lg 1 kohaselt loetakse teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud, taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.
lg 1 p 7 kohaselt autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes (õigus avalikule esitamisele).
lg 2 järgi teose avalik esitamine võib toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks.
kohaselt on autoril õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu). Autoritasu, sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord, määratakse kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega. Kuni ei ole saavutatud kokkulepet, on teose kasutamine keelatud. 2
lg 1 järgi teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel.
lg 1 kohaselt, kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni kasutatakse üldsusele suunamiseks, siis on teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu. Sellega pani AS-i AA-LAN toime KarS § 220 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teose autori ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise juriidilise isiku poolt. Alates 15.03.2007 kehtiva Karistusseadustiku redaktsiooni järgi on AS-ile AA-LAN esitatud süüdistus kvalifitseeritav KarS § 223 lg 3 järgi. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juures olevate fototabeli (tl.2-9) andmetel teostati 11.01.2007.a. kella 18:44 kuni kella 20:06-ni sündmuskoha vaatlust Tartus, Võru 235 asuvas, AS-le AA-LAN kuuluvas Rehe Hotelli restoranis. Restorani saali sisenedes kell 18:44 ajal mängis muusikakeskus, mis asus sissekäigu vastas seina ääres asuva kapi peal. Muusikakeskuse kõrval kummalgi pool asetsesid kõlarid suunaga restorani saali poole. Tanel Padari & The Sun esituses mängis kuuldavalt muusikapala, mis kostus üle saali. Muusikapala lõppedes kostusid muusikakeskusest raadio Star FM uudised. Kella 18:51 paiku kostus muusikakeskusest muusikapala „Juulikuus on lumi maas“ ansambel Terminaator esituses. Samal ajal viibis Rehe Hotelli restorani saalis viis külastajat. AS Mediainvest Holding kirja nr. 205 31.01.2007 (tl. 79) andmetel 11.jaanuaril 2007.a. mängis raadiojaamas Star FM, Tartus sagedusel 99,4 Mhz, lugu „Juulikuu lumi” ansambli Terminaator esituses. Lugu algas eetris kell 18:47:09 ja loo pikkus on üle viie minuti. Tartus edastatakse RDS signaaliga raadio tunnust Star FM. Tartumaa Tervisekaitsetalituse Tartumaa osakonna 28.05.2001.a. jaekaubandusettevõtte toitlustusettevõtte inspekteerimisakti nr. TR 696 andmetel on AS-i AA-LAN Rehe Hotellis asuv restoran 150 istekohaga toitlustusettevõte (tl. 92-96). Eesti Fonogrammitootjate Ühingu (EFÜ) 06.02.2007.a. kirja (tl.63) andmetel kuuluvad fonogrammitootja õigused fonogrammile „Juulikuu lumi“ ansambel Terminaator esituses fonogrammitootjale Terminaator Music OÜ. EFÜ esindab nimetatud fonogrammitootjate varalisi õigusi. Ansambli Terminaator esitajate varaliste õiguste teostamiseks on Eesti Esitajate Liit (EEL) sõlminud liikmelepingud. Eesti Esitajate Liit kinnitab liikmelepingu olemasolu EEL-iga kõigi ansambli Terminaator liikmetel, nende hulgas Elmar Liitmaa, Jaagup Kreem, Sven Valdmann ja Eimel Kaljulaid (tl. 65). EEL-l on EFÜ-ga koostöömemorandum alates 01.01.2005.a., milles pooled on kokku leppinud igakülgses koostöös
1 alusel tekkiva tasu saamise õiguse teostamisel (tl. 66-69). Jaagup Kreem, Elmar Liitmaa, Sven Valdmann ja Eimel Kaljulaid rahvusvahelise andmebaasi andmetel seotud muusikateose „Juulikuu lumi“ autorsusega (tl. 73) ja neil kõigil on perioodil 29.11.1993.a. kuni 01.07.1996.a. erinevatel aegadel sõlmitud lepingud Eesti Autorite Ühinguga (EAÜ) (tl. 74-77). Tunnistaja H.M. ütluste järgi oli ta Rehe Hotelli restoranis, kuis seal toimus politseioperatsioon ja politsei võttis teda tunnistajaks. Viimase kolme aasta jooksul on ta ööbinud Rehe Hotellis umbes viis korda ja vahel külastanud ka hotelli restorani. Restoranis mängib taustamuusika, mängis ka siis, kui oli politseioperatsioon. Tunnistaja arvates on restoran tavaline söögikoht, kus ta ei ole kedagi tantsimas näinud. Tunnistaja loeb uudiseid tavaliselt internetist hommikuti. Ka Rehe Hotellis on WiFi keskkond (tl. 178). 3 Tunnistaja G.K. ütluste järgi töötab ta 2005.a. suvest Tartu- ja Põlvamaa piirkonna esindaja fonogrammitootjate esindajana. Ta sõlmib lepinguid juriidiliste isikutega, kes avalikult esitavad muusikat: hotellid, baarid, jõusaalid Tartu- ja Põlvamaal. Tunnistaja on võtnud juriidilise isiku esindajaga ise ühendust. 10 % juhtudest võetakse ka temaga ühendust ja tahetakse leping teha. 02.11.2005.a. saatis tunnistaja tutvustava meili AS-i AA LAN aadressil, mille võttis Rehe Hotelli kodulehelt: rehehotell@rehehotell.ee. Tunnistaja oma tööülesannetes saadab tutvustamiseks lepingu, tariifid ja palub ühendust võtta. Isegi kui ei ole avalikku esitlust, palus ühendust võtta ja teatada. AS-i AA-LAN vastuse sai ta 03.11.2005.a. Marge saatis vastuse, et ei saa avada tariifide faili. Tunnistaja vastas, et koduleheküljel saab tutvuda tariifidega ja lõpuks pani kirjalikult teel ka eritariifid. 03.11. helistas Marge ja oli nõus lepinguga. Tunnistaja lubas lepingu saata ja saatis, kuid sellele ei tulnud enam vastust. Saatis ka meeldetuletuskirju. 14.03.2006.a. oli viimane kiri neile, et nad saavad sõlmida lepingu. Viimastele meilidele ei reageeritud. Pärast telefonikõnet ei tulnud mingit vastust. Tunnistaja käis ka 2006. aasta alguses Rehe Hotellis kohapeal, vestles administraatoriga ja küsis juhatajat. Küsis Marget ja tema tuli ka välja, juhatajat ei näinud. Palus edasi ütelda, et juhataja ühendust võtaks. Kuid seda ei tehtud. Allan Unt helistas hiljem, nad said kokku ja siis sai leping sõlmitud pärast kriminaalasja alustamist. Tunnistaja väidab, et ta tavaliselt kohale ei lähe, saadab üldmeili ja inimene otsib teda ise üles (tl. 165, 166). G.K. elektronposti väljatrüki andmetel on ta 02.11.2005.a. saatnud mitme juriidilise isiku aadressil, s.h. rehehotell@rehehotell.ee kirja, milles on juhtinud tähelepanu asjaolule, et ettevõttel puudub fonogrammitootjate ja esitajate luba nende toodangu kasutamiseks. Kirjas on märgitud, et
alusel on fonogrammitootjatel ja esitajatel õigus saada õiglast tasu oma fonogrammi igasuguse üldsusele esitamise eest. Kirjaga on saadetud tutvumiseks leping ning tariifid. Küsitakse andmeid firma esindaja kohta, kes esindab lepingu firmat sõlmimisel. Kirjas juhitakse tähelepanu asjaolule, et leping Eesti Autotite Ühinguga ei anna fonogrammitootjate ja esitajate luba muusika avalikuks esitamiseks. Eraldi leping tuleb sõlmida Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga. Kirjas on avaldatud G.K. telefoninumber ja meiliaadress. G.K. meilile on vastanud Marge 03.11.2005.a. Edasine G.K. kirjavahetud Margega meiliaadressil Marge2@hot.ee on jäänud vastuseta vaatamata korduvatele kirjadele kuni 14.märtsini 2006.a. (tl 45 -53). Tunnistaja Marge Hiire ütluste järgi töötab ta AS-s AA LAN raamatupidajana 1998.a. kevadest. Allan Unt on firma omanik. Tunnistaja tegeleb ka jooksvate asjadega, kauba tellimine, töötajate küsimused. Alates 2001.aastast töötab hotellis umbes 100-kohane restoran. Keskmiselt käis päevas inimesi 40 ringis. Restoran on avatud kella 17-st. Hommikul toimub restoranis hotelliklientide hommikusöök. Restoranis on ka muusikakeskus, mingi makk. Tunnistaja kogu töötamise aja on makk olnud, vahetatud on vahepeal. Tunnistaja ei tee vahet muusikakeskuse, maki või raadio vahel. Ta ise nimetab seadet makiks ja selle kaudu sai kuulata ka raadiot. Makk oli paigutatud restorani selleks, et hommikusöögi ajal uudiseid saaks kuulata. Kui tunnistaja ise läks lõunat sööma, siis pani maki mängima. Tunnistaja ei tea, et oleks restorani personalile korraldusi antud seoses maki mängimisega. Tunnistajal oli EAÜ-ga millalgi kirjavahetus, millele vastust ei saanud. See võis olla 2004.aastal. Tuli mingi teade, et peab mingi lepingu tegema kellegagi, olid mingid tariifid, kuna oli remont hotellis ja piirmäärad muutusid 50-60 toa pealt, siis tunnistaja kirjutas vastuseks maili, et mis saab siis, kui tubasid on vähem. Vastust ei ole siiani tulnud. Algne e-kiri tuli administraatori aadressile rehehotell@rehehotell.ee. Administraator ei osanud seda hetkel saata kellelegi ja seepärast tunnistaja tegeles selle küsimusega. Ta üritas teada saada, mida teha, aga vastust ei tulnud. Selle probleemiga tegelemine ei seondunud tunnistaja tööülesannetega. Tunnistajal endal ei olnud volitusi sõlmida lepinguid AS-i AA-LAN nimel. Kunagi rääkis tunnistaja Allan Undiga midagi fonogrammidest, aga kuna nad ei ole plaate ise soetanud, siis leidsid, et raadio ja fonogramm ei ole üks ja sama. Arutelu võis olla 5 aastat tagasi. Töökorraldusi 4 annab tunnistajale Allan Unt. Viimane ei ole andnud tunnistajale ülesannet tegutseda muusika esitamisega seotud probleemidega. See ei ole ka tunnistaja töökohustus (tl. 176, 177). Süüdistatava esindaja Allan Undi ütluste järgi asutas Allan Unt AS-i AA-LAN 14-15 aastat tagasi. See on ühe mehe aktsiaselts, tema on omanik. Rehe Hotell avati
1 alusel tekkiva tasu saamise õiguse teostamisel. Seega esitati AS-i AA-LAN Rehe Hotelli restoranis raadio vahendusel muusikateoseid ilma autoriõiguste valdaja loata. EAÜ-le tekitatud kahju suurus summas 23 075.- krooni on tõendatud dokumentaalsete tõenditega: EAÜ poolt toitlustus- ja majutusettevõtete suhtes kehtestatud tasumääradega (tl. 202, 203). Ajavahemikul 01.01.1998 kuni 31.12.2002.a. kehtisid erinevad tasumäärad võrreldes ajavahemikuga 01.01.2003.a. kuni 31.12.2007.a. Tasumäära on kohaldatud Rehe Hotelli kodulehel oleva tutvustuse andmeid arvestades lähtudes tutvustuses märgitud minimaalsetest istekohtade arvust, s.o. kuni 100 istekohta (tl. 204). EFÜ-le tekitatud kahju suurus summas 23 736.- krooni on tõendatud kannatanu esindaja ütlustega ning arvutatud kehtestatud tariifide alusel (tl. 47, 63, 164 pöördel ja 206 pöördel). 6 Tunnistajate ütluste järgi valiti restoranis esitatavat muusikat. Seda asjaolu tõendavad tunnistaja Katrin Kulli ütlused selle kohta, et mõnikord valiti muusikat kliendi soovil. Kui mõni vanahärra soovis tantsida, siis pani ta tantsumuusika, midagi Elmarist. Restoranis on olnud mõned jõulupeod. Restoranis oli raadiota väga vaikne. Muusika oli oluline kasvõi meeleolu loomiseks. Raadiojaamadest mängisid peamiselt Skay Plus ja Uuno (tl. 187 pöördel, 188). Sama asjaolu tõendavad tunnistaja Viigi Hani ütlused selle kohta, et muusikakeskus mängis kogu aeg raadio peal. Kui olid üritused, näiteks peielaud, siis pani ta CD-lt vaiksema muusika. CD-d olid hotelli ja töötajate endi omad, mida nad kodunt kaasa võtsid. Kui olid peod, siis olid ansamblid kutsutud. Ärilõunate ajal ei olnud muusikat. Raadio keerati kinni kui arvati et muusika võis segada ärijutte (tl. 188, 189). Kohtu järeldused. Kohus on tuvastatud asjaolude hindamisel jõudnud järeldusele, et süüdistus on tõendatud. Autorite õigusi kaitstakse autoriõiguse seadusega (
), mille § 1 lg. 1 järgi autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Vastavalt
1 p. 7, § 131 lg. 2 ja § 46 lg. 1 võib autoriõigustega kaitstud teoseid, s.h. muusikateoseid avalikult esitada vaid autori või autorit esindava kollektiivse esindava organisatsiooni eelneval loal. Seadusest tuleneb muusikateose kasutaja kohustus saada autorilt või autorite kollektiivselt esindajalt eelnevalt luba teose kasutamiseks. Vastava loata muusikateose kasutamine, esitamine on
Vastavat seaduse sätet on rikutud ka AS-is AA-LAN süüdistuses esitatud perioodil, kui Rehe Hotelli restoranis esitati muusikat raadio vahendusel. Tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud teo toimepanemise aeg ligi kuue aasta kestel alates ajast kui Tartu Tervisekaitsetalitus inspekteeris Rehe Hotellis toitlustusasutusena tegutsevat restorani 2001.a. mais kuni 11.01.2007.a. politsei poolt autoriõigustega kaitstud teose esitamise tuvastamiseni. Kogu eelnimetatud perioodi vältel on tegu toime pandud samas kohas samal viisil. Autoriõigustega kaitstava laulu „Juulikuu lumi“ esitamine Terminaatori esituses on tõendatud dokumentaalsete tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja AS-i Mediainvest Holding kirjaga. Sündmuskoha vaatlusel on kasutatud tehnikavahendeid, millega fikseeriti eelnimetatud laulu esitamine salvestusena (tl. 4). Autoritelt eelneva loa saamine tagab autoritele
lg 1 p 7 sätestatud õiguse igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada ka tulu oma teose sellisest kasutamisest.
1 - 3 sätestatavad autorile õiguse saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu). Autoritasu, sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord, määratakse kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega. Kuni ei ole saavutatud kokkulepet, on teose kasutamine keelatud. Ka viimane säte kordab keeldu kasutada autoriõigustega kaitstud teoseid ilma lepinguta.
1 järgi peab autorileping ehk autori või tema õiguste valdaja vaheline kokkulepe teose kasutamiseks olema sõlmitud kirjalikus vormis. AS-i AA-LAN puhul ei ole kohaldatav
2, mis ei nõua lepingu kohustuslikku kirjalikku vormi. Seega ei ole asjakohased süüdistatava esindaja Allan Undi ütlused selle kohta, et ta andis endast teada EAÜ Tartumaa esindajale ja jäi ootama lepingut raadio teel 7 muusika edastamiseks. Lepinguta ei olnud ta saanud luba ja seega puudus õigus muusika edastamiseks raadiot kasutada. Pealegi ei kinnita tunnistaja A.M. ütlused süüdistatava esindaja asjakohatuid ütlusi. Rehe Hotelli restoranis esitati muusikateost tehnilise vahendi, raadio vahendusel üldsusele. Süüdistatava esindaja ütlusi selle kohta, et raadio mängis vaid oma töötajatele, ei kinnita tunnistajate ütlused ja dokumentaalsete tõenditega tuvastatud asjaolud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ning Rehe Hotelli restorani plaani ja ruumide eksplikatsooni (tl. 80, 82, 83) andmetel paiknes muusikakeskus söögisaalis suunatuna kõlaritega söögisaali. Söögisaali eraldab muudest ruumidest: baarist, nõudepesust, serveerimisruumist ja köögist baarilett. Ruumide paigutus ja eraldatud ei võimaldanud töötajatel raadiot vajalikul määral kuulata. Raadiojaamade vahetamine ja muusika otsimine vastavalt klientide soovidele ja vajadustele kinnitab muusika üldsusele esitamist. Muusika esitamisel klientide huvidega arvestamine tõendab äriliste huvide arvestamist. Tõendatud on muusikateoste kasutamise äriline eesmärk. Asjaolu, et muusika esitamise eest ei võetud klientidelt lisatasu, ei oma asjas tähtsust. Seega on muusikakeskuse asukoht ja paiknemine restoranis vastav sealt esitatava suunamiseks avalikkusele. Tõendatud on
lg 1 kohane muusikateose avalikkusele esitamine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine. Mitte millegagi ei ole põhjendatud süüdistatava esindaja ütlused Rehe Hotelli töötajate kitsast ringist, kellele oli raadio kuulamiseks võimaldatud. Muusikateostega seonduvad ka fonogrammitootja ja esitaja õigused. Fonogrammide kasutaja võib teost avalikult esitada küll eelneva loata, kuid ta on kohustatud
Tahet maksta fonogrammide kasutamise eest tasu tõendab kasutaja ja tootja või tootjaid esindava EFÜ vahel sõlmitud leping. Tunnistaja G.K. ütlustega ja dokumentaalsetet tõenditega on tõendatud EFÜ esindaja ettepanekud AS-le AA-LAN lepingut sõlmida, kuid ettepanekut ei võetud vastu. Tunnistaja Marge Hiire ütlused kinnitavad asjaolu, et lepingu sõlmimise ettepanek sai Allan Undile teatavaks. Nad arutlesid sel teemal ja leidsid, et see ei puuduta neid. Allan Unt kinnitab, et ta sai fonogrammitootjatest teada Marge Hiire käest. Vaatamata EFÜ esindaja palvele teada anda ka fonogrammide mittekasutamisest, vastust ei järgnenud. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja tunnistaja H.M. ütlustega on tõendatud raadio mängimine hotellis ka EFÜ esindaja lepingu sõlmimise ettepanekule järgnenud ajal. Nagu eelpool kirjeldatud, on tõendatud Rehe Hotelli restoranis muusikateoste üldsusele esitamine raadio vahendusel muusikakeskuse kasutamisega ärilisel eesmärgil. Sel viisil fonogrammi kasutamise eest tasu maksmata on rikutud
1 kohustust. Kohustuse rikkumisega ei realiseeru teose esitaja ja fonogrammitootja õigus saada õiglast tasu. Süüdistuses on esitatud kahju suurus, mis on ka tõendamist leidnud, kuid ei oma kuriteokoosseisu seisukohalt tähtsust. Samuti on asjakohatud süüdistatava esindaja ütlused selle kohta, et temal tasu maksmata jätmisega ei tekkinud kellelegi olulist kahju. Äärelinnas tegutseva hotelli ja restorani külastatavus ei ole võrreldav kesklinna samasuguste asutuste tegevusega. Autoriõigusega kaasnevate varaliste õiguste valdajal on juriidiliselt tagatud õigus otsustada, kellel ning millistel tingimustel lubada neid õigusi teostada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 06.05.2005.a. otsuses nr. 3-1-1-137-04 asunud seisukohale, et varaliste õiguste samastamine konkreetse varalise kahju või kasuga pole õige juba seetõttu, et põhimõtteliselt võib õiguste valdaja lubada teisel isikul neid õigusi kasutada ka tasuta. Nimetatud õiguste rikkumisena pole seega käsitatav mitte õiguste valdajale varalise kahju põhjustamine, vaid juba nende õiguste ebaseaduslik kasutamine.
§-de13 lg. 1 p. 7; 131 lg. 2; 14 lg. 1, 2, 3; 46 lg. 1 ja 72 lg. 1 rikkumine AS-is AA-LAN on eelpoolkirjeldatud asjaoludel tõendatud. Süüdistatava esindaja ja tunnistajate ütlustega, samuti dokumentaalse tõendiga, äriregistri andmetega on tõendatud, et äriühingut, AS-i AA-LAN juhib Allan Unt. Nii süüdistatava esindaja kui tunnistaja Marge Hiire ütluste järgi ei olnud Marge Hiirel volitusi autorite varaliste õigustega kaasnevate 8 küsimuste lahendamiseks. Allan Unt ei ole volitusi kellelegi andnud. Marge Hiir võtab küll töötajad tööle, kuid allkirjad vastavatele dokumentidele kirjutab Allan Unt. Allan Unt esindab tööandjat Rehe Hotellis töötavatele töötajatele. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Allan Unt ei andnud korraldusi raadio mängima panekuks ega raadio või muusikakeskuse väljalülitamiseks. AS-i AA-LAN ainsa juhatuse liikmena oli Allan Unt pädev ja kohustatud korraldama äriühinguga seonduvaid lepingulisi suhteid ja äriühingu tegevust. Kellelegi volitusi andmata jättis ta vastutuse endale. Olles teadlik nii autoritasu maksmise kohustusest meedias avalikustatud sündmusest kaupluses raadio kuulamise asjaoludel aga samuti fonogrammitootjate pöördumisest, ei võtnud Allan Unt midagi ette olukorra lahendamiseks. Ta ei sõlminud lepinguid ega andnud kellelegi volitusi lepingute sõlmimiseks ega lõpetanud ka seadusevastast tegevust. Seega on tõendatud tahtlus rikkuda autorite seadustega kaitstud õigusi. Autoriõigustega seonduvatest probleemidest teadmisest ning EAÜ-ga lepingu sõlmimata jätmisest ja EFÜ lepingu sõlmimise ettepanekut vastu võtmata tegutses AS AA-LAN otsese tahtlusega. Rikutud on autorite ainuõigust ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose kasutamist teiste isikute poolt, aga samuti õigust saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt. Süüteo koosseis on täidetud, kui tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. AS AA-LAN pani süüteo toime juhatuse liikme Allan Undi kaudu. Juhatuse liige tegutses äriühingu, juriidilise isiku huvides. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu II osakonna ringkonnaprokuröri Marge Püssi 23.02.2007.a. määrusega on kriminaalmenetlus Allan Unti suhtes lõpetatud KrMS § 202 alusel (tl. 120-122). Kriminaalmenetluse lõpetamine füüsilise isiku suhtes otstarbekuse kaalutlustel ei välista juriidilise isiku vastutust. Isik, kelle kaudu juriidiline isik tegutses on kriminaalmenetluses tuvastatud ja kes on KarS § 14 lg. 1 sätestatud juriidilise isiku organi liige. KarS § 220, mis nägi ette vastutuse teose, leiutise, tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise eest, on 15.03.2007.a. kehtima hakanud karistusseadustiku muudatustega dekriminaliseeritud. Pärast 15.03.2007.a. karistusseadustiku muudatusi on süüdistuses kirjeldatud tegu kvalifitseeritav KarS § 223 lg. 3 järgi, mis näeb ette juriidilise isiku vastutuse teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseadusliku avaliku esitamise, üldsusele näitamise, edastamise, taasedastamise või kättesaadavaks tegemise eest ärilisel eesmärgil. Süüdistus oli esitatud autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumises ärilisel eesmärgil ja see eesmärk on eelpoolkirjeldatud tõenditega tuvastatud asjaoludega tõendatud. Süüdistuses on esitatud teo toimepanemises, mis algas karistusseadustiku eelsel ajal. Mais 2001.a. kuni 01.09.2002.a. kehtis kriminaalkoodeks. KarS § 220 ettenähtud kuriteod olid enne karistusseadustiku jõustumist karistatavad KrK § 278 järgi. Kuriteod intellektuaalse omandi vastu kriminaliseeriti 21.01.1999.a. ning sätestati kriminaalkoodeksi 15.peatükis. Seega on AS-i AA-LAN autoriõiguse rikkumisega seotud teod kuriteod ja karistatavad kogu süüdistuses esitatud ja tõendamist leidnud perioodi jooksul. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüdistataval KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel on AS AA-LAN ja tema juhtivorgani liige Allan Unt varem karistamata (tl. 114, 115). 9 KarS § 44 lg. 8 järgi juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse viiskümmend tuhat kuni kakssada viiskümmend miljonit krooni. Arvestades süüdistataval varasema karistatuse puudumist ja karistust raskendavate asjaolude puudumist on võimalik AS-i AA-LAN mõjutada edaspidi hoiduma samasuguste kuritegude toimepanemisest miinimummääralähedase karistusega. Arvestades kuriteo toimepanemise kestust ja karistust kergendavate asjaolude puudumist ei ole alust mõista karistust minimaalmääras. AS-l AA-LAN oli enne tema ja tema juhtivorgani liikme suhtes kriminaalmenetluse alustamist küllaldaselt aega lahendada autorite varaliste õigustega kaasnevad küsimused tsiviilõiguslikul teel lepingute sõlmimisega autoreid kollektiivselt esindavate organisatsioonidega. Lepingute sõlmimine sõltus AS-ist AA-LAN endast. Tsiviilhagid ja nende lahendamine. EAÜ poolt on esitatud tsiviilhagi summas 25 465- krooni (tl.100) ja EFÜ poolt on esitatud tsiviilhagi summas 70 435,32.-krooni (tl.63). Kohtuistungil EAÜ täpsustas tsiviilnõuet ja toetab esitatud nõuet 23 075.- krooni ulatuses (tl. 200204). Tsiviilhagi koosneb EAÜ-l AS-ilt AA-LAN saamata jäänud autoritasust ehk litsentsitasust. Tasu arvutamisel on lähtutud tariifimääradest ja arvestatud AS-i AA-LAN Rehe Hotelli tingimustega. Tasu on arvestatud lähtudes istekohtade minimaalsest arvust: 50-100 istekohta. Samuti täpsustas EFÜ kohtuistungil tsiviilnõuet ja toetas seda 23 736.- krooni ulatuses. Tasu arvestamisel on lähtutud tariifidest ja muusika esitamisest restoranis. Esialgne hagi arvestas ka muusika esitamist hotellitubades. Tsiviilhagid on põhjendatud ulatuses, mida kannatanute esindajad kohtuistungil toetavad. Tsiviilhagide rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 1045 lg. 1 p. 7. AS AA-LAN on EAÜ-le ja EFÜ-le kahju tekitanud õigusvastaselt eelpool süüdistuse tõendatuse analüüsis kirjeldatud autoriõiguse seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Asitõendid kriminaalasjas puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi 5400 krooni. KrMS § 175 lg. l p. 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 346,40 krooni; KrMS § 175 lg. 1 p. 10 alusel kohtus kriminaalasja menetlemisega seotud posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on kokku 193,70 krooni (tl. 179). Kaitsja esitas menetluskulude nimekirja 35 034 krooni ja 20 sendi ulatuses taotledes nimetatud ulatuses kulude hüvitamist süüdistatavale. Süüdistatav on tasunud õigusabi eest viiel korral viie arvega, mis on nimekirjale lisatud (tl. 208-218). Arvete juures on kuluaruanded. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seetõttu jäävad KrMS § 175 lg. l p. 1 sätestatud valitud kaitsjale makstud õigusabi kulud süüdistatava kanda. 10 KrMS § 175 lg. 1 punktides 5, 9 ja 10 sätestatud menetluskulud tuleb välja mõista süüdistatavalt riigi kasuks. Riigi kasuks väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kriminaalmenetluse kulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.