Väärteoasi nr. 4-09-7110 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. septembril 2009.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-7110
(09014503)Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Nikita Petrov’i kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu – asukoht: Paldiski mnt 47, Tallinn) 09.04.2009.a otsuse peale väärteoasjas nr 09014503 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik: (isikukood: 39301170220, elukoht: xxx) Nikita Petrov Kaebuse esitaja esindaja: Olga Väina (OÜ Exclusive Group ) Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu – asukoht: Paldiski mnt 47, Tallinn) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Nikita Petrovi kaebus. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.04.2009.a otsus väärteoasjas 09014503 ning menetlus nimetatud väärteoasjas lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 09.04.2009.a otsusega nr 09014503 karistati Nikita Petrovi ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 240 krooni. Otsuse kohaselt puudus N. Petrovil 19.03.2009.a kell 14:27 Pirita teel Lauluväljak-Poska peatuste vahel Tallinna Ühistranspordi bussiliinil nr 8/195TAK sõidusoodustust tõendav dokument. N. Petrov esitas vastulause, milles esitas õpilaspileti koopia. Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis N. Petrovi omakäeliste ütlustega, mille kohaselt pilet oli olemas, puudus õpilaspilet ning tunnistaja M. Roolaht ütlustega, mille kohaselt reisija N. Petrov väitis, et tal on ID-pilet, aga isikuttõendavad dokumendid puudusid. Isik ei vastanud tuvastamisel esitatud lisaküsimustele (elukoha kohta) korrektselt, viidi tuvastamiseks Ida politseiosakonda. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud otsuse peale esitas Nikita Petrov kohtule kaebuse, milles palub karistust vähendada, põhjendades, et kahetseb juhtunut, sõidusoodustust tõendava dokumendi koju unustamine oli inimlik eksimus. Trahvi määramisel ei arvestatud tema puhtsüdamlikku kahetsust, isikliku sissetuleku puudumist ja karistuse määr ei ole proportsioonis rikkumisega. Kohtuvälise menetleja esindaja (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja K. Järvik) kohtule saadetud vastuses oma sisulist seisukohta kaebuse osas ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kontrollinud väärteoasja nr 09014503 materjale, asub järgmistele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Nikita Petrov sõitis 19.03.2009.a Tallinna ühistranspordi bussiliinil nr 8 sooduspiletiga, kuid puudus sõidusoodustust tõendav dokument. Nimetatud dokumendi puudumist on N. Petrov ka tunnistanud. Seega on menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegu õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 ettenähtud väärteona. Ühistransporditeenus on tasuline teenus, mille eest tasumata jätmise või ettenähtust vähem tasumise eest on seaduseandja ette näinud karistuse ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel. Ühistransporditeenuse eest Tallinnas tasu arvestamise alused ja maksmise kord on sätestatud Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 41 „Tallinna Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ (edaspidi: Määrus). Määruse §-ga 6 on kindlaks määratud isikute ring, kellel on soodustalongi, soodustunnipileti, soodushinnaga sõidu- või ühiskaardi kasutamise õigus ning sama määruse § 6 p 1 kohaselt on selline õigus andnud õpilasele. Vaidlustatud väärteoasjas on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.04.2009.a otsuses, samuti 19.03.2009.a väärteoprotokollis märgitud, et menetlusalune isik N. Petrov õpib Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis. Vastulauses esitas N. Petrov kohtuvälisele menetlejale õpilaspileti koopia. Seega oli kohtuvälisele menetlejale teada, et N. Petrov on õpilane. Kohtuvälise menetleja otsuses on N. Petrovile süüks pandud Tallinna ühistranspordis sõidusoodustust tõendava dokumendi puudumine kontrollimise hetkel. Sellega on kohtuväline menetleja möönnud, et N. Petrovil oli olemas nõuetekohane sooduspilet, millega oli tõendatud sõidu eest tasumine, kuid puudus õpilaspiletit, mis Määruse § 7 lg 3 p 1 kohaselt on õpilasel sõidusoodustuse õigust tõendavaks dokumendiks ning mille esitamise kohustus kontrollijale tuleneb Määruse § 10 lg-st 3. 3 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ühistransporditeenuse kasutajatel sõiduõigust tõendava dokumendi olemasolu kontrollimise eesmärk on tagada, et teenust ei kasutataks tasuta või selle eest ettenähtust vähem tasudes. Samasugune on olnud seaduseandja mõte ühistranspordiseaduse § 547 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni kehtestades – karistada isikut, kes kasutab tasulist teenust selle eest tasumata või ettenähtust vähem tasudes. Kuivõrd väärteoasjas ei ole vaidlust, kas N. Petrov on õpilane ning ühistransporditeenuse eest oli ta tasunud õpilasele kehtestatud määras, on antud väärteoasjas menetlusalust isikut sisuliselt karistatud õpilaspileti puudumise eest sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollimise hetkel, mitte aga sõidu eest tasumata jätmise või ettenähtust vähem tasumise eest, mis on karistuse kohaldamise eelduseks seaduseandja mõtte kohaselt. Õpilaspileti puudumine mingil ajahetkel ei tühista aga isiku õpilase staatust ega saa tühistada õpilasele Määruse §-ga 6 p 1 antud sõidusoodustuse õigust. Väärteootsuses märgitud asjaolu, et menetlusalune isik ei vastanud isiku tuvastamisel esitatud lisaküsimustele (elukoha kohta) korrektselt ja viidi tuvastamiseks politseiosakonda, ei ole ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisuline tunnus ega anna seega alust isikule karistuse kohaldamiseks. Kohus leiab, et N. Petrovile karistuse määramisel ei ole menetleja lähtunud KarS § 56 nõuetest, ei ole arvestatud isiku süü suurust, kergendava asjaoluna isiku alaealisust ja puhtsüdamlikku kahetsust ning raskendavate asjaolude puudumist. Menetleja ei ole kaalunud ka KarS § 87-s toodud mõjutusvahendite kohaldamist alaealise suhtes, kes varem pole toime pannud ühtegi süütegu. Kohtu arvates on N. Petrovi mõjutamine, et edaspidi hoiduda uute süütegude toimepanemisest, võimalik talle karistust mõistmata. Antud väärteoasjas tuleb otsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 3. Kohtunik