) § 134 lg 3 ja § 132 p 1 alusel jätta kohtuvälise menetleja 16.aprilli 2008.a otsus väärteoasjas nr 2330,08,004243 (lk 4, millega Deniss Tsõrot karistati Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi rahatrahviga 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, s.o 9 000 (üheksa tuhat) krooni muutmata ja advokaat Rein Laidi kaebus rahuldamata. 2.16.aprilli 2008.a Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna otsusega Deniss Tsõrole karistuseks mõistetud rahatrahv 9 000 (üheksa tuhat) krooni tasuda Ida Politseiprefektuuri arvele nr 10220034796011 AS SEB Pangas või arvele 221023778606 Hansapangas (Swedbank), kohustuslik on märkida viitenumber 10220085956321. 3.
, § 207 alusel tuleb rahatrahv ja menetluskulud tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 28.maist 2009.a arvates 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Edasikaebamistähtaja jooksul rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse
lg 2, 3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud. 4.Kohtuotsuse lõpposa edastada kohtumenetluse pooltele allkirja vastu. Edasikaebamise kord
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele maakohtus tutvumiseks kättesaadav 28.mail 2009.aastal, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud maakohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud maakohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi 16.aprilli 2008. a üldmenetluse otsuse kohaselt (lk 4) 20.märtsil 2008.aastal kella 01.50 paiku Narva Linnas 2
2.1.Kaebuse kohaselt ei ole menetlusalusele isikule arusaadav väärteokirjeldusest, miks ja kuidas kohtuväline menetleja on jõudunud arvamuseni, et 20.märtsil 2008.aastal menetlusalune isik ei omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Selline kohtuvälise menetleja väärteootsuses olev väärteokirjeldus : “juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimise õigus oli karistusena ära võetud“ ei ole väärteokirjelduseks
2.2.Oma kaebuses (lk 2) advokaat Rein Laid märgib järgmist, et kohtuväline menetleja on oma otsuses nimetatud asjaolud, mida ta on karistuse määramisel arvestanud :“Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada ranget karistust.“. 2.3.Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Millisel põhjusel ja miks kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistuse määramisel muid KarS § 56 lg 1 nõudeid, otsusest ei nähtu. 2.4.Advokaat Rein Laidi kaebuse kohaselt LS § 741 lg 2 mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud-karistatakse rahatrahviga kuni 300 (kolmesaja) trahviühikut või arestiga. Miks kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule rahatrahvi just 150 (ühesaja viie) trahviühiku ulatuses, otsusest ei nähtu. Kokkuvõttes kaebuse esitaja advokaat Rein Laid leiab, et menetlusaluse isiku karistamisel kohtuväline menetleja ei ole järginud nii KarS § 56 lg 1 nõudeid kui ka
sätteid. 3.Kohtuistungil jäi kaebaja advokaat Rein Laid oma nõude juurde. 3.1.Täiendavalt põhjendas kaebaja kaebust sellest, et kohtuvälise menetleja otsus arutatavas väärteoasjas ei ole õige ja seaduslik selle väärteo toimepanemisel puudub Deniss Tsõro süü, 3
kohaselt juhindub kohus sätetest, mis reguleerivad väärteoasja arutamist kohtus.
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Maakohtunik analüüsib esmalt küsimust sellest, kas tõepoolest kohtuvälise menetleja väärteootsuses nr 2330,08,004243 (lk 4) kirjeldus ei vasta
74 lg 1 p 6 nõudele. 5.2.
lg 1 p 6 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse väärteo lühikirjeldus. Enne väärteoasja otsuse tegemist, s.o enne 16.aprilli 2008.a oli Deniss Tsõro suhtes koostatud 20.märtsi 2008.a väärteoprotokoll (lk 8) AB 966361. Väärteoprotokollis märgitakse väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon seaduse nimetuse, paragrahvi, lõike ja punkti järgi (
Neist nõuetest tulenevalt peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatud menetlusalusele omistatava teo kirjeldus (vt RKKKo nr 3-1-1-80-06, p 6.3 ja nr 31-1-84-07, p 10). Väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt
lg 1 p-dele 1 ja 2 kohtuvälise menetleja otsus või väärteomenetluse lõpetamise määrus. Väärteoprotokollis AB 966361 on kajastatud, et Deniss Tsõro juhtis mootorsõidukit ajal, kui juhiloa kehtivus oli peatatud karistusena 31.jaanuarist kuni 31.märtsini 2008.a. Väärteoprotokolli sisuga oli Deniss Tsõro tutvunud, mida kinnitab tema seletus ja allkiri. Seega advokaat Rein Laidi väide, et Deniss Tsõrole otsuse väärteokirjeldusest ei ole arusaadav, miks ja kuidas kohtuväline menetleja on jõudunud arvamuseni, et 20.märtsiks 2008.a Deniss Tsõro ei omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, on põhjendamatu. Kohtupraktikast (vt RKKKo nr 3-1-1-84-07) tuleneb: “ Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses
lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole.“ Arutatavas väärteoasjas on vastupidi, 20.märtsi 2008. a väärteoprotokolli AB 966361 põhiosas on märgitud
lg 2 p 1 nõue, s.o rikkumise kirjeldus, mis pärast lühikirjelduse vormis on märgitud kohtuvälise menetleja üldmenetluse 16.aprilli 2008.a otsuses. 6.Järgnevalt käsitleb maakohtunik Deniss Tsõro väärteo toimepanemisel süü vormi puudumist. 6.1.Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud: 6.1.1.Põhja Politseiprefektuuri 14.novembri 2007.a üldmenetluse otsusega (lk 29) määrati Deniss Tsõrole LS § 7422 lg 5 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks. Otsus ei jõustunud, kuna oli vaidlustatud maakohtus. Otsuses on märgitud, et otsus jõustub 05.detsembril 2007.aastal, juhul kui kaebust ei esitata; 6.1.2.Põhja Politseiprefektuuri 14.novembri 2007.a otsuse peale esitas kaebuse Harju maakohtusse menetlusalune isik Deniss Tsõro ja Harju maakohtu 23.jaanuari 2008.a otsusega (lk 30) tühistati Põhja Politseiprefektuuri 14.novembri 2007.a otsus põhikaristuse ja lisakaristuse mõistmise osades ning määrati lisakaristusena Deniss Tsõrole juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) kuuks. Harju maakohtu 23.jaanuari 2008.a kohtuotsus on jõus, kuna pole vaidlustatud kassatsiooni korras. Deniss Tsõro kinnipidamisel, s.o 20.märtsil 2008.aastal oli tal Harju maakohtu 28.jaanuari 2008.a otsus käes ning sellest otsusest ta andis ütlusi väärteoprotokollis AB 966361 (lk 8). Seega oli Deniss Tsõro teadlik Harju maakohtu 23.jaanuari 2008.a otsusest; 6.1.3.20.märtsil 2008.aastal juhtis Deniss Tsõro Narva linnas mootorsõidukit. 6.2.LS § 741 lg 2 sätestab muu hulgas vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud. Käesolevas väärteoasjas ei ole sisuliselt vaidlust selle üle, et Deniss Tsõro tegu vastab LS § 741 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsele küljele. Deniss Tsõro juhtis mootorsõidukit 20.märtsil 2008.aastal, s.o ajal, mil temalt oli ära võetud juhtimisõigus Põhja Politseiprefektuuri 14.novembri 2007.a otsusega viieks kuuks ja seejärel Harju Maakohtu 23.jaanuari 2008.a otsusega Põhja politseiprefektuuri 14.novembri 2007.a otsus oli tühistatud ja juhtimisõiguse äravõtmist oli vähendatud kolme kuu võrra, jäi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) kuuks. See Harju Maakohtu 23.jaanuari 2008.a (lk 30) kohtuotsus oli
199 lg 2 kohaselt jõustunud 31.jaanuaril 2008.aastal (lk 32), mil on möödas kaebetähtaeg, s.o 30 (kolmkümmend) päeva alates sellest, kui otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (
S § 15 lg-st 3 on LS § 741 lg-s 2 kirjeldatud teo toimepanemine on karistatav nii tahtlikult (KarS § 16) kui ka ettevaatamatusest (KarS § 18). Seega piisab koosseisu täitmiseks sellest, kui tegu pannakse toime hooletusest (KarS 18 lg 3). 6.4.KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 5
7.1.Vastupidi advokaat Rein Laidi seisukohale maakohtunik märgib järgmist, et Eesti Vabariigi Politseil väärteoasjas üldmenetluse otsuse töövormi, mis senini kehtib, on aktsepteerinud kõik kohtuastmed. Nimetatud üldmenetluse otsuse vorm vastab
Juhul, kui menetlusalune isik või tema esindaja ei nõustu kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsusega, on neil võimalus otsuse vaidlustamiseks maakohtus. Siis sel juhul, maakohus detailselt ja laialt motiveerib oma seisukoha kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustatavas osas. Väärib tähelepanu asjaolu, et advokaat Rein Laid oma kaebuse põhiosa (lk 3) ülevalt esimeses lauses ei kirjuta, missuguseid nõudeid ei arvestanud kohtuväline menetleja vastavalt KarS § 56 lg 1 Deniss Tsõrole karistuse mõistmisel. 7.2.Deniss Tsõrod on LS § 741 lg 1 sätestatud väärteo eest karistatud rahatrahviga 150 (ükssada viiskümmend) trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmine määr. LS 741 lg 2 kohaselt-karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Maakohtunik leiab, et Ida Politseiprefektuuri otsus on seaduslik ja põhjendatud rahatrahvi suuruse osas. Maakohtunik ei ole tuvastanud Deniss Tsõro karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Deniss Tsõrod oli enne Põhja Politseiprefektuuri karistamist väärteomenetluse korras karistatud alates 2006.aastast viis korda ja iga kord LS nõuete rikkumise eest. 7.3.Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, Deniss Tsõro ühiskondlikku staatust (MTÜ Sotsiaalse adaptsiooni keskuse juhatuse liige), on maakohus veendunud, et Deniss Tsõrole mõistetud karistus on piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteo ühiskonnaohtlikkust ja sellest tulenevat vajadust avalikuks hukkamõistuks silmas pidades ei näe maakohtunik ka võimalust Deniss Tsõrole määratud karistuse kergendamiseks. Seetõttu tuleb Deniss Tsõrole määratud karistus muutmata jätta. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes
§-dest 132 p 1 jätab maakohtunik Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi 16.aprilli 2008.a otsuse väärteoasjas nr 2330,08,004243 muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Mihhail Komtśatnikov kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.