4-09-3984/6

4-09-3984 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-3984 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Kohtuistungi toimumise aeg 09.06.2009.a. Väärteoasi Gert kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli Margus Pihli 26.02.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2302,09,002209 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Kaja (elukoht: xxx) Menetlusalune isik - Gert (isikukood: xxx; elukoht: xxx, õpilane) Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuur (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Istungil osalenud isikud Kaebuse esitajad - Kaja ja Gert Kaitsja adv. Liis Toomsalu Kohtuväline menetleja - Põhja esindaja Hannes Küünarpuu Politseiprefektuuri RESOLUTSIOON
2. Kaja ja Gert kaebus rahuldada osaliselt.
3. Tühistada 26.02.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega Gert le LS § 74-17 lg 1 alusel mõistetud karistus - rahatrahv 160 trahviühikut ehk 9 600 krooni.
4. Mõista Gert le LS § 74-17 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 60 päevamäära, s.o. 3 600 (kolm tuhat kuussada ) krooni.
5. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahvi 3 600 krooni on võimalik tasuda osade kaupa, s.o. otsuse jõustumisest 6 kuu jooksul võrdsetes osades ehk 600 krooni igas kuus. 2
6. Välja mõista Gert lt ning vajalike vahendite puudumisel tema emalt Kaja lt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o. määratud kaitsjale makstavast tasust 500 (viissada) krooni. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank-is, viitenumber 2800049777, ära märkida asja väärteoasja number „4-09-3984“ ning menetlusaluse isiku nimi. Määratud rahatrahv tuleb tasuda 26.02.2009.a. Põhja PP otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB-is või arvele 221023778606 Swedbank-is, viitenumber
7. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates otsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
8. 26.02.2009.a Põhja Politseiprefektuuri otsusega karistati Gert t liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 160 trahviühikut, s.o 9 600 krooni. Otsuse kohaselt juhtis G. 07.01.2009.a kell 19:29 Tallinnas Suur-Sõjamäe tn Smuuli silla juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, enne manöövri alustamist ei veendunud manöövri ohutuses, tehes vasakpööret ei andnud teed otse vastu sõitnud sõidukile ja keeras talle ette, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju HT’ile ja AS Hansa Liising Eestile ning kerge tervisekahjustuse LP’ile. Sellega rikkus G. LE § 70 p 1 ja § 91 nõudeid ning pani toime väärteod LS § 74-1 lg 1 ja § 74-17 lg 1 tunnustel.
9. Kaebuse esitaja leiab, et karistus on liiga karm ning karistuse määramisel ei ole kõiki asjaolusid arvestatud ega selgitatud menetlusalusele isikule võimalust omapoolse vastulause esitamiseks. Kuivõrd G. on õpilane, kes sissetulekut ei oma, siis trahvi määramine tähendab selle tasumist ema poolt. G. l puudub juhtimisõigus ning oma peres on temal auto kasutamine välistatud. Talle on selgitatud, et ilma juhtimisõiguseta on auto juhtimine keelatud. Õnnetuse toimumise ajal juhtis G. oma sõbra ema HTi autot. H. T on kandnud sõiduki kasutajana selle registreerimistunnistusele ka oma poja K T , kellel puudub juhtimisõigus. Sellegipoolest on sõiduk olnud H. T teadmisel ja heakskiidul tema poja kasutuses. G. emal puudus kuni liiklusõnnetuse toimumiseni informatsioon selle kohta, et KT puudub juhtimisõigus, samuti, et G. l lubatakse sõidukit juhtida.. G. ema kasvatab üksi kaht alaealist poega ning tal puuduvad vahendid trahvi tasumiseks. Karistuse eesmärgiks ei saa olla lapsevanema sisuline pankrotistumine. Praeguses majanduslikus olukorras on vastavas suuruses trahvi mõistmine äärmiselt ebamõistlik ja põhjendamatu. G. emal on tänasel päeval küll töökoht, kuid kindlus tuleviku osas puudub. Kogu sissetulek läheb pere kuludele, säästud trahvi tasumiseks puuduvad. Trahvi tasumisega kannataks kogu perekond. Samuti tuleb arvestada, et lisaks rahatrahvile on ka kindlustusselts 3 esitanud 72 878 kroonise nõude. G. kahetseb väga toimunut ning lubab, et selline käitumine ei kordu. Kaebuse esitaja palub otsuse tühistada ning määrata rahatrahv mitte üle 10 trahviühiku. Kohtuistungil jäid alaealise ema ja menetlusalune isik ise oma kaebuse juurde, palusid rahatrahvi vähendamist ja võimalust seda tasuda osade kaupa. Kaitsja leidis, et mõistetud rahatrahv üle keskmise sanktsiooni määra on liialt range ning alaealise suhtes põhjendamatu. Sellises määras rahatrahv on karistuseks kogu perekonnale ega teeniks oma eesmärke. Kaitsja palus oluliselt mõistetud trahvi vähendada ning võimaldada selle tasumist osade kaupa. Samuti palus ta osa menetluskuludest jätta riigi kanda.
10. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et mõistetud rahatrahv arvestab G. süü suurust, on vajalik tema mõjutamiseks mitte toime panna uusi süütegusid. Juhtimisõiguseta isik on põhjustanud avarii ning tegemist on raske ja ohtliku teoga. Alaealise suhtes tehtud otsus on põhjendatud ja seaduslik ning vastab ka õiguskorra kaitsmise huvidele, otsuse muutmiseks või tühistamiseks alust ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja ei vaielnud vastu määratud rahatrahvi maksmisele osade kaupa. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2 , 134,
11. Kohtunik