lg.1 järgi kokkuleppemenetluses Tagmari Lehtmets Elu- või asukoht ja aadress: XXXXXXXXXXX XXX Isikukood või sünniaeg: 38705242741 Karistatus: kriminaalkorras ei ole karistatud. Väärtegude eest karistatud 7-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Süüdistatava andmed Adv.Ahto Sirendi (Advokaadibüroo Ann Saar ) Kaitsja Juhindudes KrMS § 239-§ 250, § 311 , § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Tagmari Lehtmets
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Tagmari Lehtmets 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Tagmari Lehtmetsalt KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulu vähendatud suuruses – 3500(kolm tuhat viissada )krooni riigieelarvesse. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt võrdsetes osades. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB-s või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Karistuse liik ja määr:
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Tagmari Lehtmets’ale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Tagmari Lehtmets 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kohtueelsed kulud on: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi’le makstud tasu summas 991.20 krooni. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Tartu Maakohtu 28.09.2009 kohtuistungil kokkuleppemenetluses prokurör Margus Lellep jäi kokkuleppe juurde ning selgitas valitud karistuse otstarbekust ja vastavust Tagmari Lehtmetsa teole. Süüdistatav Tagmari Lehtmets tunnistas kohtuistungil end süüdi temale esitatud süüdistuses
1 järgi ja jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 8.06.2009 sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas, et kokkulepe vastab tema tahtele. 2 Kaitsja advokaat Ahto Sirendi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust, otstarbekust ning vastavust tema kaitsealuse tahtele. Kaitsja taotles vähendada süüdistatavalt väljamõistetavaid menetluskulusid, sest Tagmari Lehtmets on töötu ning saab praegu vaid väikest töötu abiraha. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et Tagmari Lehtmetsa süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava Tagmari Lehtmetsa vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb süüdistatav Tagmari Lehtmets süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
1 järgi ja mõista temale karistus vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud -ja kohtus avaldatud kokkuleppele. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel on 2. astme kuriteo toimepannud isikule menetluskuluna sundraha 6525 krooni. KrMS § 180 lg. 1 kohaselt süüdistatav peaks kandma ka menetluskulu, mis koosneb kaitsjatasust 1111.20 , postikulust 30 krooni- kokku 1141.20 krooni. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus , arvestades seda , et Tagmari Lehtmets on töötu ja tema ainsaks sissetulekuks on töötuabiraha, on sotsiaalselt õiglane vähendada KrMS § 180 lg. 3 alusel menetluskulusid ja mõista välja Tagmari Lehtmetsalt menetluskulu 3500 krooni riigi eelarvesse. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.