ära ja läks ise tagasi õe juubelile, kus oli veel 2-3 tundi. Tagasi kodus olles nägi ta õue tualetti minnes V poega Kurmetit. Tagasi majja minnes ta õues enam Kurmetit ei näinud. Toas kuulis ta naiselt, et V oli ära läinud. Ta läks ära magama. Järgmisel hommikul kuulis ta pojalt, et V enam ei ole. Naise jutust sai ta aru, et Kurmet oli oma isale eelmisel õhtul järele tulnud, siis V oli talle viibanud nagu läheks ära. Kas V istus Kurmeti auto peale või ei, nad ei tea. Kohus avaldas tunnistaja G.K. eeluurimisel avaldatud ütlused, mille kohaselt 23.06.2007.a hommikul ütles abikaasa talle, et naabermaja juurde tuli kiirabi. Kui kiirabi ära läks ja tuli mitu politseiautot, läks ta M.P. juurde XXXX 3-2 ja nägi õues J.K. ja Kurmet Jõed omavahel rääkimas. Ta läks juurde ja küsis Kurmetilt, mis juhtus. Kurmet vastas, et isa kukkus trepist alla ja suri. Ta läks sealt ära ja rohkem asjasse ei sekkunud. Tol ööl, kui V.J. suri, ei kuulnud ta midagi. Tunnistaja N.J. kasutas

(9)- 23.06.2007.a kell 09.30 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt nähtuvalt on Tartumaal Tähtvere külas XXXX 3-3 asuva ridaelamu boksi majaesisel killustikul veretaolised verepritsmed ja määrdumised. Koerakuudi kõrval maas meeste pruuni värvi king, teine king leitud esikust. Kinga töötluse tulemusel avastati verejälje reageering. Teise korruse elutoa uksepiidal avastati töötluse tulemusel verejälje reageering. Teisel korrusel paremat kätt asuvas toas pintsak, televiisori kõrval T-särk, mis reageeris verejälgedele. Radiaatori ees veretaolise määrdumusega linad, voodil veretaolise määrdumusega padi, voodi keskosas märgjas ovaalne määrdumine. Voodi ees maas meesterahva laip, kellel jalas helehallid sokid veretaoliste pritsmetega, hallid aluspüksid ja hall maika. Laiba otsmikul on pikk põrutushaav, mõlemate silmade ümber hematoomid, terve nägu tugevalt paistes ja veretaolise määrdumusega koos. Paremal pool lõua all pikliku kujuga lillakat värvi triip. Kaelal mitmel pool marrastused ja verevalumid. Käes küünarliigestest allpool marrastustega ja vasakpoolsel küünarnükil põrutushaav. Rindkere keskosas ja seljal hematoomid. Kukla piirkonnas u 2 cm pikkune põrutushaav. Tartu Kiirabi kiirabikaardi nr 22/7/2232 kohaselt sai kiirabi korralduse 23.06.2007.a kell 07.

1. Anamnees: eile tarvitanud alkoholi, öösel kella 03 paiku kukkunud? Saanud peksa? Hommikul ei olnud äratatav. Kiirabi saabudes koomas, hingamine lõrisev, prillhematoomid, pupillid laiad. Suust-ninast olnud verejooks, rindkerel hematoom. Kiirabi juuresolekul kell 08.10 tekib üle bradükardia asüstoolia, elustamiskatse ebaefektiivne. Poja sõnul tarvitab pidevalt alkoholi. Diagnoos: Surmlõpe 23.06.2007 kell 08.
2. 25.06.2007.a läbi viidud surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 275 antud ekspertiisiarvamuse kohaselt oli V.J. surma põhjuseks pea ja rindkere kinnine tömp trauma peaaju kelmetealuste verevalumite ja kahepoolsete roidemurdudega. Nimetatud vigastused on eluohtlikud. Vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, suure tõenäosusega võivad olla saadud korduvatest löökidest kõva tömbi esemega. Samas ei saa välistada, et osa vigastustest võib olla saadud ka kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tuvastas ekspert V.J. surnukehal süüdistuses märgitud vigastused. V.J. surm võis saabuda 23.06.2007.a hommikutundidel. Võitlusele viitavaid või tüüpilisi enesekaitse vigastusi V.J. surnukehal kohtuarstlikul lahangul ei avastatud, samas ei saa välistada, et nahaalune verevalum vasakul labakäel võis olla saadud näkku suunatud löökide tõrjumisel. Kohtukeemilisel uuringul leiti V.J. surnuveres, uriinis ja silma klaaskeha vedelikus vastavalt 0,50 mg/g (‰), 1,45 mg/g (‰) ja 0,86 mg/g (‰) etüülalkoholi, mis elaval inimesel vastab tavaliselt kergele alkoholijoobele. 21.12.2007.a läbi viidud surnu täiendkohtuarstliku ekspertiisi kohaselt ei ole võimalik täpselt eristada, millised vigastused on tekitatud löökidest kõva tömbi esemega. Osa vigastusi võivad olla tekitatud löökidest kängitsetud jalaga. Võimalik, et V.J. võis saadud vigastustega mõnda aega elada ja iseseisvalt liikuda, ajavahemiku pikkus vigastuste saamise momendist surma saabumiseni ja liikumisvõime ulatus ei ole kindlakstehtavad. 27.06.2007.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluvatelt fototabelite andmetel on tunnistaja N.J. poolt 26.06.2007.a Rõngus politseile üle antud tumesinist värvi sõiduauto BMW 530 reg.nr XXX XXX . Auto parempoolsel tagumisel uksel tumepruuni värvi verekahtlane määrdumus. Ukse klaasi vaheliistu parempoolselt ja vasakpoolselt äärelt ja ukse polstri plastosalt võetud DNA proov vatitampoonidele. Auto tagumise istme seljatoe vahel tumepruun verekahtlane määrdumus, töötluse tulemusel avastati verejälje reageering. Esimeste istmete vahelise konsooli tagumise istme poolsel küljel tumepruuni värvi verekahtlane määrdumus, millelt võetud DNA proov vatitampoonidele. Töötluse tulemusel avastati verejälje reageering. Istme parempoolses ääres ukseava juures tumepruuni värvi verekahtlane määrdumus, millelt võetud DNA proov vatitampoonidele. Töötluse tulemusel avastati verejälje reageering. 6

(9)Ekspertiisiakti nr GE-1745-074375 kohaselt sündmuskohalt kaasa võetud kividelt, voodilinadelt, uksepiidalt ja BMW-st võetud proovidelt leiti V.J. DNA-d. Kohus, asja arutanud ja hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et Kurmet Jõe süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista KarS § 113 järgi. Kannatanute, tunnistajate ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et 22.06.2007.a öösel kella 00 paiku toimus Tartus XXX 6 maja juures sõnavahetus M.J. ja süüdistatava vahel, kes oli tulnud V.J. järele. Seepeale tuli õue V.J, kes kõndis aiast välja, kuid ei läinud Kurmet Jõe autosse, vaid kõndis lauluväljaku suunas. Tunnistaja M.J. sõnade kohaselt ütles Kurmet Jõe XXX tänaval toimunud sõnavahetuse käigus, et ta oma isa ei salli. Kurmet Jõe tunnistas kohtus ka ise, et isa joomine häiris teda. Umbes 10 minutit hiljem lahkus XXX tänavalt ka Kurmet Jõe, öeldes, et sõidab isale järgi ja vaatab, kaugele ta jõudnud on. Süüdistatava sõnade kohaselt ta koju XXX sõites V.J. ei näinud ja läks koju jõudes magama ning öösel ärgates leidis ta isa trepi juurest maast ja viis oma tuppa voodisse. Hommikul isa äratama minnes avastas ta, et isal on silmade ümber verevalumid ja ta ei hinga normaalselt, mille peale ta kutsus kiirabi. Kohus on seisukohal, et süüdistatava ütlused 23.06.2007.a öösel ja varahommikul pärast XXX tänavalt lahkumist tema enda tegevuse ja toimunu kohta ei kajasta tegelikku olukorda ja toimunut täies mahus ja on antud enda süüstvabastamise eesmärgil. Kurmet Jõel olid isaga viimase käitumise pärast perekonnas aastaid pingelised suhted ja 22/23.06.2007a.a öösel tekkinud tüli tõttu oli isale kallale minekuks nii motiiv kui võimalus. Kurmet Jõel puudub ka alibi 22/23.06.2007.a. südaööst kuni 23.06.2007.a.hommikul kiirabisse helistamiseni. See tähendab, et keegi ei pea tõestama enda süütust, kuid eitades esitatud süüdistust on oodatud selliste usaldusväärsete ja hõlpsasti kontrollitavate asjaolude esitamine, mis välistaksid süüdistuse. Kurmet Jõel selliseid asjaolusid ei ole. Kurmet Jõe abikaasa N.J. keeldus kohtus ütlusi andmast perekondliku sõltuvuse tõttu seaduses ettenähtud alusel ja kohus aktsepteerib seda. Võttes arvesse konflikti XXX tänaval, mille tõttu V.J. keeldus Kurmet Jõe autosse istumast ja eelistas jala lahkuda, on alust järeldada, et alkoholijoobes Kurmet Jõe, sõitnud isale järgi ja saanud ta tee peal kätte, läks ägedusehoos isale kallale ja hakkas teda peksma valimatult ja tugevasti, sh pähe ja rindkeresse, põhjustades V.J. ekspertiisiaktis sedastatud vigastused. Kannatanu verejäljed leiti kuuriesiselt killustikult, kus tavaliselt Jõede auto seisis ning majas sees trepi juurest põrandalt. See välistab kaitsja poolt väidetud võimaluse, et V.J. tuli ise oma jalal koju, vastasel juhul oleksid tema verejäljed olnud ka majast eemal teatud vahedega kuni maja välisukseni. Ka BMW-st, millega 22.06 õhtul Kurmet Jõe ja N.J. V.J. järele läksid, leiti V.J. verejäljed. Need asjaolud kogumis viitavad sellele, et veriseks pekstud V.J. toodi autoga koju ning XXX jõudes tassiti ta tuppa ja pandi trepi juurde maha. Kuna autos ja kodus XXX viibisid kuni kiirabi saabumiseni lisaks kannatanule vaid Kurmet Jõe, N.J. ja nende väike poeg, ei saanud kannatanule eluohtlikke vigastusi tekitada keegi teine peale Kurmet Jõe. Ekspertiisiakti kohaselt puudusid Väino Jõe surnukehal võitlusele viitavad või enesekaitse vigastused, mis viitab sellele, et V.J. ei suutnud ründajale vastu hakata. V.J. oimetuks peksmine ning tema majja kandmine eeldavad teatud füüsilist jõudu. Kohus leiab, et arvestades Kurmet Jõe kasvu, kehaehitust ja iga oli temal võimalik kõike seda teha. Lisaks puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et 23.06 öösel vastu hommikut oleks XXXX 3-3 maja juures käinud teisi autosid peale Jõede BMW või et keegi teine oleks kannatanut kõnealusel ajal väljaspool kodu peksnud. Arvestades V.J. tekitatud vigastuste arvu ja asukohta, ei ole süüdistatav andnud tõeseid ütlusi ka selle kohta, et isa öösel tuppa voodisse viies ei märganud ta isa näol ja kehal vigastusi, kuigi ta pani tule põlema. Kannatanul olid öösel seljas vaid alusriided. Ekspertiisiaktis olevatelt fotodelt nähtuvalt on V.J. silmade ümber tumedad hematoomid, otsmikul pikk verine haav, selg kaetud verevalumitega ning V.J. jalas olnud sokid vereplekkidega koos. See ei saanud lambivalguses 7

(9)Kurmet Jõele märkamatuks jääda. Samuti näitab süüdistatava ütluste ebausaldusväärsust tunnistajate J.K. ja G.K. ütlused, mille kohaselt rääkis Kurmet Jõe neile V.J. surma kohta, et isa oli trepist alla kukkunud. Seda asjaolu Kurmet Jõe kohtus eitas ja pidas väljamõeldiseks. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ühetaolistes ütlustes. Seega püüdis Kurmet Jõe jätta naabritele muljet, nagu oleks V.J. surma põhjustanud trepist kukkumine, soovides varjata isa surma tegelikku põhjust. Sündmuskohal tuvastatu tõendab, et Kurmet Jõe ja N.J. püüdsid pärast V.J. peksmist vabaneda asitõenditest. Hommikul oli N.J. pesnud pesumasinas V.J. pükse ja tal all olnud lina. Hiljem leiti keldris asuvast pesumasinast must pesemata pesu. Kuna J.K. ütluste kohaselt 23.06 hommikul BMW-d maja ees polnud, saab järeldada, et N.J. pidi osa pesu pesema enne kiirabi saabumist. Samuti oli Kurmet Jõe pesnud enne politsei saabumist verest puhtaks põranda, ukselingi ja esikuukse. Need asjaolud viitavad sellele, et kiiruga hakati koristama verejälgi. Kohus ei nõustu kaitsja poolt väidetuga, et kohus ei saa rajada süüdimõistvat otsust vaid kaudsetele tõenditele, kui võib jääda üles kahtlus süüdistatava süü osas. Käesoleval juhul ei ole kohtul sellist kahtlust tekkinud. Asjas kogutud tõendid viitavad üheselt, et kuriteo pani toime just Kurmet Jõe ning kohus ei tuvastatud selliseid asjaolusid, mis välistaksid Kurmet Jõe süü oma isale 23.06.2007.a öösel eluohtlike kehavigastuste tekitamises ja abita jätmises. Eeltoodu põhjal on kohtus tõendamist leidnud, et 23.06.2007.a öösel ajavahemikul 00.30-07.55 teel Tartust XXX tänavalt XXX peksis süüdistatav kannatanut korduvalt kõva tömbi esemega pea ja keha piirkonda, tekitades sellega kannatanule eluohtlikud vigastused, mille tagajärjel kannatanu suri. Peksmise ja kannatanu surma saabumise vahel on põhjuslik seos – kannatanu surm saabus temale peksmisega tekitatud eluohtlike vigastuste tagajärjel. Kogutud tõendite põhjal ei ole alust järeldada, et süüdistatav kannatanu surma otseselt soovis. Kohus leiab, et pekstes korduvalt tugevate löökidega V.J. tömbi esemega elutähtsasse piirkonda – pähe ja rindkeresse, tegutses Kurmet Jõe vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta pidi aru saama, et selline tegu võib põhjustada kannatanu surma ning seda ka möönma. Sellele viitavad kehavigastuste järgi löökide tugevus ja arvukus ning löögid elutähtsatesse piirkondadesse. Kurmet Jõe ükskõiksele suhtumisele tagajärjesse - isa seisundisse - viitab ka tema käitumine pärast löömist. Kurmet Jõe ei kutsunud kohe kiirabi, vaid jättis abitus seisundis isa, kes polnud võimeline liikuma, tundideks arstiabita ning hakkas koos N.J. hoopis kõrvaldama vere jälgi, s.t. kuriteo jälgi. Seega on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist, et Kurmet Jõe tegutses KarS § 113 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Asitõendid. - 8 DNA proovi, viigipüksid, voodipesu, pintsak, kingad, T-särk, A.Le Coq Special pakend, mis on pakitud pruuni paberkotti (Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiukambris), tuleb

(9)Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 113 kirjeldatud teo eest nähakse ette kuue- kuni viieteistaastane vangistus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral vägivallategude eest ning väärteokorras karistatud 4-l korral. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, nõustub prokuröri seisukohaga karistuse osas. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud ja jätkanud kuritegude toimepanemist, mis näitab, et Kurmet Jõe puhul on tegemist isikuga, kes on nii vabaduses kui ka vangistuses teistele inimestele ohtlik. Arvestades asjaolu, et kannatanu puhul oli tegu süüdistatava eaka isaga, on selline vägivalla tarvitamine äärmiselt taunitav ning seega on tema suhtes ainuvõimalik karistusliik vangistus. Kohus leiab, et Kurmet Jõe suhtes on põhjendatud karistuse mõistmine sanktsiooni keskmise määra lähedal ja mõistab talle karistuseks 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada alates 08.12.2008.a, s.o käesoleva kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, mille alusel Kurmet Jõe vahistati. Kohtunik Rahvakohtunikud 9