Obsah (5)

§ 424§ 68§ 66§ 50§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2009.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-09-14624 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi Arro Roostal

kiirmenetluse korras käskmenetluses Süüdistatav Arro Roostalu § 424 järgi Isikukood: 36803014245, xxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Avo Pärmann Prokurör Pille Juhkov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Arro Roostalu

§ 424

järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 58 krooni), s.o. 11 600 (üksteist tuhat kuussada) krooni.

§ 68alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 19.09.2009a.

kuni 21.09.2009a. so rahalise karistuse 9 päevamäära, seega kuulub kandmisele rahaline karistus 191 päevamäära so 11 078 (üksteist tuhat seitsekümmend kaheksa) krooni.

§ 66

alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 10 kuu jooksul, määrate, et igakordselt kuulub tasumisele 1107 krooni ja 80 senti.

§ 50lg 1 p 1 kohaselt võtta ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista Arro Roostalu´lt riigituludesse sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti ning tasu riigi õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga

1. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „Arro Roostalu 1-0914624, rahaline karistus“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber
3. Selgitusse märkida „Arro Roostalu, 1-09-14624, menetluskulud“. Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Arro Roostalu`t süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 19.09.2009a. kella 19.25 ajal x maakonnas x maantee 113 km mootorsõidukit x registreerimismärgiga xxx xxx, kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0003 tuvastati väljahingatavas õhus alkoholi 0,85 mg/l, mõõtmise laiendmääramatus +0,07 mg/l, lõplik tulemus 0,78 mg/l. Seega juhtis ta mootorsõidukit terviseseisundis, kus juhi väljahingatavas õhus oli alkoholi piirmäär ületatud mitte vähem kui 0,78 mg/, mida loetakse alkoholijoobeks vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3`1 p
4. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Arro Roostalu on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Arro Roostalu ei ole varem kriminaalkorras karistatud.

§ 424

järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolme aastane vangistus. Arvestades Arro Roostalu poolt tema puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et Arro Roostalu ei ole kriminaalkorras varem karistatud, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja asjaolusid. Kohus leiab, et Arro Roostalu`le tuleb määrata sanktsiooni keskmäära lähedane rahaline karistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 200 päevamäära, s.o 11 600 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt

§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et tema keskmine päevasissetulek on 58.

1. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks, 58 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2ja § 2565 lg
2. Kohus mõistab sundrahana välja summas 3262,50 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 840 krooni. Anu Tammeniit kohtunik