Väärteoasi 4-09-2382 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.mai Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-2382 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Sekretär Ave Mõistlik Tõlk Ilja Malštšukov Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 30.01.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,000462 karistamises LS§ 741 lg.2 järgi Kaebuse esitanud isik Jelena Skvortsova, isikukood 47601280021, elukoht xxx Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Jelena Skvortsova ja tema esindaja Rein Küttim Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Helen Kommusaar RESOLUTSIOON Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 30.01.2009.a. otsusega väärteoasjas nr: 2302,09,000462 Liiklusseaduse § 741 lg.2 järgi. Teha uus otsus, millega tunnistada Jelena Skvortsova süüdi LS§ 741 lg.1 alusel ning määrata karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku suuruses summas, s.o. 3000.00 (kolm tuhat) krooni. KarS§ 66 lg.3 alusel määrata, et rahatrahv kokku summas 3000.00 krooni kuulub tasumisele ositi igakuiselt 6 kuu jooksul summas 500.00 krooni, alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
- Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 22.06.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik: Jelena Skvortsova’t karistati Liiklusseaduse (LS) § 741 lg.2 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 6000.00 krooni selle eest, et tema 07.01.2009.a. Tallinnas, Tõnismägi 3A juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse § 20 lg.1 sätteid, pannes sellega toime Liiklusseaduse § 741 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või vähendada oluliselt määratud rahatrahvi. Kaebaja esindaja põhjendab oma taotlust asjaoluga, et väärteo kvalifikatsioon ei ole õige. Jelena Skvortsova ei rikkunud LS § 20 lg. 1.märgitut. Tal oli
- jaanuaril 2009.a. õigus juhtida sõiduautot Porsche, reg.märk xxx. Nimelt, Jelena Skvortsova esitas kinnipidamisel juhtimisõigust tõendava dokumendi, s.o juhiload nr. xxx, mis anti välja 16.08.2004.a. Venemaal. Esitatud juhiload kehtivad kuni 16.08.2014.a. ja nende alusel võib ta juhtida autot igasuguste piiranguteta riikides, kes on ühinenud Viini maanteeliikluse konventsiooniga
- novembrist 1968.a. Eesti ühines selle konventsiooniga 24.augustil 1993.a.,Venemaa aga juba 07.06.1974.a. LS § 20 lg.l sätestab: "mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria õigust". Mootorsõidukite kategooriad on toodud LS § 21 lg.-s 1 .Selle kohaselt on autode kategooriad B, C ja D. Kuna tõlgendada tuleb Eestis kehtivat liiklusseadust, siis tuleb lähtuda asjaolust, et mõiste "kategooria" olemus on ammendavalt sätestatud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse väljastatud juhiloa pöördel lahtris nr.
- Kaebajal on Venemaal välja antud juhiloa järgi B-kategooria ja see annab õiguse juhtida kuni 8 istekohaga sõiduautot. Nimetatud õigus kajastub Eestis välja antud juhilubadel p.9 viiendal real, s.o kategooria B. Seega oli Jelena Skvortsoval õigus juhtida tema kasutuses olnud sõiduautot Porsche, reg.märk xxx. Auto oli tema seaduslikus kasutuses, seda vastava sissekandega sõiduki registreerimistunnistusele .Kuna väärtegu pole toime pandud, siis on alusetu ka karistada Jelena Skvortsovat LS § 74' lg.2 järgi. Samuti on Jelena Skvortsovale inkrimineeritava süüteo kvalifikatsioon on vale ka teisel põhjusel. 2 LS § 74' lg.2 kohaselt saab karistada isikut, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 16.10.2008.a. koostas Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna konstaabel N. Volkov otsuse, millega kõrvaldas Jelena Skvortsova sõidukijuhtimisest LS § 20' lg. 2 p.3 alusel väärteo kvalifikatsiooniga LS § 74' lg.l. 13.11.2008.a. otsusega väärteoasjas nr.2376,08,009439 jäeti Jelena Skvortsova LS § 74' lg.1 alusel karistamata ja menetlus lõpetati VTMS § 30 lg.1 p.l alusel. Kohtuväline menetleja aga jättis täitmata oma seadusliku kohustuse - kõrvaldada kõnesoleva otsuse faktilised tagajärjed, s.o. tühistada ja kustutada Jelena Skvortsova karistus mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamine. Seega ka juhul, kui antud väärteoasjas Jelena Skvortsovat karistatakse LS § 20 lg.1 järgi sooritatud väärteo eest, on kvalifikatsioon antud asjas LS § 74' lg.2 ikkagi ebaõige ega vasta seadusele. Kõnesolevat väärteoasja peab käsitlema ka LS § 17 lg. 1-st lähtudes. Selle kohaselt peab mootorsõiduki juhtimisel olema muu hulgas kaasas juhiluba. Jelena Skvortsova seda nõuet ei rikkunud, sest tal oli kaasas Venemaal välja antud juhiluba. Liiklusseadus ei sisalda üheselt mõistetavat normi, mis sätestaks, et Viini konventsiooniga ühinenud riigis välja antud Bkategooria juhiloaga sõiduautoga sõitmine on karistatav. Arvestades mõningast vastuolu eeltoodud seadusandliku baasi puhul tuleb lähtuda põhimõttest, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Samuti esinevad vastutust välistavad asjaolud. Kaebaja selgitab oma 20.01.2009.a. asja kohta antud seletuses, miks ta oli sunnitud 07.01.2009.a. autoga kümne minuti jooksul sõitma.See oli põhjustatud tema 7-aastase,Tallinna Humanitaargümnaasiumis õppiva tütre tervislikust seisundist. Tütar haigestus 2008.a. detsembri lõpul alanud koolivaheajal (palavik, peapööritus, sagedased köhahood). Seetõttu ei läinud ta pärast koolivaheaega 05.jaanuaril 2009.a. kooli. 07.jaanuaril 2009.a. tundis ta end paremini ja Jelena Skvortsova viis kõndides tütre tema tungival palvel kooli. Kella 13.00 ajal helistas tütar aga ootamatult ja palus end tervise äkilise halvenemise tõttu kohe koju tuua. Samal ajal oli lõunauinakust ärkamas Jelena Skvortsova 1-aastane tütar. Jelena Skvortsova tundis end olevat möödapääsmatus olukorras ja otsustas tütarde tervise ja turvalisuse huvides tuua vanem tütar kiiresti koolist ära. Selleks jäi ainukeseks võimaluseks kasutada maja ette pargitud sõiduautot Porsche, reg.märk xxx. Kaebuse esitaja on veendunud, et juhtis sõiduautot 07.01.2009.a. kella 13.25 ajal olles hädaseisundis, seda KarS § 29 tähenduses, mis aga välistab vastutuse toimepandud teo eest. 14.04.2009.a toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ning tema esindaja eeltoodud asjaoludel kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht kohtuistungil oli jätta kaebus rahuldamata, põhjendades oma taotlust asjaoluga, et LS§ 20 lg.1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Autoregistrikeskusel puuduvad Jelena Svortsova’le juhilubade väljastamise kohta andmed. Rahvatikuregistri andmete kohaselt omab Jelena Svkortsova Eesti elamisluba alates 22.09.2004.a. ning sellest tulenevalt oli ta kohustatud Venemaal väljastatud juhiloa vahetama Eesti juhiloa vastu. 16.10.2008.a. koostas Põhja PP Ida-Harju politseiosakonna konstaabel Nikita Volkov sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, millega kõrvaldas Jelena Svortsova sõiduki juhtimiselt LS§ 201 lg.2p.3 alusel alates 06.10.2008.a. kuni vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguse saamiseni ning nimetatud otsust ei ole vaidlustatud. Samuti asus kohtuväline menetleja seisukohale, et Jelena Skvortsova ei tegutsenud hädaseisundis ning lapsele kooli jörgi sõitmiseks oli võimalik kasutada ka muid transporditeenuse liike. Kohus kontrollis väärteoasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 3
- Otsust väärteoasjas nr 2302,09,000462 30.01.2009.a. (tl 4) selle kohta, et Jelena Skvortsova’t karistati Liiklusseaduse (LS) § 741 lg.2 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 6000.00 krooni selle eest, et tema 07.01.2009.a. Tallinnas, Tõnismägi 3A juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse § 20 lg.1 sätteid, pannes sellega toime Liiklusseaduse § 741 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo. / toim. lk. 5-6/; Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, samuti menetleja ning uurinud antud asjas olevaid materjale leidis, et P Krumm kaebus kuulub rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Väärteomenetluses lasub tõendmaiskoormis süüdistusfunktsioonil kandjal, s.o. kohtuvälisel menetlejal, mille täitmisel tuleb juhinduda VTMS
- ptk –s sätestatust. Kohtuväline menetleja peab koguma kõik vajalikud tõendid, seda nii menetlusalust isikut süüdistavate kui ka õigustavate tõendite osas. Antud juhul kohtuväline menetleja seda teinud ei olnud ning mõneti ta seda kohtuistungil ka möönis. M Kikkas kinnitas, et kaebaja vaidlustas temale inkrimineeritud rikkumise koheselt. Kuna kohtuväline menetleja ei olnud Maanteeameti seisukohast teadlik, soovitaski ta kaebajal, et kui viimane soovib menetluse lõpetamist, nimetatud seisukoht esitada. Antud juhul oli kohtu hinnangul sellise informatsiooni kogumise kohustus siiski kohtuvälisel menetlejal. Käesoleval juhul kaebaja ise ei olnud teadlik, et paneb rikkumise toime, kuna ta teadlikult juhindus sellest, et tema puhul on tegemist hooldussõiduki juhiga, kellele on liiklemiseks kehtestatud omaette kord. Ka väärteootsuses ei ole motiveeritud, miks jäetakse kaebaja vastulause tähelepanuta, kuigi kohtuväline menetleja ise on möönnud, et ta ei olnud päris veendunud ka ise, kas kaebajal oli tagasipööre lubatud või mitte. Kohtu taotlusel esitas kaebuses esitaja Maanteeameti kirjaliku seisukoha, mis selgesõnaliselt kinnitab, et katkestuskohad eritasandiliste ristmike vahetus läheduses on rajatud sihtotstarbeliselt eritalituse sõidukitele, s.h hooldussõidukitele. Asjaolu, et P Krumm juhtis eritalituse sõidukit, on tuvastamist leidnud ja selles osas vaidlus puudub. Maanteeameti seisukoht on kohtule esitatud 16.02.2009.a. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul ei saa sellise kuupäevaga esitatud seisukohta käsitleda tõendina 01.10.2008.a. toimepandud rikkumise osas, kuivõrd rikkumise toimepanemise ajal nimetatud seisukoht puudus. Kohtu hinnangul on selline tõlgendus väär ning kohus nõustub kaebaja esindaja seisukohaga, et kindlasti laieneb nimetatud seisukoht nii tagasiulatuvalt kui ka edaspidi. Ja veelkord rõhutab kohus –kohtuvälisel menetlejal oli endal kohustus tõendite kogumuse osas. Kui menetlejale sai teatavaks kaebaja poolne seisukoht ja vastuväited, tulnuks tal neid kontrollida, mitte jätta kaebaja vastuväited tähelepanuta. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kaebaja ei ole tahtlikult toime pannud Liikluseeskirja
- peatükis „Manöövrid” tulenevaid nõudeid, s.o. LE§ 101 nõudeid ning esitatud kaebus otsuse tühistamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku §132 p.3; § 133-
- Piret Liivo Kohtunik 4