1-07-4129\10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2007, Rapla Kriminaalasja number 1-07-4129 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Kriminaalasi M P süüdistuses KarS §-de 424, 349 järgi Ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatav M P, elukoht xxxxx, xxxxx x-xx, isikukood kodanik, töökoht OÜ Optim Consult, varem karistamata xxxxxxxxxxx, Eesti Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas Resolutsioon Süüdi tunnistada M P KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust. Süüdi tunnistada M P KarS § 349 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. Liitkaristuseks KarS § 63 lg 2 järgi lugeda 1 aasta vangistust, mida KarS § 74 lg 1 järgi tingimuslikult täielikult mitte pöörata täitmisele, kui M P ei pane 18 kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. Allutada M P katseajaks käitumiskontrollile kontrollnõudeid KarS § 75 lg 1 järgi. ja kohustada teda järgima Võtta ära M P mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Välja mõista M P 5400.- krooni sundraha riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017, viitenumber 2800049696 Ühispangas, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik sundraha). Välja mõista M P 4832,10 krooni tasu õigusabi eest riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017, viitenumber 2800049696 Ühispangas, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik kaitsjatasu). Välja mõista M P 48,90 krooni toimiku materjalidest koopia tegemise kulud riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017, viitenumber 2800049696 Ühispangas, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik kohtukulu). Välja mõista Eesti Vabariigilt 5160.- krooni SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kasuks. Välja mõista Eesti Vabariigilt vandeadvokaat Eve Jundase töötasu õigusabi osutamise eest 2920,50 krooni. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooni võib esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Sundraha, tasu õigusabi eest, kohtukulu võib tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul. Kui seda ei ole nimetatud tähtaja jooksul tasutud, saadetakse kohtuotsus kohtukulude täitmisele pööramise kohta kohtutäiturile. Kohtuotsus on kohtus kättesaadav maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul. Asjaolud Süüdistatav M P, olles karistatud 21.10.2005 Järva Maakohtu ja 03.04.2006 Riigikohtu poolt Liiklusseaduse § 7419 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut, trahvi suurus 10 500.- kr (tasutud 07.10.2005), juhtis ajavahemikul 26.11.2006 öösel kuni kella 02.35 alkoholijoobes xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx O M kuuluvat sõiduautot Volkswagen Golf reg.nr xxx xxx. Seega süüdistatakse süüdistatavat M P KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistatav M P eesmärgiga pääseda vastutusest mootorsõiduki alkoholijoobes ja lubadeta juhtimise eest, esitas 26.11.2006 kella 02.35 ajal xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx juhtimisõiguse kontrollimisel konstaabel Hannes Sepikule oma tuttava O M kuuluva juhiloa xxxxxxxx. Seega süüdistatakse süüdistatavat M P KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistatav M P tunnistab end süüdi. Tema ütlustest nähtub, et tema tundis end kainena rooli istudes. Politseinikule esitas ta sõbra juhiloa, kuna kartis karistust juhilubadeta sõitmise eest. Kohus leiab, et süüdistatava M P poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Riigikohtu otsusega väärteoasjas 03.04.2006 loeb kohus tuvastatuks, M P on karistatud Järva Maakohtu poolt LS § 7419 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut, trahvi suurus 10 500.- kr. Trahv kuulub tasumisele ositi, s.o igakuiselt 875.- kr 12 kuu jooksul. Joobeseisundi tuvastamise protokolliga 26.11.2006 loeb kohus tuvastatuks, et M P tuvastati 26.11.2006 kella 02.35 ajal indikaatorvahendiga LION SD-400 alkoholi 0,68 milligrammi ühes liitris õhus. Tunnistaja Arvo Argeli ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et öösel tuli teade, et xxxxxxx xxxxx poole sõidab Volkswagen, mille juht on joobes. Peatumismärguande peale juht ei reageerinud ja politseil tuli talle järgi sõita, vilkureid kasutada ning sundida ta peatuma. Autot juhtis M P ja ta esitas juhiload, mis ei kuulunud talle. M P toimetati politseijaoskonda, kuna ta oli joobes ja agressiivne. Tunnistaja Hannes Sepiku ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et 26.11.2006 tuli korrapidajalt teave, et xxxxxxx hakkas liikuma auto xxxxx suunas ja roolis on purjus M P. Autot nähti xxxx tankla poolt tulemas, auto vingerdas teel ja oli kahtlus, et juht on purjus. Peatumismärguande peale M P ei peatunud, vaid kiirendas. Politsei sõitis talle järgi, lülitas sisse vilkurid ja xxxx tänaval tõkestati tal tee. Ta oli sunnitud seisma jääma. Sõidukis oli tunda alkoholilõhna, juhi suust tuli alkoholilõhna, riietel oli alkoholilõhna. Juht puhus alkomeetrisse. Kui juht dokumente esitas, esitles ta ennast O M, s.o isikuna, kelle juhiloa ta esitas. Juht esitas sõiduki dokumendid ja juhiloa. Juht kutsuti patrullautosse. Juhil oli autost väljudes koordinatsioonihäired. Patrullautos koostati joobe tuvastamise protokoll M nimele. Juht ütles O M nime, sünniaja ja elukoha. Joobe näiduga oli juht nõus ja soovis kiirmenetlust. Juhiloal olev pilt ei klappinud juhiga. Juht tunnistas, et ta on hoopis M P. Seejärel muutus ta närviliseks. Tunnistajal oli kavatsus viia ta joobe tuvastamiseks ekspertiisi, kuid selle peale M P teatas, et ta on nõus joobega ja ei soovi ekspertiisi minna ning kinnitas seda oma allkirjaga. Tunnistaja O M ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et ta magas autos kõrvalistmel. Üles ärkas ereda valguse peale xxxxxx. Kuidas tema dokumendid politsei kätte said, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja autot M P sõitmiseks ei andnud. Seega leidis eelpoolnimetatud tõenditega täielikult tõendamist, et M P juhtis 26.11.2006 öösel kuni kella 02.35 xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx kuni xxxxxxx sõiduautot alkoholijoobes. Ka kinnitab süüdistatav M P ise, et oli 2,5-3 tundi enne sõitma asumist tarvitanud lahjat alkoholi. Kohus leiab, et süüdistatav M P, tarvitades vähe aega enne sõitma asumist alkoholi, pidi aru saama, et ta ei saa kaine olla. Seega ei juhtinud M P sõiduautot 26.11.2006 öösel kainena. Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 19 lg 1 p 2 järgi tuvastati M P kerge alkoholijoove ning seega mootorsõiduki juhtimine M P poolt peaks olema välistatud. Joobeseisundi tuvastamise protokoll on täidetud nõuetekohaselt. Joobeseisundi tuvastamise juures on viibinud kaks tunnistajat, kes kinnitavad seda oma allkirjaga. Süüdistatav M P on protokolli tutvustatud ja ta loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest, mida on oma allkirjaga kinnitanud. Süüdistatav M P joobeseisundi tuvastamise protokolli ei ole vaidlustanud ette nähtud korras. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et politseiametnikud manipuleerisid süüdistatava M P ning M P oli sunnitud protokollile kirjutama teksti, mida talle ette dikteeriti. Kui tuvastati juhi õige isik, keeldus M P protokollile alla kirjutamast. M P taheti seejärel viia joobe tuvastamiseks ekspertiisi, millest ta ise keeldus ning siis nõustus ka protokolliga tutvuma ja alla kirjutama. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist asjaolu, et M P nõudis kaitsja osavõttu. Kohus loeb tunnistajate H.Sepiku ja A.Argeli ütlused usaldusväärseteks tõenditeks, kuna tunnistajate ütlused haakuvad ka kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Ka leidis tõendamist asjaolu, et süüdistatav M P omab kehtiva väärteokaristuse mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Järva Maakohtu 21.10.2005 otsusega ja Riigikohtu 03.04.2006 otsusega mõistetud rahatrahvist on süüdistatav M P tasunud käesoleva ajani osa. Riigikohtu otsus jõustus 03.04.2006, olenemata sellest, et süüdistatav M P on kaebuse esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Seega ei ole olnud alust süüdistatava M P karistusandmeid registrist kustutada ega arhiivi kanda. Süüdistatava M P poolt toime pandud kuriteo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav M P on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et süüdistatava M P poolt KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Joobeseisundi tuvastamise protokolliga 26.11.2006 loeb kohus tuvastatuks, et O M tuvastati 26.11.2006 kella 02.35 ajal indikaatorvahendiga LION SD-400 alkoholi 0,68 milligrammi ühes liitris õhus. Väärteoprotokolliga nr AB 824852 26.11.2006 loeb kohus tuvastatuks, et väärteoprotokoll koostati O M nimele. Asitõendi vaatlusprotokolliga 27.11.2006 loeb kohus tuvastatuks, et juhiluba xxxxxxxx on välja antud O M, isikukood xxxxxxxxxxx. Tunnistaja Arvo Argeli ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et öösel tuli teade, et xxxxxxx xxxxx poole sõidab Volkswagen, mille juht on joobes. Peatumismärguande peale juht ei reageerinud ja politseil tuli talle järgi sõita, vilkureid kasutada ning sundida ta peatuma. Autot juhtis M P ja ta esitas juhiload, mis ei kuulunud talle. M P toimetati politseijaoskonda, kuna ta oli joobes ja agressiivne. Tunnistaja Hannes Sepiku ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et 26.11.2006 tuli korrapidajalt teave, et xxxxxxx hakkas liikuma auto xxxxx suunas ja roolis on purjus M P. Autot nähti xxxx tankla poolt tulemas, auto vingerdas teel ja oli kahtlus, et juht on purjus. Peatumismärguande peale M P ei peatunud, vaid kiirendas. Politsei sõitis talle järgi, lülitas sisse vilkurid ja xxxx tänaval tõkestati tal tee. Ta oli sunnitud seisma jääma. Sõidukis oli tunda alkoholilõhna, juhi suust tuli alkoholilõhna, riietel oli alkoholilõhna. Juht puhus alkomeetrisse. Kui juht dokumente esitas, esitles ta ennast O M, s.o isikuna, kelle juhiloa ta esitas. Juht esitas sõiduki dokumendid ja juhiloa. Juht kutsuti patrullautosse. Juhil oli autost väljudes koordinatsioonihäired. Patrullautos koostati joobe tuvastamise protokoll M nimele. Juht ütles O M nime, sünniaja ja elukoha. Joobe näiduga oli juht nõus ja soovis kiirmenetlust. Juhiloal olev pilt ei klappinud juhiga. Juht tunnistas, et ta on hoopis M P. Seejärel muutus ta närviliseks. Tunnistaja O M ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et ta magas autos kõrvalistmel. Üles ärkas ereda valguse peale xxxxxx. Kuidas tema dokumendid politsei kätte said, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja autot M P sõitmiseks ei andnud. Seega leidis eelpoolnimetatud tõenditega täielikult tõendamist, et M P juhtis 26.11.2006 öösel kuni kella 02.35 xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx kuni xxxxxxx sõiduautot alkoholijoobes. Tunnistajate A.Argeli ja H.Sepiku ütlustega leidis tõendamist, et M P esitles end politseiametnikele O M. Ta esitas politseinikule H.Sepikule O M juhiloa. Patrullautos ütles M P politseiametnik H.Sepikule, et tema nim on O M, teatas O M sünniaja ja elukoha. Joobeseisundi tuvastamise protokollile kirjutas M P O M allkirja. Väärteoprotokolli koostamisel ütles M P, et ta on O M. Kohus loeb tunnistajate H.Sepiku ja A.Argeli ütlused usaldusväärseteks tõenditeks, kuna tunnistajate ütlused haakuvad ka kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Süüdistatav M P oli teadlik sellest, et teda on karistatud joobes juhtimise eest ning karistuski veel kandmata. M P oli kehtiv väärteokaristus mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Seega kasutas M P, esinedes O M ja esitades selle kinnituseks politseiametnikule ehtsa O M nimele välja antud juhiloa, teise isiku nimele antud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga vabaneda kriminaalvastutusest mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kohtuistungil teatas M P, et käitus nii, kuna kartis vastutust juhilubadeta sõitmise eest. Eeluurimisel antud ütluste kohaselt esitas M P O M juhiloa, kuna kartis joobes juhtimisele järgnevat karistust. Seega on M P andnud eeluurimisel ja kohtuistungil erinevaid ütlusi ning kohus ei loe M P ütlusi usaldusväärseks tõendiks. Süüdistatav M P tegutses kavatsetult. Süüdistatava M P poolt toime pandud kuriteo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav M P on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Süüdistatava M P karistamise aluseks on tema süü. Süüdistatava M P karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad KarS §-de 57, 58 järgi. M P on varasemad rahatrahvid väärteokaristustena tasumata. Seega ei ole otstarbekas karistada M P rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, leiab kohus, et süüdistatavat M P võib karistada vangistusega sanktsioonides ettenähtud alla keskmise määra. Kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava M P isikut, leiab, et vangistuse ärakandmine viimase poolt ei ole otstarbekas ning tema suhtes jäetakse karistus täielikult tingimisi kohaldamata KarS § 74 järgi. Süüdistatav M P on varem karistamata. Tal on olemas töökoht ja kindel elukoht. Samuti arvestab kohus M P tervislikku seisundit. Kuna puuduvad erandlikud asjaolud, siis kuulub ka kohaldamisele lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaadile õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumine 1350.- kr; kohtulikus kriminaalmenetluses osalemine 1125.- kr. Kokku 2475.- kr, millele lisandub käibemaks 18%, so 445,50 kr. Kohtunik: