4-09-11570/3

(09022849)Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Katharina Valkrusman’i seadusliku esindaja TV’i kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu ) 03.06.2009.a otsuse peale väärteoasjas nr 09022849 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusaluse isiku seaduslik esindaja TV(elukoht: xxx) Menetlusalune isik: Katharina Valkrusman (isikukood: 49408030824, elukoht: xxx) Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu ) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 03.06.2009.a otsuse peale väärteoasjas nr
3. Rahuldada Katharina Valkrusman’i seadusliku esindaja TV’i kaebus. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 03.06.2009.a otsus väärteoasjas nr 09022849 ning menetlus nimetatud väärteoasjas lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 03.06.2009.a otsusega nr 09022849 karistati Katharina Valkrusmani ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 300 krooni. Otsuse kohaselt puudus K. Valkrusmanil 03.05.2009.a kell 18:24 Gonsiori tn 29 juures Tallinna Ühistranspordi bussiliinil nr 67/546TAK soodustust tõendav dokument. Vastulauset esitatud ei ole. Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis K. Valkrusmani poolt omakäeliselt antud ütlustega, kus ta tunnistab, et sõitis kehtiva ID-piletiga, kuid puudus õpilaspilet. K. Valkrusman rikkus seega Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41, 11.12.2008.a (edaspidi: Määrus) § 10 lg 3 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on sõitja sõidudokumentide kontrollimisel kohustatud sõidusoodustuse kasutamisel kontrollimiseks esitama ka kehtiva sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendava dokumendi. Väärteo kvalifikatsioon: ÜTS § 547 lg
4. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuses palub TV kohtuvälise menetleja otsuse tühistada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Põhjendab, et K. Valkrusmanil oli kehtiv sõiduõigust tõendava dokument, kuid puudus õpilaspilet, sest unustas käekoti õpilaspiletiga koju. Koostatud protokollist vanematele ei teatatud. Laps kardab ise juhtunust rääkida. Vanemad, juhtunust teada saanud, vestlesid lapsega ning ta kahetses juhtunut ja lubas edsapidi õpilaspiletit alati kaasas kanda. Kontrolör võib aru saada, et tema ees on 14-aastane alaealine ja ta on õpilane. Et ta on õpilane, on protokollis kirjas. Kaebuse esitaja taotles ka kaebetähtaja ennistamiseks, kuna ta ei teadnud väärteoasjast midagi ning sellises vanuses laps ei pruugi aru saada tema suhtes tehtud toimingute tähendusest. Leiab, et 14-aastasel lapsel peab olema kaitsjaks vanem, lapse kinnipdamisel tuleks võtta ühendust lapsevanemaga. Seda paraku ei tehtud. Protokollis on kirjas kaebuse esitaja mobiiltelefoni number, e-posti ja postiaadress. Munitsipaalpolitseist sai ta kõne alles 19.06.2009.a lõuna ajal, kui kõik tähtajad olid läbi ja temalt küsiti, kas ta maksab trahvid või nad saadavad kohtutäiturile. Kaebuse esitaja sõitis kohe otsuse järele. Ajavahemikul 20.06.-24.06.2009.a viibis ta tööasjus Leedus, 25.06.2009 kirjutas antud taotluse. Kohtuvälise menetleja esindaja (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja asetäitja juhataja kohustes K. Filatov) esitas kaebuse osas kohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta kaebus rahuldamata. Tallinna Linnavolikogu 13.12.2007.a määrusega nr 41 kehtestatud Tallinna Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 10 lg 3 kohaselt on sõitja sõidudokumentide kontrollimisel kohustatud sõidusoodustuse kasutamisel kontrollimiseks esitama ka kehtiva sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendava dokumendi. Sooduspileti kasutamise õigust saab tõendada vaid kehtiva dokumendiga, mille alusel on võimalik tuvastada soodustuse olemasolu. Menetlusalusel isikul teo toimepanemise ajal kehtiv sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendav dokument puudus ning tulenevalt sellest puudus ka õigus sõidusoodustust kasutada. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. K. Valkrusman pani teo toime ettevaatamatusega hooletuse vormis. Inspektor R. Helenurm ei ole üldmenetluse otsuses eraldi tuvastanud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjolusid. Arvestades süüdlase isikut ja KarS §-s 56 lg 1 sätestatud teisi põhimõtteid, määras kohtuväline menetleja Katharina Valkrusmanile 5 trahviühiku suuruse karistuse. Seega on karistus määratud vastavalt seadusele ning see on proportsionaalne toimepandud teoga. Kohtuväline menetleja lisab vastusele Tallinna väärteoasjade registri väljavõtte, millest nähtuvalt on K. Valkrusman ka varem ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid toime pannud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja on sellega nõustunud ja kohtuväline menetleja ei ole avaldanud soovi istungil osaleda. 3 Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 09022849 materjale, leiab, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Väärteoasja materjalidest nähtub, et K. Valkrusman sõitis 03.05.2009.a Tallinna ühistranspordi bussiliinil nr 67 sooduspiletiga, kuid tal puudus sõidusoodustust tõendav dokument, s.o õpilaspilet. Nimetatud dokumendi puudumist on ta ise ka tunnistanud. Seega on menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegu õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 ettenähtud väärteona. Samas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Ühistransporditeenus on tasuline teenus. Sõidu eest tasumist tõendab reisija Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 „Tallinna Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ (edaspidi: Määrus) § 8 lg 1 kohaselt sõidupileti või muu sõidu õigust tõendava dokumendi omamisega. Ühistranspordis sõidu eest tasumata jätmise või ettenähtust vähem tasumise eest on seadusandja ette näinud karistuse ja seda ühistranspordiseaduse §-s 547 lg 1, mille kohaselt sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis – karistatatkse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Määruses on sätestatud ka ühistransporditeenuse eest Tallinnas tasu arvestamise alused ja maksmise kord. Määruse §-ga 6 on kindlaks määratud isikute ring, kellel on soodustalongi, soodustunnipileti, soodushinnaga sõidu- või ühiskaardi kasutamise õigus ning sama määruse § 6 p 1 kohaselt on soodushinnaga sõidu õigus antud õpilasele. Vaidlustatud väärteoasjas on 03.06.2009.a otsuses, samuti 03.05.2009.a väärteoprotokollis märgitud, et menetlusalune isik K. Valkrusman õpib Ehte Humanitaargümnaasiumis. Seega oli kohtuvälisele menetlejale teada, et K. Valkrusman on õpilane ning temal on ühistranspordis soodushinnaga sõidu õigus. Kohtuvälise menetleja poolt on K. Valkrusmanile süüks pandud Tallinna ühistranspordis sõidusoodustust tõendava dokumendi puudumine kontrollimise hetkel. Sellega on kohtuväline menetleja möönnud, et K. Valkrusmanil oli olemas nõuetekohane soodustalong, millega oli tõendatud sõidu eest tasumine, kuid puudus õpilaspilet, mis Määruse § 7 lg 3 p 1 kohaselt on õpilasel sõidusoodustuse õigust tõendavaks dokumendiks ning mille esitamise kohustus kontrollijale tuleneb Määruse § 10 lg-st
5. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ühistransporditeenuse kasutajatel sõiduõigust tõendava dokumendi olemasolu kontrollimise eesmärk on tagada, et teenust ei kasutataks tasuta või selle eest ettenähtust vähem tasudes. Samasugune on seaduseandja mõte ühistranspordiseaduse § 547 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni kehtestades – karistada eelkõige isikut, kes kasutab teenust tasuta või selle eest ettenähtust vähem tasudes. Kuivõrd väärteoasjas ei ole vaidlust, kas K. Valkrusman on õpilane ning ühistransporditeenuse eest oli ta tasunud õpilasele kehtestatud määras, on antud väärteoasjas menetlusalust isikut rahatrahviga karistatud õpilaspileti puudumise eest sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollimise hetkel, mitte aga sõidu eest tasumata jätmise või ettenähtust vähem tasumise eest, mis on ÜTS §-s 547 lg 1 ettenähtud karistuse – rahatrahv kuni 10 trahviühikut - kohaldamise aluseks seaduseandja mõtte kohaselt. Õpilaspileti puudumine mingil ajahetkel ei tühista aga isiku õpilase staatust ega saa tühistada õpilasele Määruse §-ga 6 p 1 antud sõidusoodustuse õigust. Otsusest ei nähtu, miks oli 14-aastast isikut vaja karistada sanktsiooni keskmises määras. 4 Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 alusel lähtuda eelkõige isiku süüst, arvesse tuleb võtta karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Silmas tuleb pidada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja ei ole väärteoasjas tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab aga, et kohtuväline menetleja oleks pidanud menetlusaluse isiku alaealisust arvestama karistust kergendava asjaoluna. Tegemist oli 14-aastase lapsega. See on iga, millest alates algab süüvõimelisus. Riigikohus oma 3.04.2006.a otsuses nr 3-1-1-2-06 on märkinud, et kuigi alaealisust ei ole KarS § 57 lg-s 1 toodud loetelus karistust kergendava asjaoluna eraldi nimetatud, võib seda sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt arvestada kergendava asjaoluna. Kohus on seisukohal, et 14-aastase K. Valkrusmani karistamine rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras ühistranspordis sõidu soodustust tõendava dokumendi puudumise eest kontrollimise hetkel, kui seejuures oli transporditeenuse kasutamise eest nõuetekohaselt tasutud, ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega ja on põhjendamatu. Sellisel isikul puuduvad iseseisvad sissetulekuvahendid ning rahatrahv oleks karistuseks eelkõige tema vanematele Eeltoodu põhjal kohus leiab, et TV kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel, sest väärteo toimepanemise asjaolud on selged, menetlusaluse isiku süü on väike ja avalik menetlushuvi puudub. Kohus peab põhjendatuks ka TV kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, kuna väärteoasja materjalidest nähtuvalt kohtuväline menetleja teavitas lapsevanemat väärteomenetlusest 19.06.2009.a, kui otsus oli jõustunud, ja usutav on kaebaja väide, et alaealine menetlusalune isik ise ei julgenud vanematele väärteomenetlusest rääkida ega osanud iseseisvalt oma õigusi kaitsta. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
6. Kohtunik