4-09-12365/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Raplas Väärteoasja number 4-09-12365 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Menetlusosalised Kaebaja: Rasmus Riis isikukood 38112200244 elukoht: xxxxx, xxxxxxxxx xx-x Esindaja: Kaarel Tammar, AB Alvin,Rödl&Partnerid Kohtuvälise menetleja esindaja: Kristel Proos Väärteoasi Rasmus Riisi kaebus Lääne Politseiprefektuuri otsusele nr.2700,09,001498 25.06.2009.a. Kohtuistungi toimumise aeg 10.09.2009.a. RESOLUTSIOON Kaebus rahuldada. Tühistada Lääne PP otsus nr.2700,09,001498 25.06.2009.a. ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuvälisel menetlejal on õigus 30 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus oli kohtus tutvumiseks kättesaadav, so alates 17.09.2009.a. esitada Riigikohtule kassatsioon. Asjaolud ja kaebaja seisukoht 10.03.2009.a. koostati Rasmus Riisile väärteoprotokoll Relvaseaduse § 89-1 lg.1 alusel sama seaduse § 29 lg.4 rikkumise eest, millele Rasmus Riis esitas 24.03.2009.a. vastulause. 25.06.2009.a. karistas Lääne PP konstaabel Kristel Proos kaebajat Relvaseaduse § 89-1 lg.1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, jättes menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulause arvestamata. Otsuse põhjenduste kohaselt oli relva üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine Rasmus Riisi ja J K Vi vahel vajalik, kuna kriminaalasja materjalidest nähtub, et J K Vil polnud metsas kaasas relvaluba ega jahitunnistust ning relva üleandmine selgus alles menetluse käigus. 29.11.2008.a. sai xxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxxx külas toimunud metsseajahi käigus kaaslase jahirelva lasust surma Soome Vabariigi kodanik J K V. Rasmus Riis viibis õnnetuse toimumise hetkel kannatanu kõrval (lähemal kui 2 meetrit) ning hukkunu käes oli Rasmus Riisile kuuluv jahirelv Mauser 96 kaliiber 30-
3. Kaebajale on koostatud väärteoprotokoll ja karistatud teda relvaseaduse § 89-1 lg.1 alusel põhjusel, et ta on rikkunud Relvaseaduse § 29 lg.4 nõudeid sellega, et ei koostanud kannatanule relva üleandmisel üleandmise-vastuvõtmise akti, mille alusel olnuks kontrollimisel kohe võimalik tõendada relva kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning kaebaja tegevuses puuduvad väärteo tunnused. Relvaseaduse § 24 lg.1 p.4 ei sätesta imperatiivselt relva üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise kohustust, vaid jätab selle relvaomaniku otsustada. Normi eesmärk on tagada, et relva valdaja kontrollimisel oleks võimalik koheselt tuvastada tema valduse seaduslikkust. Olukorras, kus relva omanik ja valdaja on ruumiliselt sellises läheduses, et relva valdaja kontrollimisel saab relva omanik kohe suuliselt kinnitada relva üleandmist, ei ole kirjaliku üleandmisevastuvõtmise akti koostamine vajalik. Kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses ka põhjendanud, miks olnuks antud situatsioonis kirjaliku akti koostamine vajalik. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja hinnangul johtus akti koostamise vajadus asjaolust, et kohapeal ei olnud võimalik tuvastada relva üleandmist. Hukkunu juures relva ei olnud. See, et kaebaja relv oli tulistamise hetkel kannatanu käes, selgus alles eeluurimise käigus. Kirjalik akt tulnuks vormistada ka seetõttu, et relv anti üle välismaalasele. Kohtu seisukoht Relvaseaduse § 29 lg.4 kohaselt võib isik Eestis spordivõistlustel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks relvaseaduses kehtestatud korras registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahirelva või sportrelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab relva andmeid, relvaomaniku ja relva kasutaja isiku-ja kontaktandmeid ning relva üleandmise ja vastuvõtmise aega. Rasmus Riisile koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus ta Relvaseaduse § 29 lg.4 nõudeid oma jahirelva J K Vile üleandmisel sellega, et ei koostanud relva üleandmisevastuvõtmise akti, mille alusel olnuks kontrollimisel kohe võimalik tõendada relva kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et Relvaseaduse § 29 lg. 4 ei kohusta relva üleandmise-vastuvõtmise akti koostama, vaid seob selle koostamise vajaduse asjaoluga, kas relva valdaja kontrollimisel on koheselt võimalik tõendada relva või laskemoona üleandmist relvaomaniku poolt. Sellest, kas J K Vil oli metsas relva-ja jahiluba kaasas või mitte, samuti sellest, et tegemist oli välismaalasega, eelnimetatud seaduse kohaselt akti koostamise vajadus ei sõltu. Kaebaja poolt kriminaalasja nr.08250002997 eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütluste kohaselt andis ta J K Vile (kellel oli olemas seda liik jahirelva luba) oma jahirelva üle 29.11.2008.a. vahetult jahipidamise käigus, jäädes ise tema kõrvale. Seega puudus kirjeldatud situatsioonis vajadus kirjaliku üleandmis-vastuvõtmise akti koostamiseks, kuna J K Vi kontrollimisel saanuks relva omanik koheselt selle üleandmist tõendada. See, et toimunud õnnetuse tõttu kaebaja oma jahirelva kannatanu juurest ära võttis, milline asjaolu (nagu hiljem selgus) raskendas J K Vi surmaga seoses algatatud kriminaalasja eeluurimist, ei anna alust väita, et kõnesoleval juhul olnuks relva üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamine Relvaseaduse § 29 lg.4 tulenevalt vajalik. Kohtu hinnangul ei rikkunud kaebaja 29.11.2008.a. jahikaaslasele oma jahirelva ilma vastavat akti koostamata üle andes Relvaseaduse § 29 lg.4 nõudeid ning tema suhtes alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Kohtunik: Anne Randjärv