Kriminaalasi nr 1-09-9063 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 16.septembril 2009.a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud käskmenetluses kriminaalasja, Senta Sell, isikuko

§ 123

järgi, t u v a s t a s: Senta Selli süüdistatakse selles, et tema Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuses asukohaga Elva linn, Kirde 14 päästekorraldajana töötles 04.märtsil 2006.a. kell 15:07:55 saabunud Viljandimaal Kolga-Jaani vallas, XXX külas XXX talus elava L.J. hädaabikõnet numbrile 112 ja samal kuupäeval kell 16:53:59 L.J. abikaasa A.J. poolt teistkordset hädaabikõnet numbrile 112 ametijuhendile ja kutsetöötlusmanuaalile mittevastavalt ja rikkudes Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse päästekorraldajana ametijuhendi punkti 4 all sätestatud päästekorraldaja teenistuskohustusi, eirates alapunkte 4.3; 4.4; 4.9; 4.18 ja punkt 3 all välja toodud päästekorraldaja tegevuse eesmärki. Vastavalt 12.aprillil 2006.a. Päästeameti koostatud ametkondliku juurdluse kokkuvõttele Senta Sell:

1. suhtluses L.J. jättis tähelepanuta ja reageerimata kaebusele tema tervisliku seisundi halvenemise kohta, ei täpsustanud valu iseloomu ja hingamisraskuse olemasolu ega saatnud vastavalt Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse kasutusel olevale kutsetöötlusmanuaalile välja kiirabibrigaadi C-prioriteediga;
2. ei reageerinud nõuetekohaselt teistkordsele L.J. abikaasa A.J. 04.märtsil 2006.a. kell 16:53:59 tehtud kõnele ja klassifitseeris õnnetusteate madala prioriteediga B(bravo), mis tõttu viibis kiirabibrigaadi väljasaatmine ja sündmuskohale jõudmine ajal kui L.J. teostati elustamist, kuigi päästekorraldajana oleks Senta Sell pidanud õpetama esmaseid elustamisvõtteid ja saatma välja kiirabibrigaadi D(delta) prioriteediga, mille tulemusena oleks kiirabibrigaad välja saadetud ühe minuti jooksul. Samuti Senta Sell ei täpsustanud L.J. surma asjaolusid ning ei tundnud huvi millal toimus hingamise seiskus. Sellega pani Senta Sell toime

§ 123järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Prokurör taotleb kohtult tunnistada Senta Sell süüdi

§ 123

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 45 päevamäära ulatuses. Kuna Senta Selli 2007 aasta maksustatavast tulust arvutatud keskmise päevasissetuleku suurus on 217 krooni, tuleb rahaliseks karistuseks määrata 9765 krooni.

§ 66

alusel määrata, et rahaline karistus 9765 krooni tuleb tasuda ositi järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 12 kuu vältel igakuiselt vähemalt 813.75 kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. Senta Selli süü

§ 123teo toimepanemises on tõendatud: -kannatanu A.J.

avaldusega 26.märtsist 2008.a. Lõuna Politseiprefektuurile (toim.lk.1); -kannatanu A.J. 03.aprillil 2008.a. antud ütlustega, kuidas 04.märtsil 2006.a. algasid tema abikaasal L.J. hirmsad valud vasakul pool rinnas. Ta helistas velskri soovitusel Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse numbril 112, et kutsuda kiirabi. Vestelnud häirekeskuse meedikuga palus viimane anda telefonitoru abikaasale. Millest viimane meedikuga rääkis, kannatanu ei tea. Kuna kiirabi ei tulnud ja kuna abikaasa seisund ägenes, helistas kannatanu uuesti kell 16.53 numbrile 112. Selle kõne ajal abikaasa suri (toim.lk. 5-7); -tunnistaja Juta Taska poolt 14.aprillil 2008.a. antud ütlustega, kuidas 04.märtsil 2006.a. umbes kella 15 paiku helistas A.J. talle ja ütles, et tema abikaasal on südame piirkonnas valud. Tunnistaja soovitas kohe kiirabisse helistada. Õhtul teatas A.J. abikaasa surmast. (tl.2930); -tunnistaja Tiiu-Mall Lutsari poolt 14.aprillil 2008.a. antud ütlustega, et ta on olnud L.J. perearst alates 1998.a. 2001.a. hakkasid L.J. südamega probleemid. Viimastel aastatel tema südamehaigus taandus. Tunnistaja pani surnud L.J. välja diagnoosi lähtuvalt eriarstide uuringutest ja eelnevatest haigustest. Ta pani surmapõhjuseks selle haiguse, mis L.J. oli diagnoositud, kuid seda, mis tingis Leili surma viimase tunni jooksul, ta kindlalt ei tea. Lahangule ei saatnud ta L.J. surnukeha, kuna tema abikaasa A.J. ei olnud sellega nõus. Samuti on tunnistaja teisel ülekuulamisel andnud põhjaliku ülevaate L.J. varasemat haiguste ja ravi kulust. (toim.lk 25-28). -A.J. numbrilt tehtud EMT kõnede eristusega; -surnu komisjonilise ekspertiisiaktiga nr. 6, mille kohaselt olid L.J. diagnoositud ekspertiisiaktis loetletud kroonilised südamehaigused. Otsene surmapõhjus ei ole määratav, kuid ei saa välistada, et selleks võis olla, arvestades südamehaigusi, südamelihase infarkt. L.J. surm saabus vahetult enne 04.märtsi 2006.a. kell 16.53 alustatud telefonikõnet või selle ajal. (tl.35-40); -häirekeskuse poolt väljastatud teenistuslike dokumentidega (tl.43-60); -päästeameti koostatud ametkondliku juurdluse kokkuvõttega (tl.61-90); -asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on CD-R plaadile salvestatud Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse poolt edastatud hädaabikõnede salvestised, mis tehti 04.märtsil 2006.a. kell 15.07.55 ja 116.53.59 Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskusesse (tl.91). Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et Senta Selli süü

§ 123järgi on täielikult tõendamist leidnud.

Eeltoodud tõenditest nähtub, et Senta Sell, olles Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse meditsiinikutseid töötlev päästekorraldaja, töötles vastavalt 12.aprilli 2006.a. koostatud ametkondliku juurdluse kokkuvõttele 04.märtsil 2006.a. kell 15.07.55 saabunud Viljandimaal Kolga-Jaani vallas, XXX külas XXX talus elava L.J. hädaabikõne numbrile 112 ja 04.märtsil 2006.a. kell 16.53 A.J. teistkordset hädaabikõne numbrile 112 ebakorrektselt, ning ametijuhendile ning kutsetöötlusmanuaalile mittevastavalt jättes tähelepanuta ja täpsustamata L.J. tervislike kaebuste sisu ja jättis välja saatmata kiirabibrigaadi. Samuti A.J. teistkordse kõne korral klassifitseeris õnnetusteate madala prioriteediga B(bravo), mis tõttu viibis kiirabibrigaadi väljasaatmine, jättis täpsustamata surma asjaolud ega andnud mingit abi osutavat nõuannet kiirabi kohale saabumiseni. Samuti ei tundnud päästekorraldaja huvi millal toimus hingamise seiskus ning kes abistas kohapeal, ei õpetanud esmaseid elustamisvõtteid ning ei saatnud kiirabibrigaadi välja D(delta) prioriteediga (antud väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma ühe minuti jooksul.), eksides seega kutsetöötlusjuhendi vastu. Lisaks rikkus Senta Sell Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse päästekorraldaja ametijuhendi punkti 4 all sätestatud päästekorraldaja teenistuskohustusi, eirates alapunkte: 4.3 ;4.4;4.9;4.18 ja ametijuhendis punkt 3 all välja toodud päästekorraldaja tegevuse eesmärki. Kõike eeltoodud nõuete rikkumisega ning kiirabibrigaadi väljasaatmata, asetas ja jättis Senta Sell L.J. eluohtlikku olukorda.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Senta Sell on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. Senta Selli käitumises tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 123näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangisuse.

Arvestades, et süüdistatav on varasemalt karistamata ning tegu on II astme kuriteoga, siis leiab kohus, et Senta Selli on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.

§ 44

lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on põhjendatud mõista Senta Sellile karistuseks

§-s 123 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus, mis on miinimumilähedane.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50.- krooni. Teatisest Senta Selli keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suurus on 217 krooni. Seega tuleb

§ 44

lg 2 alusel kohaldatavaks päevamääraks pidada 217 krooni ja Senta Sellile tuleb rahalise karistuse mõistmisel võtta arvestuse aluseks eelnimetatud summa. Kohus leiab, et prokuröri taotlus

§ 66kohaldamiseks on põhjendatud ja rahalise karistuse kandmine tuleb määrata ositi.

Senta Sellilt tuleb välja mõista menetluskulud sundraha summas 6525 krooni, teostatud ekspertiisi tasu 12 000 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 7 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Senta Sell

§ 123järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus nelikümmend viis

§ 66alusel on Senta Sellil õigus tasuda rahalist karistust ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kaheteistkümne