lg 2 p 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Maksim Kink Süüdistatav Sergei Ernits Ik 35708054717, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: P, tööline, elukoht: xxx . Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistus: Pärnu Maakohtu 11.09.2008.a otsusega
lg 1 järgi vangistus 2 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. Sergei Ernits süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Sergei Ernits´ale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 päeva. 3.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud karistus, so vangistus 1 kuu ja 10 päeva kaetuks eelmise, so Pärnu Maakohtu 11.09.2008 otsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 2 kuud. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta Sergei Ernitsale mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 kuud Sergei Ernitsa suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Sergei Ernits temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud 1 kontrollnõudeid Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Sergei Ernitsat järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
p 1 alusel arvestada Sergei Ernitsale määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist Pärnu Maakohtu kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.09.
§-s 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis on toime pandud vähemalt teist korda. 2 Kohtuistungil süüdistatav Sergei Ernits seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 16.02.2004 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskohaks XXX talu. Talu hoovis oli lumi lükkamata. Maaalal asus elamu ja abiruumid. Elumaja uksed olid suletud, kuid hoovi poolse välisukse lukk, vasara tüüpi, oli lõhutud. Lukk oli suletud asendis, uks kinni. Vahetult välisukse kõrval oli aken purustatud. Sisenedes majja läbi köögi akna, aknalaual oli pistik, mille juhe oli ära lõigatud. Köögis pliit, laud, kapid, külmik jms. Põrandal maas laiali tuletikud (põletatud). Köögis laua peal moosipurgis oli lusikas, selle kõrval purgikaas. Külmiku seest, gaasipliidilt ja köögikappidelt metallesemed eemaldatud. Järgmises toas, ahju ees maas olid riided, mille peal oli väljaheide. Koridoris maas olid töökindad jms. WC-s oli aknaklaas lõhutud; klaasikillud põrandal. Hoovil asuvas kuuris, majast 60 m kaugusel, lukk lõhutud, vahetult ukse kõrval oli mustavärvi töökinnas. Samuti oli lõhutud hoovil asuva keldriukselukk. (t/l 5-11) • 16.02.2004 koostatud kannatanu SP´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 12.12.2003 kella 16.15 kuni 16.02.2004.a. kella 14.00 vahel oli sissemurtud XXX tallu WC aknaklaasi lõhkumise teel. Varastatud olid järgmised esemed: külmkapp Snaige metallosad maksumusega 500 krooni, köögikappide metallist liistud kogumaksumusega 100 krooni, gaasipliidi põletid 4 tk maksumusega 100 krooni, 4 metallist potti maksumusega 200 krooni, kohvikeetja maksumusega 300 krooni, elektrikaabel maksumusega 500 krooni, veepump maksumusega 2000 krooni, 2 automootorit kogumaksumusega 2000 krooni. Vargusega tekitati kannatanule kahju 5700 krooni, lõhkumisega tekitati kannatanule kahju 400 krooni. Kahju kokku 6100 krooni.(t/l 12-13) • 12.04.2004 koostatud ekspertiisiakti nr GE-1063-04/2036 eksperdiarvamusest nähtub, et esimeselt põlenud tikult, lusikalt (teine proov) ja töökinda sisevoodrilt, peopesast DNA analüüsiks võetud proovid olid segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärines enam kui ühelt inimeselt. Samas oli nende segaproovide analüüsil saadud, tulemuste alusel võimalik eristada peamisi DNA profiile, st DNA profiile, mis pärinesid isikutelt, kellede DNA-d oli nendes segaproovides enam. Need peamised DNA profiilid osutasid nende segaproovide korral erinevatelt meestelt pärinevale bioloogilisele materjalile. Teiselt põlenud tikult, kolmandalt põlenud tikult, pistikult ja lusikalt (esimene proov) võetud proovid olid segaproov, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärines enam kui ühelt inimeselt. Võrdlusproovi puudumise tõttu ei saanud ekspert öelda, kellelt nimetatud proovides sisalduv bioloogiline materjal pärines. (t/l 22-23) • 31.10.2008 koostatud kahtlustatava Sergei Ernits´a ülekuulamisprotokolli kohaselt ei tunnista ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et ta ei ole kunagi metalli varastanud. Kuna see oli ammu, ei mäleta ta eriti hästi toimunut. Sel ajavahemikul oli ta kodutu ja võis ööbida, kus juhtus. Aga ta ei ole kunagi midagi lahti murdnud. Ta läks vaid nendesse ehitustesse, kus uks või aken ei olnud lukus. Võib-olla, et ta ööbis ka selles talus, kuna ta elab selles kandis, aga ta ei võtnud sealt midagi. Tema tikkudelt, lusikalt ja kindalt leitud DNA võib olla tema jäetud, kuna ta võis panna tikke põlema ja jätta sinna oma kinda. Mäletab hästi seda, et kui hommikul ärkas, seisis köögis laua peal lahtine moosipurk. Ta võttis lusika ja sõi paar lusikatäit. Ta ei oska öelda, kas keegi oli seal või ei, aga talle tundus, et oli mahajäetud maja, kõik oli lahti ja mingid jäljed, aga seal ei olnud kedagi. Ta oli seal üksi, ei näinud kedagi ja ei võtnud sealt midagi. (t/l 26-30) • 29.02.2004 koostatud tunnistaja LE ülekuulamisprotokolli kohaselt omab tema tütar Harjumaal, Padise vallas, Suurküla külas, Tamme talu, mida nad kasutavad suvilana. 29.02.2004 avastas ta, et majja on sissemurtud välisukse lõhkumise teel. Varastatud oli 3 • • • • • tolmuimeja torud ja juhe, külmiku sügavkülma osa, kellraadio maksumusega 150 krooni, 3 alumiiniumist potti kogumakssumusega 150 krooni, jalgratas maksumusega 500 krooni, sääreväristaja maksumusega 500 krooni, suusakepid, mootorsaag maksumusega 4200 krooni. Maja oli kindlustatud. Majal oli lõhutud 2 ukselukku, millega tekitati kahju summas 300 krooni. Abihoone ukse lõhkumisega tekitati kahju summas 150 krooni. (t/l 41-42) 29.02.2004 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks XXX talu. Vaadeldava eramu krunt oli piiritletud traataiaga. Eramul oli üks sissepääsu uks. Uks oli puidust ja suletav vasara tüüpi lukuga. Vaatluse ajal oli uks avatud asendis. Ukse luku süsteemil oli puudu uksekeel, mis asetses koridoris maas ukse ees. Ukse piidal lukupiirkonnas olid murdmisjäljed. Köögis oli avatud uksega külmkapp, milles puudus külmkamber. Köögi laua peal oli lahtine kalakonserv. Laual kahvel, millelt võeti DNA proov. Sahvris riiuli peal oli šampusepudel "Sovetskoje". Pudelilt võeti DNA proov. Eramu tubades olid riideesemed kappidest väljas. Kappide uksed olid avatud asendis. Hoovi paremal küljel oleva kuuri uks oli vaatluse ajal avatud asendis. Ukse luku kinnituskohas olid murdmisjäljed. Kuuris oli riiulitel tööriistad. Kuuris maas seina ääres oli jalgratas, muruniiduk ja mootorsaag "Družba". Kuuri ukse kõrval lumel oli jalatsijälg. Hoovil asuval saunal aken puudus. (t/l 46-51) 10.06.2004 koostaud ekspertiisiakti nr GE-1162-04/2226 eksperdiarvamuse kohaselt šampusepudeli kaelalt DNA analüüsiks võetud proovid olid segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärines vähemalt kolmelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi J R ja/või M P 'lt ja/või A K 'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/ mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. Kahvlilt DNA analüüsiks võetud proovid saavad pärineda eksperdi hinnangul samalt mehelt, kuid mitte J R , M P lt ega A K lt. Selle mehe DNA profiil oli kokkulangev peamise DNA profiiliga, mis oli määratletud kriminaalasjas nr 04237000411 määratud DNA ekspertiisi käigus (ekspertiisiakt nr GE-1063-04/2036) ekspertiisiks esitatud lusikalt DNA analüüsiks võetud teisest proovist. (t/l 58-59) 31.10.2008 koostatud kahtlustatava Sergei Ernits´a ülekuulamisprotokolli kohaselt ei pannud ta kuritegu toime ja ei varastanud sellest talust midagi. Ta oli sel ajal kodutu ja ööbis, kus juhtus, aga ta ei murdnud midagi lahti ja ei lõhkunud, seda enam ei varastanud. Ta ei oska selle talu kohta midagi konkreetset öelda. Võib-olla ööbis ka seal, pärast sõi konserve, aga ta ei mäleta seda. Ta ei murdnud sinna kindlasti sisse, ilmselt oli seal keegi juba enne teda olnud, aga tema läks lihtsalt ööbima tühja ripakil olevasse või enne teda mahajäetud majja. Perenaist ta ei tunne. Ta ei ole tegelenud ega ei tegele metalliga. (t/l 6266) 28.05.2008 edastatud DNA osakonna juhataja Anu Aaspõllu teatest nähtuvalt Sergei Ernits'a (ik 35708054717) võrdlusproovist määratletud DNA profiil on kokkulangev Kriminaalasjas nr 04237000411 määratud DNA ekspertiisi käigus (ekspertiisiakt GE1063-04/2036) analüüsitud teisest proovist lusikalt (proov A7912) määratletud peamise DNA profiiliga ja kriminaalasjas nr 04237000535 määratud DNA ekspertiisi käigus (ekspertiisiakt GE-1162-04/2226) analüüsitud proovidest kahvlilt (karp nr 2, tampoonid nr 1 ja nr 2; proovid A8164 ja A8165) määratletud DNA profiilidega. (t/l 72) 13.11.2008 koostatud kahtlustatava Sergei Ernits´a ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et tol ajal ööbis antud taludes. Mäletab ühte talu (moosipurgiga), teist talu, kahjuks, üldse ei mäleta. Talude perenaisi ta ei tunne, tema ei ole seal midagi lõhkunud, lahti muukinud ja samuti ei ole sealt midagi võtnud. Kuna juhtunu hetkest läks mööda 4,5 aastat, siis kahjuks ta ei mäleta toimunut. (t/l 90-94) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Sergei Ernitsa süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute SP´i ja LE ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolle, DNA ekspertiisi akte, Eesti kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonna 4 juhataja teadet, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Sergei Ernits´a käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt Sergei Ernits pani toime
Seega on Sergei Ernits
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ajavahemikul 12.12.2003.a kuni 16.02.2004.a ebaseaduslikult, ilma valdaja SP’i loata ja viimase tahte vastaselt sisenes Sergei Ernits XXX tallu. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise võõrasse hoonesse, ajavahemikul 21.01.2004.a kuni 29.02.2004.a ebaseaduslikult, ilma valdaja LE loata ja viimase tahte vastaselt sisenes ööbimiseks XXXtallu. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud so valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi ja piirdega alale ebaseadusliku tungimisena, mis on toime pandud vähemalt teist korda
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, kuigi töötab talus töölisena. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat enne inkrimineeritud kuritegu varem karistatud kriminaalkorras, kuid karistused on arhiveeritud. Pärast inkrimineeritud kuriteo toimepanemist on süüdistatavat karistatud lühiajalise vangistusega, milline jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja temale inkrimineeritud süütegude tehiolusid, samuti nende toimepanemisest möödunud ajavahemikku, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning temale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteod toime pannud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist, leiab kohus, et liitkaristuse määramisel tuleb kohaldada
lg 1 sätteid ning kuivõrd süüdistatava süü on väike, võib mõistetava karistuse kui kergema karistuse lugeda kaetuks eelmise otsusega mõistetud karistusega. Kriminaalmenetluse kulude osas asub kohus seisukohale, et süüdistataval praktiliselt sissetuleku puudumise tõttu tuleb suuremas ulatuses kriminaalmenetluse kulu KrMS § 180 lg 3 alusel jätta välja mõistmata, so ekspertiisitasu osas. Kuivõrd inkrimineeritavad teod on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, pidanuks erinevaid kriminaalasju arutama ühes menetluses ning sel juhul tulnuks välja mõista ka üks sundraha. Kuivõrd eelmise otsusega on aga süüdistatavalt sundraha välja mõistetud, jätab kohus käesolevas kriminaalasjas sundraha välja mõistmata. Küll peab kohus vajalikuks välja mõista kaitsjatasu, mis ei ole kuigi suur. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.