alusel, alaealisel Gretlin el vajalike vahendite puudumisel, menetluskulud sisse nõuda tema emalt (i.k. xxx; elukoht: xxx). Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda osade kaupa, s.o. võrdsetes osades 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulusid ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS G. t’t süüdistatakse selles, et ta 16.05.2007.a. ajavahemikul kell 9.00 - 16.30 Tallinnas Xxx asuvas RK korteris (grupis isikutega, kes ei olnud süüvõimelised) muukis kruvikeerajaga lahti lukustatud lauasahtli ning võttis sealt ära sularaha sumas 3 700 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, pani G. toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör G. süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning tema karistamist 1-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, mil G. on kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 järgi tunnistas G. ennast kohtuistungil süüdi, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. 2 Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et G. enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning oma õigustest on ta teadlik. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud G. käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
§-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6525 krooni). Arvestades perekonna varalist olukorda ja varsti emaks saava G. rehabilitatsiooniväljavaateid, jätab kohus
lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda.
alusel paneb kohus menetluskulude hüvitamise alaealise emale, kui tal endal puuduvad vajalikud vahendid väljamõistetud kulude tasumiseks. Samuti peab kohus põhjendatuks taotlust menetluskulude tasumiseks osade kaupa. Enne lapse sündi puuduvad G. endal igasugused sissetulekud ning alates detsembrist on tema sissetulekuks emapalk. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on
§-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.