← Eesti

4-08-10579/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.juuni 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-10579 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtui

§ 218lg 1 järgi Põhja PP Lõuna PO 15.10.2008.a.

otsus väärteoasjas nr. 2317,08,006388 Vaidlustatud lahend Asja läbivaatamise kuupäev 26.mai 2009.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja M Korolev kaebuse esitaja seaduslikud esindajad EKja M Korolev kaebuse esitaja kaitsja, vandeadvokaat, Eva Rivis kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Lõuna PO, esindaja Heiki Tammisto kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Lõuna PO, ametnik, väärteoprotokolli koostaja Svetlana Kankova RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 218

lg 1, VTMS § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna 15.10.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,08,006388 ning teha uus otsus. Süüdi tunnistada M Korolev

§ 218

lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 (kuussada) krooni. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 10220085449582. Kaitsjatasu summas 1557 (üks tuhat viissada viiskümmend seitse) krooni ja 60 senti jätta riigi kanda. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna konstaabel Svetlana Kankova koostas 16.09.2008.a. väärteoprotokolli AB 1044336 M Korolevile selle kohta, et tema 20.06.2008.a. kell 23.50 Tallinnas, aadressil Nõmme tee 99, lõhkus maja akna, tekitades teoga varalist kahju 10 000 krooni, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon

§ 218lg 1.

Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna konstaabel Svetlana Kankova karistas M Korolevi 15.10.2008.a. väärteoasjas nr. 2317,08,006388 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1200 krooni.

M Korolevi seaduslikud esindajad esitasid nimetatud otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, milles paluvad see tühistada täielikult, kuna antud rikkumist ei ole nende poeg toime pannud. Kohtus jäi M Korolev kaebuse juurde ning andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tema ei ole klaasi katki löönud. 20.juunil sai ta turvakeskusest välja. Sel päeval ta rohkem turvakeskuses ei käinud. Peale vabanemist läks samal õhtul oma tuttavatega klassi kokkutulekule, mis toimus Pirita rannas. See oli sõprade 12 klassi lõpupidu. Seljas oli valge särk, jalas tumedad püksid ja beežid kingad. Läks sinna bussiga, eelnevalt kell 17.30 oli kohtunud SVViru keskuses. SV elab XXX. Tuli koju ka bussiga umbes kella 10 ajal õhtul. Tuli peolt üksinda varem ära, kuna pidi järgmisel päeval laagrisse minema. Oli natukene alkoholi tarvitanud, purjus ei olnud. Kodus olid ema ja isa. Tal ei olnud vajadust minna turvakeskusesse tagasi akent lõhkuma. Ajaga on tema ütlused muutunud, sest oli jälle Nõmme tee keskuses, ta ei saanud aru, millest jutt käib. See oli ootamatu, kui öeldi, et on akna lõhkunud. Akent ta lõhkunud ei ole. Suhted tunnistaja K on halvad, kaklesid mitu korda. Riiud olid rahvuse pinnal. Tunnistaja ER suhted puudusid, kuna viimane oli teises osakonnas. Kaebaja oli ühes toas KRja AL. B oli tuttav, nad olid ühes osakonnas, suhted ei olnud kuigi head. Läbi akna temaga polnud põhjust suhelda. Kui aknad on kinni, siis saab rääkida vaid väga kõvasti. See, kes on väljas, ei kuule, mida toasolija räägib. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja EK rääkis kohtus, et M tuli Nõmme teelt, tal oli 2 paberit selle kohta, et ta õppis hästi. Isa käis M järel. Turvakeskusesse polnud tal mõtet tagasi minna klaase lõhkuma. Koju tuli umbes kella 22 ajal, nagu varem oli kokku lepitud. Koju tuli kainena ning kodus seletas, et ta sai kokku sõpradega lõpupeol kuskil Pirita jõel. Ema ei teadnud, kellega ta 2 linnas kokku saab. Välja minnes ta ütles kuhu läheb. Süüdistusest said nad teada politseis, poiss ise varem midagi ei rääkinud. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja M Korolev rääkis kohtus, et 20.juunil 2008.a läks ta pojale järgi, tal oli hea tuju, ees oli vaheaeg. Olid perega kodus, õhtul läks poeg oma sõpradega kohtuma. Kuna järgmisel päeval pidi ta minema töölaagrisse, siis leppisid nad kokku, et poeg on kell 10 tagasi, seda ta ka tegi. Isa ei tea, mis ajend tal võis olla, et midagi sellist teha. Kui poeg on vanematega koos, siis ta alati täidab nende käske ja nõudmisi. Kaebuse esitaja M Korolevi kaitsja, vandeadvokaat Eva Rivis, palus tühistada vaidlustatud karistamisotsus ning lõpetada väärteomenetlus M Korolevi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Väärteo toimepanek M Korolevi poolt ei ole tõendamist leidnud. Lisaks sellele on rikutud menetlusnorme: vastulauses esitatut ei ole menetleja arvesse võtnud, välja ei ole selgitatud kahju suurust ning ER ülekuulamise juures puudus pedagoog. Seega kuulub vaidlustatud otsus tühistamisele. Tunnistaja ER andis kohtus ütlusi selle kohta, et Koroleviga tuttavad nad ei ole, aga on teda näinud. Kui M oli turvakeskuses, siis kohtusid vaid söömas ja õues korvpalli mängimas. Klaasi lõhkumisest teab niipalju, et kaebaja tuli üksinda juba õhtul, kui oli öörahu. M koputas nende toa aknale ja teiste tubade akendele ka. On kindel, et akna all oli M , tundis ta ära näo järgi. RK aken oli tema toa kõrval. R oli oma toas, kuna oli öörahu, mis hakkab 22.30 siis sellepärast pidid kõik oma toas olema. M hakkas rääkima tunnistaja toanaabri AB vene keeles, jutu sisust tema aru ei saanud. M i riietust ei mäleta. Aknad neil lahti ei käi. Kui hakkas voodisse minema, siis nägi aknast, et M otsis väljas maast midagi ja lükkas seda jalaga. Kui nad läksid ära voodisse, siis käis kolks kiviga vastu akent. Esimese korraga aken ei läinud katki, pärast tuli teine kord, klirin ja aken läks katki. Kivi viskamist ta ei näinud, oli juba pikali, kuulis vaid klirinat. Ta järeldab, et kuna M oli üksi, kedagi teist akna taga ei olnud, siis tema viskas akna katki. Viskamise põhjust ei tea. Seejärel tõusis ta voodist püsti, vaatas aknast välja, kedagi enam polnud. Õu oli valgustatud. Tunnistaja ATandis kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb kaebajat tööalaselt. Õhtul, kui lapsed läksid magama ja oli juba vaikne, oli tema koridoris. Kuulis plahvatust. Täpset kellaaega ei tea, lapsed lähevad magama kell 21, ei tea, kui kaua oli magamaminekust aega möödas. Oli kohe ukse juures, jooksis tuppa vaatama. Nägi, et aken oli katki, suured praod olid sees. Läks akna juurde ning nägi akna all suurt kivi, mida enne polnud. Käis varem maja juures väljas koristamas, siis seda kivi polnud. Nägi üle tänava jooksmas M Korolevi, kellel oli seljas vist poolpikk tume jope, jalas olid teksad. Nägi kaebajat jooksmas maja seinast 10-15 meeteri kaugusel. Tundis isiku ära, kuna oli olnud aasta aega M i kõrval. Tema nägu tunnistaja ei näinud, sest isik jooksis diagonaalis. M oli üksi. Õues rohkem inimesi ei olnud. Õue ta ei läinud. Akna lõhkumise momenti ta ei näinud. Aken visati katki kiviga, mille tunnistaja leidis hiljem akna alt. Hiljem kasvandikega akna lõhkumisest rääkides selgus, et akna lõhkumist keegi pealt ei näinud, aga kui kivi tuli vastu klaasi, siis lapsed jooksid aknale ja nägid kaebuse esitajat. Õue minnes ei teadnud, kas kasvandikud olid akna peal, kuna kontakti tal nendega ei olnud. Läbi akna saab väljasolijaga suhelda, kui kõvasti karjuda, sest aknad lahti ei käi. Kui toast oleks keegi suhelnud väljasviibijaga, siis ta oleks seda kuulnud. Tunnistaja RK andis kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb Korolevi, kuna olid koos turvakeskuses. Nende vahel on ka tülisid olnud, kuid viha kaebaja vastu ei ole. Tunnistaja oli oma toas ja nägi, et M Korolev oli mingi inimesega hoovis. Teist isikut tunnistaja ei tundnud, see poiss oli M lühem. Kaebajal olid jalas heledad püksid. Nägi M näost näkku. Kaebaja suhtles vene keeles AB läbi akna, kuskil teise akna peal. Nende juttu K ei kuulnud, kuna oli teises toas. Turvakeskuse aknad ei avane, aga on läbi kuulda. M oli seal pool tundi. Tunnistaja on kindel, et see isik oli Miša, on välistatud, et see oli keegi teine. M tulekut nägi, sest kui ta akna alt läbi läks, koputas 3 aknale, aknad on madalad. M koputas kõik aknad läbi. Tunnistaja läks aknale koputuse peale. Ta nägi ka kivi viskamise momenti, kaebaja võttis maast kivi, seal oli just kaevatud, viskas ühe korra ja jooksis ära. Enne oli aken terve, kuna kasvandikud käivad iga päev väljas jalutamas ja riisumas. M oli kivi viskamise ajal vaateväljas üksi. Tunnistaja läks kohe kasvataja Alekseiga välja. M jooksis maja taha, siis ei olnud rohkem näha. See toimus umbes kell 10 õhtul, öörahu ajal, sel ajal pidid kasvandikud juba oma tubades olema. Sündmus võis toimuda ka kella 23 ajal, enam ta nii hästi ei mäleta. Õhtu oli valge - oli suvi. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning leiab, et tunnistajana üle kuulatud R , T ja K - kõik nägid Korolevi Nõmme teel sel õhtul. K nägi konkreetselt, et Korolev viskas akna katki. Otsus on tehtud tõendite põhjal ning seetõttu ei kuulu kaebus rahuldamisele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, kaitsja seisukohad, kaebaja seaduslike esindajate selgitused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

§ 218

lg 1 sätestab vastutuse varavastase süüteo (v.a röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses

§ 218lg 1 järgi sisuliselt.

Kaebaja ütluste kohaselt ei ole tema Nõmme tee turvakeskuse territooriumil 20.06.2009.a. õhtul viibinud ja aknaklaasi lõhkunud. Seega on põhiküsimusteks käesolevas asjas:

  1. Kas M Korolev viibis 20.06.2008.a. kell 23.50 ajal Tallinnas Nõmme tee 99 asuva Tallinna Laste Turvakeskuse territooriumil? Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis
  2. Kas M Korolev lõhkus 20.06.2008.a. kell 23.50 Tallinnas Nõmme tee 99 asuva maja akna, tekitades sellega varalist kahju 10 00 krooni? Maakohus, asudes vastust otsima esimesele küsimusele, leiab, et asja kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt kaebuse esitaja M Korolevi, tema seaduslike esindajate ning teiselt poolt tunnistajate E R , ATja RKütlustes. Kaebuse esitaja väitis, et tema ei viibinud 20.06.2008.a. õhtul Nõmme tee 99 asuva turvakeskuse juures. Sama päeva hommikul oli ta turvakeskusest vabanenud ning sel päeval ta rohkem keskuses ei käinud. Koju tuli ta umbes kella 22 ajal (kohtutoimik lk 76 pöördel, 77). Kohus, analüüsinud esmalt kaebuse esitaja ütlusi, märgib, et neis on täheldatav tugev ennastõigustav tendents. See ilmneb näiteks selles, kuidas M Korolev püüdis kohut veenda, nagu oleks ta rikkumise ajal olnud kodus. Kaebuse esitaja on korduvalt muutnud oma ütlusi aja osas, millal ta koju saabus. Kohtus kinnitas kaebaja, et koju jõudis kella 22 ajal, kohtuvälises menetluses antud ütlustest nähtuvalt peab kaebaja võimalikuks, et jõudis koju kella 22 või 22.30 ajal (väärteotoimik lk 29). Samuti on isik muutnud ütlusi seltskonna ja koha osas, kus ta viibis 20.06.2008.a. Kohtuvälises menetluses väitis ta, et oli sõpradega Pirita rannas ning kodus oli juba kell 24.30 (väärteotoimik lk 20). Päev hiljem muutis oma ütlusi väites, et oli baaris koos 3 sõbraga (väärteotoimik lk 29). Samuti väidab kaebaja oma avalduses 17.09.2008.a., et 16.09.2008.a. anti talle mingi paber alla kirjutada, tema seda ka tegi, teadmata, mis see dokument endas sisaldas, kuivõrd seda talle ei tutvustatud ning vene keelde ei tõlgitud (väärteotoimik lk 4 29). Nähtuvalt aga menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, on näha, et see on koostatud Lõuna PO konstaabel Svetlana Kankova poolt, kelle emakeeleks on vene keel (kohtutoimik lk 77 pöördel) ning kaebaja ütlused on protokollitud vene keeles, ta on omakäeliselt kinnitanud, et protokoll on koostatud tema sõnade järgi, on õige ning ette loetud (väärteotoimik lk 20). Ka kaebuse esitaja on kohtus kinnitanud, et ülekuulamine toimus vene keeles, ametnik rääkis puhtalt vene keelt ning kaebaja sai kõigest aru (kohtutoimik lk 77). Seega ei vasta tõele kaebaja poolt kirjalikus avalduses esitatud väited. Kuigi kaebuse esitaja kinnitas kohtus, et muutis oma ütlusi, kuna oli menetluse ajal uuesti turvakeskuses tagasi ning ei saanud aru, millest jutt käib, süüdistus oli ootamatu (kohtutoimik lk 76 pöördel), siis kohtu arusaamist mööda puudub loogiline selgitus, miks peaks muutma oma ütlusi isik, kes rikkumist toime ei ole pannud ning kellel on olemas kindel alibi rikkumise ajaks. Samuti on kaebaja seaduslikud esindajad väitnud oma avalduses 17.09.2008.a, et poeg M tuli 20.06.2008.a. koju kell 22.30, kuid kohtus väitsid mõlemad, et poeg saabus kell 22.
  3. Kohus peab vajalikuks märkida, et selline ütluste muutmine, et muuda isikut usaldusväärsemaks ning nende ütluste andja ausus satub kahtluse alla. Kohus mõistab seesugust käitumist, kuivõrd seaduslike esindajate puhul on arusaadav, et oma poja huvides muudetakse ütlusi vastavalt vajadusele ning suunas, mis lapsele kasulikum on. Kohtu hinnangul ei ole rikkumise toimepanemine välistatud õhtul kell 23.50 ka juhul, kui M Korolev jõudis koju kell 22.00, sest kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kaebaja ka koju jäi. Pole võimatu, et M Korolev lahkus kodust ka veel hiljem, peale seda, kui ta kell 22 koju saabus. Samas on tunnistajad E R , ATja RKkõik väitnud, et nägid M Korolevi 20.06.2008.a õhtul Nõmme tee turvakeskuse juures. Tunnistaja R kinnitas kohtus, et on kindel, et akna all olev noormees oli M , kuna tundis ta näo järgi ära (kohtutoimik lk 34). Tunnistaja AT väitel tundis ta M i ära vaatamata sellele, et isik jooksis diagonaalis maja juures ära, kuid kuna tunnistaja oli kaebaja kõrval olnud terve aasta, siis seetõttu tundis ta jooksja ära ilma tema nägu nägemata. Väljas oli valge (kohtutoimik lk 65). Tunnistaja RK kinnitas kohtus, et on kindel, et akna taga oli M , on välistatud, et see oli keegi teine, kuna nägi M näost näkku (kohtutoimik lk 75, 76). Hindamaks M Korolevile esitatud süü tõendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi lugeda usaldusväärseteks. Kohus leiab, et tunnistajate R , T, K ütlused on usutavad. Puudub alus kahelda tunnistaja R ütluste õigsuses, kes nägi isiklikult M akna taga. Samuti kirjeldab E R , et M koputas akendele, peale mida läks ta akna juurde ning et M vestles tema toanaabri AB vene keeles (kohtutoimik lk 33). Ka tunnistaja RK sõnul koputas M Korolev turvakeskuse akendele ning vestles AB (kohtutoimik lk 75 pöördel) Seega kattuvad tunnistajate R ja K ütlused nimetatud fakti osas täielikult ning on vastuoludeta. Kuna K toa aken asus R toa akna kõrval ning isik, kellega Korolev vestles, asus R ga samas ruumis ning kuna väljas oli valge, siis pole kahtlust, et kõrvuti tubades olnud isikud, kes olid akendel, nägid üht ja sama isikut, kelleks osutus M Korolev. Seega leiab kohus, et eksimine akna alla viibinud isiku äratundmisel on välistatud, kuivõrd mõlema tunnistaja ütluste kohaselt oli kogu tähelepanu suunatud akna taga viibijale. Kuivõrd aknad on piisavalt madalal, et kaebaja suutis akendele koputada, siis vahemaa tunnistajate ja M Korolevi vahel oli väike ning seetõttu ei ole võimalik eksimine akna taga viibinud isikus ka kauguse tõttu. Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistajate E R , AT ja RK ütlused, et M Korolev viibis 20.06.2008.a. õhtul Nõmme tee 99 maja juures, kuivõrd puudub loogiline selgitus, miks peaks tunnistajad välja mõtlema ning igaüks eraldi edastama info akna lõhkunud isiku kohta, keda tegelikult nad ei näinud. Kohus peab tunnistaja AT kohtulikul uurimisel antud ütlusi õigeteks ja seda alljärgnevatel põhjustel – kohtu hinnangul ei ole usutav, et turvakeskuse töötajana oma tööülesandeid täitnud tunnistaja annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, M Korolevi süüstavaid valeütlusi. AT puhul on tegemist sotsiaalpedagoogiga, kes ei saa juba oma töö ja eriala spetsiifika tõttu lubada kõrvalekaldeid oma käitumises ega eeskujus. Tunnistaja ütlused selle kohta, et ta tundis jooksjas 5 ära M Korolevi, on usutavad, kuivõrd sündmuse toimumise ajal, 20.06.2008.a. kell 23.50, oli valge (kohtutoimik lk 65 ja 65 pöördel). Tunnistaja R kohta märkis ka kaebuse esitaja, et kaebajal ei olnud R ga mingisuguseid suhteid, kuna R oli teises osakonnas (kohtutoimik lk 76 pöördel). Seega puudub kohtu hinnangul E R l igasugune põhjus valetamiseks ning seetõttu on tema poolt antud ütlused ka usaldusväärsed. Kuigi menetluse käigus on seatud kahtluse alla tunnistaja RK ütluste usaldusväärus, kuna kaebuse esitaja ja kõnealuse tunnistaja vahel on olnud riide, siis kohus leiab, et kuna tunnistaja K ütlused kattuvad üks-ühele tunnistaja ER osas, mis puudutab aknale koputamist ja AB rääkimist, siis kohus loeb ka tunnistaja K ütlused tõesteks, kuna viimane ka ise lisaks kõigele kinnitas, et tal ei ole M Korolevi vastu viha (kohtutoimik lk 76). Kohus leiab, et M Korolevi väited, et ta oli 20.06.2008.a. kella 23.50 ajal kodus, on ümber lükatud tunnistajate E R , AT ja RK ütlustega, kes nägid teda Nõmme teel asuva Laste Turvakeskuse territooriumil. Seega on tõendatud, et kaebaja oli eelpool nimetatud ajal turvakeskuse juures. Puuduvad tõendid, et 20.06.2008.a. oleks mõni teine isik koputanud turvakeskuse akendele ning seal viibinud ja AB vestelnud. Kuigi kaebaja väidab, et tal puudus põhjus turvakeskusesse tagasi minna ning et AB ei olnud suhted kuigi head, mistõttu polnud tal põhjust temaga läbi akna suhelda, siis kohus leiab, et nimetud väited on otsitud ning esitatuga püüab M Korolev vabaneda vastutusest. Seega ei ole M Korolevi ütlused tõendina usaldusväärsed ning kohus neile tugineda ei saa. Kohus möönab, et teatud vastuolu on tunnistajate ütlustes M Korolevi riietuse, kellaaja, akna taga viibinud isikute arvu, õue läinud isikute osas, kuid kohus leiab, et nimetatud vastuolude esinemine ei muuda tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks, kuivõrd ülejäänud ütlused, mis puudutavad akna taga viibinud isiku äratundmist, on täielikult kattuvad. Asudes vastust otsima teisele küsimusele, kas M Korolev lõhkus 20.06.2008.a. kell 23.50 Nõmme tee 99 asuva maja akna, tekitades sellega varalist kahju 10 00 krooni, leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku poolt akna lõhkumine, on tõendamist leidnud tunnistaja RK ütlustega, mille kohaselt ta ise nägi seda momenti, kui M Korolev võttis maast kivi ja viskas akna katki (kohtutoimik lk 75 pöördel). ER kinnitab, et kuigi ta akna katki viskamise momenti ei näinud, siis on ta kindel, et viskajaks oli M , kuna ta oli üksi, kedagi teist akna taga ei olnud ning et kui ta hakkas voodisse minema, siis ta aknast nägi, et M otsis maast midagi ja lükkas seda jalaga (kohtutoimik lk 33, 34). Kõik tunnistajad kinnitavad, et õues oli valge ning tunnistajad T ja K nägid, kuidas Korolev jooksis peale akna lõhkumist ära (kohtutoimik 65, 75 pöördel). Tähelepanuta ei saa kohtu hinnangul jätta ka asjaolu, et viimati nimetatud tunnistajad on kinnitanud, et aken oli enne terve. Kahju suuruse kohta märgib kohus alljärgnevat: Väärteoprotokolli kohaselt tekitas M Korolev maja akna lõhkumisega varalist kahju 10 000 krooni. Sama summa on märgitud ka Tallinna Laste Turvakeskuse poolt politseile esitatud avalduses, mille kohaselt seisnes kahju maja akna katki tegemises ning fassaadi kahjustamises (väärteotoimik lk 3). Väärteotoimikus olevatelt fotodelt lk 13, 16 nähtub, et fassaadil on jäljed, mille päritolu ning tekitatud kahju suurust ei ole konkreetselt tuvastatud. Samas aga ei ole väärteoprotokollis fassaadi kahjustamist ka M Korolevi süüks arvatud. Toimiku lk 14 on foto lõhutud aknast, millest nähtuvalt on aknas auk ja praod. Toimiku lk 32 oleva A OÜ arve nr 131, 02.09.2008.a. kohaselt maksis katkise akna vahetamine uue vastu 3941.13 krooni. Seega on kogutud tõenditega üheselt tuvastatud, et lõhutud akna näol tekkis Tallinna Laste Turvakeskusel kahju summas 3941.13 krooni, mitte 10 000 krooni.

§ 218

lg 2 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks ka asi või õigus, mille kahjustamisel seadustiku eriosa § 203, 204, 206 sätestatud väärtegude toimepanemisel ei põhjustanud olulist kahju.

§ 203

sätestab vastutuse asja rikkumise või hävitamise eest ning subjektiivsest küljest eeldab see koosseisu asjaolude, sealhulgas tagajärgede suhtes, vähemalt kaudset tahtlust.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 6 Antud juhul leiab kohus, et M Korolev, võttes maast kivi ja visates sellega akna pihta tegutses vähemalt kaudse tahtlusega, sest tema vanuses olev isik oma arengutaseme ning füüsiliste võimete juures pidi möönma tagajärje saabumist, sest ta sai aru, et kivi viskamisega klaasi pihta, aken tõenäoliselt puruneb, st tekib kahju. Isiku tegu tuleb kvalifitseerida

§ 218

lg 1 järgi siis, kui see tegu vastab

13.peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a. röövimine ja väljapressimine), see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et M Korolevile süüksarvatud tegu,

§ 218

lg 1 rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 218lg 1 järgi.

Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et nõustub kaitsjaga selles osas, mis puudutab menetlusnormide rikkumist kohtuvälises menetluses. Need rikkumised ei too küll endaga automaatselt kaasa otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist, kuivõrd need on kõrvaldatud kohtumenetluses. Kohus juhib kohtuvälise menetleja tähelepanu menetlusnormide rikkumisele, mis toimus tunnistaja ER ülekuulamisel kohtuvälises menetluses 01.07.2008.a. (väärteotoimik lk 11) Kuivõrd ER puhul oli tegemist 13-aastase alaealisega, siis vastavalt KrMS § 70 oleks pidanud tema ülekuulamise juures viibima lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoog. Ka on nimetatud tunnistajat hoiatatud ning võetud allkiri ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest, kuigi KrMS § 68 lg 2 järgi hoiatatakse vähemalt 14 aastast tunnistajat. Kuna tunnistaja ER kuulati vahetult kohtus üle menetlusnorme järgides, siis on nimetatud tunnistaja ütlused ka lubatavad. Veel märgib kohus, et VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt peab kohtuväline menetleja oma otsuses märkima vastulause mittearvestamise põhjenduse. M Korolev on päev peale väärteoprotokolli koostamist esitanud avalduse (väärteotoimik lk 29), mille suhtes pole kohtuväline menetleja seisukohta võtnud. Nimetatud avaldust oleks pidanud menetleja käsitlema vastulausena, sest see on esitanud seaduses sätestatud 15 päevase tähtaja jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Kaebaja on oma vastulauses vaidlustanud klaasi lõhkumist. Kohtuvälise menetleja 15.10.2008.a. otsuses on kirjas, et isik ei ole vastulauset esitanud. Seega on kohtuväline menetleja jätnud kaebaja poolt esitatud avalduse täiesti tähelepanuta. Seaduslike esindajate 17.09.2008.a. avaldusele on kohtuväline menetleja 25.09.2008.a. vastanud (väärteotoimik lk 28, 33) Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada väärteomenetluse normide rikkumise tõttu. Kohus, võttes aluseks väärteoprotokolli AB 1044336, saab teha väärteoasjas VTMS § 132 p 2 alusel uue otsuse, millega ei raskenda isiku olukorda. Karistamise aluseks olev süüline käitumine

§ 218lg 1 rikkumisel on tõendatud.

Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistatud asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud

§-de 57 ja 58 järgi kaebuse esitaja käitumises puuduvad. Kohus võtab arvesse, et ka M Korolevi poolt tekitatud kahju suurus on tõendatud summas 3941.13 krooni, mistõttu on tekitatud kahju suurus oluliselt vähenenud võrreldes väärteoprotokollis märgituga. Nimetatud asjaolu arvestades leiab kohus, et põhjendatud on M Korolevi karistamine rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 600 krooni. Kaitsjatasu summas 1557 krooni ja 60 senti jätab kohus riigi kanda. M Korolevi puhul on tegemist mittetöötava alaealisega, kellele kohus määras kaitsja VTMS § 22 lg 3 alusel riigi kulul. Kuivõrd tegemist on kaebemenetlusega, mitte väärteoasja arutamisega kohtus ning kuna alaealisel kaebuse esitajal puudub seaduslik alus end ise kaitsta kohtumenetluses, mis tähendab, et kohtumenetlus toob talle kaasa kulutusi, millega ta arvestanud ei ole ning tal puudub võimalus ise otsustada nende vajalikkuse üle, siis jätab kohus tasu õigusabi osutamise eest riigi kanda. 7 Aulike Salo Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.