1-09-15738/4

(09240102798)16.10.2009, Kohtla-Järvel KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud kohtusse lühimenetluses saabunud kriminaalasja materjalid Kristina Januškevitš süüdistuses KarS § 424 järgi Tegi kindlaks: K. Januškevitšile on süüdistus esitatud selles: 05.07.2009 kella 00.03 paiku Kohtla-Järve linnas juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri näit 0,83 mg/l, laiendmääramatus on 0,07 mg/l, seega lõplik tulemus on 0,76 mg/l, mis vastavalt LS §-le 20 lg 3-1 p 1 loetakse joobeseisundiks. Seega K. Januškevitš, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.07.2009 kehtib Karistusseadustiku uus redaktsioon, mille kohaselt: „§

1. Mootorsõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. [RT I 2008, 54, 304 – jõust. 1.07.2009], muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne
2. juulit
3. a“ Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab kohus, et ei saa nõustuda isiku kohtu alla andmise ja antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses ja kriminaalasi tuleb prokuratuurile tagastada KrMS § 235-1 lg 1 p 3 näidatud alusel. Alates 01.07.2009 kehtib Liiklusseaduse uus redaktsioon, mille kohaselt: „§ 20.- Sõiduki juhtimise keeld …

(31)Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui: 1) tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi; 2 2) tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.“ Alkomeetri kasutamise väljatrükist lk 7 nähtub, et K. Januškevitši puhul tuvastati, et tema organismis sisaldub alkohol, mille sisaldus on 0,83 mg alkoholi 1 liitri väljahingatavas õhus. Koostatud süüdistusaktis osutatakse politseipeadirektori käskkirjaga kinnitatud mõõtemetoodikale MM 04-2009 „Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine“, mille kohaselt 0,83 mg/l näidu juures laiendmääramatus on 0,07 mg/l. Kuna kohaldatud mõõtemetoodika alusel isikul tuvastatud alkoholisisaldus 0,76 mg/l ületab LS §-s 20 lg 3-1 p 1 sätestatud 0,75 mg/l piiri ainult 0,02 mg/l võrra, tuleb kohtul tõsiselt kaaluda, kas isiku tegevuses on väärteo- või kuriteokoosseis, sest näiteks veidi suurema laiendmääramatuse puhul poleks isiku tegevuses kuriteokoosseisu ja ta võiks vastutada ainult väärteokorras. Tuleb silmas pidada, et kõik kahtlused tuleb tõlgendada isiku kasuks, aga ainult siis kui neid kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada. Kohus veelkord juhib tähelepanu sellele, et lühimenetluse vormis kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus pole võimalik tunnistajaid üle kuulata ning uusi tõendeid välja nõuda. Seega kohtu võimalused tõendite kontrollimisel on suhteliselt kitsendatud. Sellest tuleneb, et lühimenetluse eelduseks on ka see, et kohtuliku arutamise käigus ei tekki kohtul vajadust tõendite täiendavaks kontrollimiseks, täiendavate tõendite väljanõudmiseks ja asjaolude tuvastamiseks tunnistajate ristküsitlusel. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas asjaolud ei ole niivõrd selged, et kohus saaks kriminaalasja arutada, tuginedes üksnes toimiku materjalidele. Kriminaalasja materjalides puudub mainitud politseipeadirektori poolt kinnitatud mõõtemetoodika. Samuti selline mõõtemetoodika ei ole vabalt kättesaadav koduleheküljelt www.politsei.ee (on olemas viide üksnes Maanteeameti poolt koostatud kiirusekaamera mõõtemetoodikale). Seega kohtul puudub võimalus käesoleva kriminaalasja raames antud metoodikaga tutvuda ja selle kohaldamise õigust kontrollida. Samuti peab kohus märkima järgmist. Politseipeadirektori käskkiri ei ole õigustloov akt. Isiku kriminaalvastutusele võtmise põhjendatuse kontrollimisel tuleks rohkem tähelepanu juhtida õigusaktidele – seadustele ja nende alusel väljaantud VV ja ministeeriumide määrustele. 3 Mõõteseaduse § 7 lg 3 ja 4 sätestavad, et majandus- ja kommunikatsiooni minister kehtestab … kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivus; keelatud on turule lasta, kasutusele võtta või kasutada metroloogilist kontrolli mitteläbinud mõõtevahendit, mis on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et käesoleva asja raames ei ole mõõtmise protsess jälgitav ( ja seetõttu ei saagi kohus lühimenetluses veenduda mõõtmise õiguses), sest kohtule ei ole teada, kas mõõtjal on vastav pädevus ( pädevuse kohata vt Mõõteseaduse § 5 lg 5 ja 6 sätestatut), kas tõenduslik alkomeeter on taadeldud (ja kas üldse nimetatud mõõtevahend omab EÜ või siseriiklikku tüübikinnitust – vt § 7 lg 7), ning milline on see mõõtemetoodika, millele viidatud süüdistusaktis. Kohus leiab, et mõõtmise jälgitavuse kontrollimiseks tuleb kohtule esitada taatlustunnistuse, tüübikinnituse, mõõtja erialase pädevuse tunnistuse ja mõõtemetoodika kinnitatud koopiad. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määrusega nr 104 on kinnitatud „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“. Selle lisa 2 sätestab (vt tabel, p 8.4), et tõenduslike alkomeetrite puhul lubatud veapiir või täpsusklass olenevalt mõõtepiirkonnast pluss-miinus 0,020mg/l, 5% või 20% esmataatlusel; pluss-miinus 0,032 mg/l, 8% ja 30% kordustaatlusel. Taatluskehtivusaeg 6 kuud. Nõuete aluseks olev dokument - rahvusvaheline standart OIML R 126

(1998), mis on kättesaadav www.oiml.org inglise keeles. Kohtule esitatud materjalidest ei ole võimalik tuvastada, kuidas jõudis prokurör tulemusele, et laiendmääramatuse number on 0,07 ning mõõtmise tulemuseks on 0,76 mg/l. Sellele ei ole toimikus ühtegi tõendit. Samuti tuletab kohus meelde, et kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalasja materjalides lk 26-27 sisalduvad dokumentide koopiad ei vasta KrMS § 10 lg 3 sätestatule, mille kohaselt kõik dokumendid peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et isikut ei saa kohtu alla anda ning kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuurile edasiseks menetlemiseks. 4 Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus M Ä Ä R A S: Kriminaalasi Kristina Januškevitši süüdistuses KarS § 424 alusel tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile kohtu lühimenetlusega mittenõustumise tõttu. Määris on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse koopiad saata süüdistatavale ja kaitsja Nikolai Rõžov. Kohtunik Inna Kirsipuu