4-09-7366 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2009.a Pärnu Väärteoasja number 4-09-7366 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Heili Rohtla Väärteoasi Valdo Eelma kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 13.04.2009.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,09,003775 Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana Valdo Eelma (ik 36912020277) kohtuvälise menetleja ametnikuna Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7419 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas
- Jätta Valdo Eelma kaebus rahuldamata.
- Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 13.04.2009.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,003775 muutmata. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 13.07.2009.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 13.07.2009.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 13.07.2009.a. Asjaolud ja menetluskäik 4-09-7366 13.04.2009.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna konstaabel T. Toova poolt väärteoprotokoll nr AB1093928 selle kohta, et 26.03.2009.a kella 01.15 ajal Pärnu linnas Jannseni tänaval suunaga Uus-Sauga tänava poole juhtis V. Eelma mootorsõidukit (MB S500, r/n xxxxxx) olles alkoholijoobes. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 järgi. 13.04.2009.a üldmenetluse otsusega on määratud kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 241 trahviühikut, so 14460 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks. Kaebuse sisu 05.05.2009.a esitas V. Eelma Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamiseks mõistetud lisakaristuse osas. Kaebaja kahetseb juhtunut ja leiab, et seaduse mõtte kohaselt on juhtimisõiguse äravõtmine menetleja võimalus, mitte kohustus. Lisaks töötab V. Eelma ametikohal, kus sõiduauto igapäevane kasutamine on möödapääsmatu, samas tal autojuhi palkamiseks majanduslikud võimalused puuduvad. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Pärnu politseiosakond oma 11.05.2009 kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata. Liiklusjärelevalve käigus tuvastati isikul 3,4 promilline alkoholijoove. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üliohtlik. Kohtuväline menetleja leiab, et on rakendanud karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 toodud põhimõtteid. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema väärteootsuse tühistamist lisakaristuse osas. suhtes koostatud Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et V. Eelma kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Asjas kohtuvälise menetleja ametniku T. Toova poolt koostatud protokoll on fikseerinud süüteo toimumise ajana 26.03.2009.a kella 01.15 ja kohana Pärnu linna, Jannseni tänava, samuti on fikseeritud asjaolu, et V. Eelma juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Protokollis ega ka V. Eelma poolt antud seletuses ei vaidlusta ta asjaolu, et on viibinud oma sõidukiga protokollis toodud linnatänava lõigul, samuti asjaolu, et oli alkoholijoobes. Kohtu poolt uuritud protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta on märgitud, et uuritaval isikul tuvastati alkoholijoove 1,70 mg/l kohta, e. 3,4 promilli. V. Eelma on nõustunud tuvastamise tulemusega. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Kohus leiab, et kõnealuses asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. 2
(3)4-09-7366 KarS § 33 isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohus asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla menetlusalune isiku süüvõime, ei tuvastanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V. Eelma vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Isikut on kohtule teadaolevalt käesoleva väärteomenetluse eel õigusvastaste tegude eest karistatud. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes enimohtlik süütegu, mille tulemusel hukkub sadu inimesi. V. Eelma juhtis mootorsõidukit 3,4 promillises joobes, mida saab kvalifitseerida raske joobena. Nii riiklikult kui ka iga kodaniku tasandil on tarvilik jõuline sekkumine selliste süütegude toimepanemisse, siinjuures on kindlasti tõhusamaks meetmeks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, e. 18000 krooni. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib isikult ära võtta mootorsõiduki juhtimisõiguse kolmest kuni üheksa kuuni. Seega, kohtuväline menetleja mõistes antud väärteo eest karistuseks sanktsiooni maksimummäärast väiksema rahatrahvi 241 trahviühikut e. 14460 krooni ning mõistnud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise viieks kuuks, on õigesti ja proportsionaalselt hinnanud KarS § 56 lg 1 sätestatut, jättes samas ka võimaluse korduvate rikkumiste puhul määrata maksimaalkaristust. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veberi poolt 13.04.2009.a tehtud üldmenetluse otsusel nr 2670,09,003775 ei kuulu tühistamisele ning V. Eelma kaebus ei kuulu rahuldamisele. Rubo Kikerpill Kohtunik 3
(3)