← Eesti

1-08-7712/10

Obsah (5)§ 75§ 76§ 74§ 65§ 73

1-08-7712 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.september 2009.a. Kuressaare Kriminaalasja number 1-08-7712 Kohtunik Reena Undrest Istungil osalejad Tallinna Vangla Kuressaa

§ 75

lg 1 alusel allutati R.Pihlakas käitumiskontrollile ning

§ 75lg 2 alusel kohustati teda – 1

(4)1-08-7712 asuda tööle mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest; mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, kriminaalhooldaja äranägemisel pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel läbida ravikuur; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.
  1. Pärnu Maakohtusse saabus 24.08.
  2. a Tallinna Vangla Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku M.Kasemaa erakorraline ettekanne, milles ta taotleb R.Pihlakasele kohtuotsusega mõistetud ja ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt R.Pihlakas rikkus katseajaks pandud kohustusi ja kontrollnõudeid: tarvitas alkoholi ja pani toime uue kuriteo.
  3. R.Pihlakas peeti uue kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinni 12.07.
  4. a. 13.07.
  5. a anti Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt luba kohaldada tema suhtes tõkendit vahistamine. Prokuröri arvamus
  6. Prokurör peab leiab, et erakorraline ettekanne tuleb jätta rahuldamata, kuna käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, kus R.Pihlakat kahtlustatakse katseajal uue kuriteo toimepanemises. Prokuröri arvates on ennatlik ja etteotsustav arutatavatel juhtudel eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramine kriminaalhooldaja ettekande alusel enne kohtuotsuse tegemist uues, väidetavalt toimepandud kuriteos. R.Pihlakas on vahistatud ja ta ei kujuta ohtu ühiskonnale. KOHTU SEISUKOHT
  7. Kohtu hinnangul puudub käesoleval ajal põhjendatud alus erakorralise ettekande rahuldamiseks ja R.Pihlakase karistuse täitmisele pööramiseks. Kohtu põhjendused on tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2009.a. määrusele kr asajs nr 1-09-931 järgmised: Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, kus R.Pihlakast kahtlustatakse katseajal uue kuriteo toimepanemises. Samuti on ta katseajal tarvitanud alkoholi ja toime pannud väärteo (juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes selleks juhtimisõigust omamata). Seega on R.Pihlakas peale vabanemist rikkunud temale katseajaks pandud kohustusi ning on ka põhjendatud kahtlus, et R.Pihlakas on toime pannud kõige raskema rikkumise, s.o toime pannud uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine on katseaja tingimuste kõige raskem rikkumine. Ringkonnakohus märgib 23.03.2009.a. määruses, et seaduse kohaselt pööratakse kandmata karistus täitmisele, kui isik rikub temale tingimisi enne tähtaega vabanemisel määratud katseaja kestel temale pandud kohustusi. Seaduseandja on näinud karistuse täitmisele pööramiseks ette erinevaid võimalusi ja eelkõige sõltub see toimepandud rikkumise raskusest. Kõige raskema rikkumise korral, s.o juhul, kui isik paneb katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, sõltub kandmata karistuse täitmisele pööramine sellest, millise karistusega kohus karistab isikut uue, katseajal toimepandud tahtliku kuriteo eest. Kui selleks karistuseks on vangistus, siis vastavalt

§ 76

lg-le 6 toimub see kohtuotsusega, millega isikule mõistetakse karistus katseajal toimepandud tahtliku kuriteo eest ja seda liitkaristuse mõistmisega. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et muudel juhtudel ja nimelt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. On ilmselge, ja seda olenemata sellest, et seaduseandja ei ole seda sõnaselgelt ja seaduse grammatilise tõlgenduse pinnalt väljaloetavalt väljendanud, on kohtul õigus pöörata 2

(4)1-08-7712 kandmata karistus täitmisele ka juhul, kui isikut karistatakse katseajal tahtlikult toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega. Eeltoodu tuleneb kohtukolleegiumi arvates nii

§ 74

lg 6 sätetest, kui ka teadmisest, et tahtliku kuriteo toimepanemine, olenemata, milline saab olema selle eest mõistetav karistus, on raskem katseaja tingimuste rikkumine kui seda kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegselt vabanemisel isikule pandud täiendavate kohustuste rikkumine. Kohtukolleegium on seisukohal, et katseaja tingimuste raskeim rikkumine „neelab“ ka muud katsejaks pandud täiendavate kohustuste rikkumised ning kriminaalhooldaja ettekande esitamine, nii nagu käesoleval juhul, enne isiku süüküsimuse otsustamist uue kuriteo toimepanemises, on ennatlik, sisuliselt kunstlik ja enamus olukordades ka kujutab see isiku karistuse täitmisele pööramise küsimuse etteotsustamist ning ka isiku olukorra halvendamist. „Vangerdused“, mida sellisel juhul peab kohus hakkama liitkaristuse mõistmisel tegema nii liitkaristuse kandmise aja alguse küsimuse lahendamisel, kui ka osa karistuse kantuks lugemisel, võivad olla sedavõrd keerulised, et ei pruugi olla arusaadavad igale kohtuotsuse lugejale ja võivad ka süüdlases endas tekitada põhjendamatuid kahtlusi tema suhtes kujunenud olukorra õiglase lahendamise osas. Ennatlik ja etteotsustav on arutatavatel juhtudel eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramine kriminaalhooldaja ettekande alusel enne kohtuotsuse tegemist uues, väidetavalt toimepandud kuriteos alljärgnevatel põhjustel: - - - - seadus võimaldab kohtul katseajal toimepandud kuriteo osas süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel ja süüdlase karistamisel rahalise karistusega jätta ka eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramata (

§ 74lg 6).

Obligatoorne kandmata karistuse täitmisele pööramine toimub vaid

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel, mis sisuliselt tähendab seda, et maakohus, kes on juba enne kohtuotsuse tegemist ära otsustanud isiku suhtes kandmata karistuse täitmisele pööramise, on ära otsustanud ka küsimuse, et ka sellisel juhul, kui isik mõistetakse tulevikus süüdi katseajal toimepandud tahtlikus kuriteos ja karistatakse näiteks rahalise karistusega, ei tule enam kaalumisele seaduses ettenähtud kergeim variant – kandmata karistuse täitmisele pööramata jätmine. Seadus võimaldab katseajal toimepandud kuriteos süüdimõistmisel (

§ 73

ja 74 ) ja

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel ja vangistuse täitmisele pööramise korral asendada selle üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. Kui aga

§ 74

alusel mõistetud vangistuse täitmisele pööramine on juba ära otsustatud kriminaalhooldaja ettekande alusel, on võetud jällegi kohtult võimalus seda küsimust kaaluda, mis aga omakorda on isiku suhtes, kelle küsimust otsustatakse ebaõiglane. On üldteada tõde, et isik saab ööpäevas ära kanda vaid 24 tundi vangistust ja seetõttu ei saa üheaegselt viibida vahi all ühes kriminaalasjas, kus süüdimõistva kohtuotsuse korral läheb see aeg karistuse kandmise hulka ja kanda samaaegselt ka teise maakohtu määruse alusel täitmisele pööratud kandmata karistust teises kriminaalasjas. R.Pihalakse suhtes 13.07.

  1. a tehtud vahistamismäärust aga ei ole tühistatud. Samuti ei näe seadus ette võimalust selle peatamiseks ja vahepeal teise karistuse kandmist. Kui aga R.Pihlakas mõistetakse kuriteos, milles ta 12.07.
  2. a kinni peeti tulevikus õigeks, siis on võimalik esitada kohtule ettekanne kandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendusel, et R.Pihlakas rikkus temale tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohtumäärusega pandud täiendavaid kohustusi ja nimelt: tarvitas peale vanglast vabanemist alkoholi ning juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes selleks juhtimisõigust omamata. Kohus on seejuures seisukohal, et sellisel juhul, kui isegi selleks ajaks, kui R.Pihlakase suhtes tehakse võimalik õigeksmõistev kohtuotsus on 3

(4)1-08-7712 määratud katseaeg läbi, ei võta see võimalust nimetatud küsimuse lahendamiseks. Ka

§ 65

lg 2 alusel toimub liitkaristuse mõistmine ja sellega eelmise kohtuotsuse järgi kandmata vangistuse täitmisele pööramine paljudel juhtudel juba ajal, kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg ajaliselt läbi on saanud.

  1. Kohus leiab, et kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb jätta kriminaalhooldusametniku ettekande alusel R.Pihlakasele Saare Maakohtu 9.10.
  2. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (mis 28.08.2008 seisuga oli 2 aastat 6 kuud 8 päeva) täitmisele pööramata. R.Undrest kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.