1-08-5338/5

Kriminaalasi nr. 1-08-5338 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 01.aprillil 2009.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kaire Päri tõlk Natalja Tselikova ringkonnaprokurör Kristiina Laas kaitsja Anu Pärtel arutades avalikul kohtuistungil kriminaalasja Jevgeni Agu, IK 36705110248, eluk. XXXXXXXXX XX-XX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi, l e i d i s: Jevgeni Agu süüdistatakse selles, et tema 25.10.2006.a. ajavahemikul kella 14.00 kuni kella 16.00 Tartus, Põhja pst 12 müüs tema valduses olevad T.U. kuuluvad 122 puitlaastplaati OSB3 väärtusega 30 231.60 A.V., pöörates sel viisil tema valduses olevad võõrad vallasasjad ebaseaduslikult enda kasuks. Seega pani Jevgeni Agu toime KarS § 201 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Süüdistatav Jevgeni Agu eitas kohtuistungil oma süüd täielikult. Kannatanu T.U. on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et tunneb Jevgeni Agu seoses ehituslepinguga. Leping Jevgeni Aguga sai sõlmitud pikkade läbirääkimiste tulemusena, aga asjad ei hakanud lepingu järgi minema. Mingil hetkel tekkis vajadus puitlaastplaatide tellimiseks, milleks andsid nõusoleku nii K.L. kui ka T.U. . Kuna Jevgeni Agul raha polnud, siis nõustus T.U. ettemaksu tegema. Tellimuse kinnitus saadeti talle e-maili teel. Sinna sai kirja pandud ka tarneaadressiks ehitusobjekti aadress ning ka Jevgeni Agu teadis, kuhu plaadid peab tooma, kuna ehituslepingus on kirjas, et kõik materjalid tuuakse objektile. Mingil hetkel uurisid K.L. ja T.U. K-Rautakeskost plaatide kohta. Saades K-Rautakeskost teada, et plaadid oli Jevgeni Agu välja võtnud, rääkisid T.U. ja K.L. Jevgeni Aguga korduvalt telefoni teel ja said ka korra kokku ning selgitasid, kuhu konkreetselt nende objektil on vaja plaadid panna. Jevgeni Agu lubas plaadid järgmisel päeval ehitusobjektile tuua. Ka K-Rautakesko üritas neid plaate tagastada, aga nad ei osanud seda probleemi lahendada ja loobusid. Kuna Jevgeni Agu plaate tagasi ei toonud helistas K.L. talle uuesti, mille peale Jevgeni Agu vastas, et need on Arturi käes ning küsida tuleks tema käest ja andis Arturi telefoninumbri. A.V. T.U. suhelnud ei ole ja plaate tema käest kätte saanud ka mitte. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 30871.60 suuruses summas. Tunnistaja K.L. on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et Jevgeni Agu tunneb ta seoses töövõtulepinguga. K.L. otsis töövõtjat, kes oleks nõus ehitama neile (K.L. ja T.U. le) maja. Leping sai sõlmitud Jevgeni Aguga. Probleemid lepingu täitmisega tekkisid juba alguses, kui Jevgeni Agu nõudis ettemaksu, kuigi lepingus oli kirjas punkt, et ettemaksu ei tehta ja tasumine toimub peale tööde tegemist ja vastuvõtmist. K.L. arvas, et probleemid võisid tekkida keeleprobleemist tulenevalt. Jevgeni Agu ütles, et puitlaastplaate on tarvis tellida ning T.U. maksis tellimuse eest. Materjalide kättetoimetamisest esialgu juttu polnud, Jevgeni Agule sai öeldud, et ta annaks teada kui plaadid saabuvad. K-Rautakeskoga oli kohaletoimetamise aadress läbi arutatud. Mõned nädalad, pärast puitlaastplaatide tarneaega K-Rautakeskosse helistades, selgus, et plaadid on juba Jevgeni Agu poolt ära viidud kuhugi Hiinalinna angaari. K.L. ütluste kohaselt käisid K-Rautakesko esindajad Hiinalinnas asuva angaari omanikuga A.V. rääkimas, kuid läbirääkimised jäid tulemusteta. Jevgeni Agu käest küsimise peale andis ta K.L. A.V. telefoninumbri. A.V. helistades sai K.L. vastuseks, et puitlaastplaadid on A.V. omad ja, et Jevgeni Agu on talle võlgu ja tema neid plaate ei tagasta. Seepeale üritas K.L. probleemi lahendada Jevgeni Aguga. K.L. ütluste kohaselt lubas Jevgeni Agu alguses plaadid tagasi tuua, kuid ei toonud ning tõi takistava asjaoluna põhjenduseks treileri puudumise ja seejärel hiljem väitis, et puitlaastplaatide tagasi saamiseks tuleb ruumide rentimise ja plaatide hoiustamise eest raha maksta. Selle peale leidis K.L. , et see on Jevgeni Agu ja A.V. omavaheline asi ning keeldus selle eest maksmast. K.L. selgituse kohaselt viis Jevgeni Agu plaadid angaari, kuna plaanis hakata seal ehitustöid tegema, kuid leiab et selleks puudus praktiline vajadus ning neid oleks saanud hoiustada ka ehitusobjektil. Tunnistaja P.A. on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et Jevgeni Aguga on ta kokku puutunud seoses ühe tehinguga. Ta töötab K-Rautakeskos müügijuhina ning Jevgeni Agu tuli küsima pakkumist puitlaastplaatidele. Jevgeni Agu soovis pakkumist ning andis T.U. meiliaadressi, arve tasuti ära ning P.A. helistas Jevgeni Agule ja küsis, kuhu kaup tuua. Siis läks paar kuud mööda, kui tuli meilile kiri T.U. lt, sisuga, et kus on puitlaastplaadid. Olles T.U. lt saanud kirja selle kohta, et tellija ei ole puitlaastplaate kätte saanud, helistas ta Jevgeni Agule, kes ütles, et temal on ehituse tellija käest rahad saamata ja on puitlaastplaadid endale võtnud, et saamata jäänud rahad kompenseerida. Seejärel läks P.A. koos autojuhiga Hiinalinnas asuva mööblipoe juurde ja sai kokku A.V. . Autojuht kinnitas P.A. , et oli need plaadid toimetanud sinna. A.V. lubas P.A. ruumidesse ning näitas, et neid plaate ei ole enam ning kinnitas, et need puitlaastplaadid oli ta Jevgeni Agu käest ostnud. Tunnistaja T.V. on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et OÜ Eveks Grupp osutab KRautakeskole transportteenust. Tunnistaja mäletab, et viis puitlaastplaadid Hiinalinna Põhja puiesteele, kus asus mingi vana mööblipood. Saatelehele oli märgitud Hiinalinn ja mingisugune telefoninumber. Kohapeal võttis kauba vastu üks meeste- ja üks naisterahvas. Teine kord käis sealsamas kohas koos P.A., kuna oli mingi probleem rahadega vist. T.V. istus autos ja P.A. käis rääkimas, aga tulid tühjalt tagasi. Tunnistaja A.V. on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et ta kohtus Jevgeni Aguga, kui viimane tuli tema juurde rendiruumi otsima. Rendilepingut ei sõlmitud, kuna Jevgeni Agu tahtis vaid üheks kuuks lepingut ja A.V. lühiajaliste lepingutega ei tegele. Samuti ei olnud neil juttu renditasust. Seejärel pakkus Jevgeni Agu talle müüa poolteist pakki puitlaastplaate hinnaga 20 000 krooni. Tegemist pidavat olema rohkem tellitud materjaliga ning tegemist on ülejäägiga. Mingil ajal tõi Jevgeni Agu puitlaastplaadid, mille eest A.V. tasus sularahas. Tegemist oli isikliku rahaga, mis ei olnud pangaautomaadist võetud. Tunnistaja jättis plaadid seisma ning kui vajadus tekkis, siis müüs maha kuskil 2 kuu möödudes. Plaatidega seoses on talle helistanud ja temaga kontakteerunud üksnes P.A.. Süüdistatav Jevgeni Agu on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et tunneb nii T.U. kui ka K.L. a seoses ehituslepinguga. Lepingu järgi pidi kolme kuu jooksul panema püsti karbi ilma siseviimistluseta, mitte võtmed kätte kujul. Tellijaga oli juttu, et töötab kaks brigaadi, kellest üks töötab objektil ja teine kuskil laos või soojas ruumis, kus töö ei sõltu ilmast. Ruumi rentimisest oli juttu kohe alguses. Puitlaastplaadid tellis Jevgeni Agu ja andis T.U. telefoninumbri ja meiliaadressi, et pakkumise saadetaks talle. Kliendiga oli kokkulepe, et Jevgeni Agu rendib laohoone ja katsub kilbid seal kokku lüüa. Aadressi plaatide tellimiseks ütles Põhja puiestee mööblipoe oma. Kui kaup kohale toodi, siis teavitas sellest koheselt ka klienti. K.L. veel küsis, kas ei oleks parem plaadid ehitusobjektile viia, aga Jevgeni Agu ütles, et maja seisab metsa ääres ja keegi võib plaadid ära võtta, et parem on kui nad on laohoones luku taga. Ainus, kes oli kuuks-kaheks nõus ruume rentima, oli Artur. Tal asus Põhja puiesteel endine mööblipood. Kokkulepe oli ruumide rentimisest 1-2 kuuks renditasuga 2000-3000 krooni tulenevalt rendiaja pikkusest. Puitlaastplaadid seisid laoruumis ning mingit tööd nendega pihta hakata polnud võimalik. Seejärel tekkis probleem Arturiga, kes ei olnud nõus plaate tagastama, kuna tahtis ruumide rendi eest 10 000 krooni rendiraha. Jevgeni Agu üritas A.V. läbirääkimisi pidada, kuna plaadid oldi laoruumis seisnud üksnes kuu aega ja summa tundus ebamõistlikult suur. Jevgeni Agu arvab, et kuna A.V. oli raha tarvis, siis ta müüski Jevgeni Agu poolt ladustatud plaadid maha omaenda initsiatiivil. Kui Jevgeni Agu üritas probleemist puitlaastplaatide omanikega rääkida, ei andnud see tulemust. K.L. ei olnud enda rahast nõus rendiraha maksma ning leidis, et see on Jevgeni Agu probleem, kes peab selle ka lahendama. Hiljem, aga Jevgeni Agu väidete kohaselt ütles K.L. , et lahendab selle probleemi ise. Kohtuistungi on tõenditena avaldatud töövõtuleping (tl. 4-9a), tellimuse kinnitus (tl. 10) ning transpordileht (tl. 18). Kohus, hinnates kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, leiab, et Jevgeni Agu süü ei ole täielikult tõendamist leidnud ning ta tuleb talle esitatud süüdistustes õigeks mõista, tuginedes tõenditele kogumis. Käesolevas kriminaalasjas on Jevgeni Agule KarS § 201 lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et ta omastas T.U. kuuluvad 122 puitlaastplaati. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et nimetatud puitlaastplaadid olid Jevgeni Agu valduses, kuid kahtlusteta ei ole tõendamist leidnud, et Jevgeni Agu on tema valduses olnud puitlaastplaadid ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööranud. Kohtuliku uurimise käigus ei saanud täpselt selgeks millistel asjaoludel ja kas ja kelle kaudu nimetatud plaadid Jevgeni Agu valdusest välja läksid. Kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil hinnatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud ning puudub ka vaidlus selles osas, et 122 puitlaastplaati said Jevgeni Agu valdusse ning ta lasi need transportida Hiinalinna Põhja puiesteel asuvasse lattu. Nimetatud asjaolu on kinnitanud kohtuistungil eelkõige süüdistatav Jevgeni Agu ise, aga antud asjaolu tuleneb ka teiste tunnistajate ja kannatanu antud ütlustest ning ka transpordilehest. Antud juhul puudub vaidlus ning on tõendamist leidnud Jevgeni Agul faktilise valduse olemasolu nii nagu see on sätestatud asjaõigusseaduse §-s 32, mille kohaselt valdus on tegelik võim asja üle. Antud juhul on prokurör esitanud süüdistuse omastamises, mille koosseisuliseks tunnuseks on asja üle faktilise valduse teostamine, mis käesolevas asjas on täidetud ja tõendamist leidnud. Seega puudub antud juhul ka vajadus analüüsida laiemalt valduse murdmist või valduse üleminekut pettuse teel. Omastamise puhul seisneb karistatav tegevus mitte valduse üleminekus, vaid valduses oleva asja enda kasuks pööramises. Eespool nimetatud asjaolu tõttu ei oma antud kriminaalasjas sisulist tähtsust K.L. ja Jevgeni Agu vahel sõlmitud töövõtuleping ega ka T.U. ja K-Rautakesko vahel sõlmitud puitlaastplaatide tellimuse kinnitus. Asja kohtulikul uurimisel sai selgeks, et plaatide müüja, K-Rautakesko, rikkus tegelikult plaatide väljastamisel Jevgeni Agule kauba väljastuskorda ja väljastas materjali isikule ilma tellija volikirja nõudmata. Prokurör on küll väitnud, et töövõtuleping omab käesolevas asjas tähtsust niipalju, et see on aluseks poolte käitumisele hinnangu andmisel ja nende õiguste ulatuse hindamisel. Samas ei ole selge milliste tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumist nimetatud dokumentaalne tõend tõendab lähtudes KrMS § 60 lg-st 2 ja §-st 62. Samuti leiab kohus, et isegi kui nimetatud dokument peaks endas kandma informatsiooni tõendamiseseme asjaolude kohta, ei ole nimetatud tõend usaldusväärne, kuna tunnistaja, süüdistatava ja kannatanu ütlustest nähtuvalt on lepingust lepingu täitmise käigus tehtud mitmeid põhimõttelisi kõrvalekaldeid (mis puudutavad näiteks tehtud töö eest tasumist), mistõttu lepingus kajastuv kokkuleppe ei peegelda endas reaalselt kujunenud faktilist olukorda ning seega liiatigi mitte poolte vastastikuseid tahteid. Seetõttu leiab kohus, et töövõtuleping ja tellimuse kinnitus ning nende sõlmimist ja sõlmitust puudutavad süüdistava, kannatanu ja tunnistaja ütlused ei ole käesolevas kriminaalasjas, esiteks, asjakohased, ning teiseks, puudub töövõtulepingul ka usaldusväärsuse kriteerium. Käesolevas asjas on vaidluse all asjaolu, kas Jevgeni Agu pööras enda valduses olnud puitlaastplaadid ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks. Kohus leiab, et Jevgeni Agu valduses olnud puitlaastplaatide ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine ei ole kohtuistungil uuritud tõendite põhjal tõendamist leidnud. Arvestades omastamise eripära võrreldes varguse koosseisuga, tuleb enda kasuks pööramist vaadelda kahe teona – valduses oleva asja endale pidamine, millega kaasneb omaniku kestev ilmajätmine ning omastamistahte manifesteerimine. Endale pidamine tähendab asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks. Kolmanda isiku kasuks pööramine tähendab viimasele sellise seisundi loomist, mis väliselt näitab teda kui omanikku. Kuna enda kasuks pööramine on objektiivse koosseisu tunnus, siis seetõttu vajab see ka faktilist manifesteerimist. Faktiline manifesteerimine avaldub omastamistahte kaudu, mille kohaselt objektiivne vaatleja peab mõistma, et asja valdaja kavatseb selle endale jätta või kolmandale isikule anda. K.L., T.U. ja Jevgeni Agu ütlustest nähtub, et ehitustöövõtust tulenevad arusaamatused algasid põhimõtteliselt kohe alates lepingu sõlmimisest peale. K.L. on ka kohtuistungil möönnud, et nimetatud asjaolu võis olla tingitud keelebarjäärist. Taolises olukorras tekkisid eeldatavasti arusaamatused, mis puudutasid töötasu maksmist, ehitustööde üleüldist finantseerimist kui ka ehituskauba ladustamist ja tööde teostamist väljaspool vahetut ehitusobjekti. Jevgeni Agu sõnade kohaselt on maja valmiskujul ehitamine niivõrd lühikese aja jooksul võimalik üksnes siis, kui töötab korraga kaks brigaadi, kelledest üks töötab välitingimustes ehitusobjektil kohapeal ja teine töötab sisetingimustes ning teostab ettevalmistavaid töid ehitusobjektil kohapeal töötamiseks. Jevgeni Agu sõnade kohaselt oli poolte vahel algusest peale kokku lepitud ruumide üürimine ehitustööde osaliseks läbiviimiseks siseruumides. Asjaolu, et Jevgeni Agu plaanis Põhja puiesteel asuvas laoruumis ehitustöid läbi viia on kinnitanud kohtuistungil ka K.L. , kuid leidis, et selleks puudus praktiline vajadus ning tol hetkel oleks saanud plaate ladustada ka ehitusobjektil. Jevgeni Agu ütluste kohaselt otsis ta vastavat ruumi ehitustööde läbiviimiseks juba lepingueelsete läbirääkimiste käigus, kuid tookord jäi lepingu sõlmimine Tähe tänaval asuva hoone omanikuga katki, kuna K.L. ja T.U. ga ehituslepingu sõlmimiseni ei jõutudki. Kui K.L. ja T.U. hiljem Jevgeni Aguga uuesti ühendust võtsid, tekkis nimetatud probleem uuesti päevakorda ning Jevgeni Agul õnnestus enda sõnul leida Põhja puiesteel sobiv ruum. Tunnistaja K.L. ja kannatanu T.U. ütlused, mis puudutavad võimaliku laoruumi rentimist on segased ja ei ole omavahel kooskõlas, siiski leiavad nad vastandlikult süüdistatavale, et ruumi üürimise kokkulepet nad omavahel ei sõlminud. Seega nimetatud isikute ütlustest nähtub, et ka varasemalt tõusis neil ehitustöövõtu puudutavalt probleeme ning tegemist võis olla järjekordse pooltevahelise arusaamatusega. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on tegemist kõrvaldamata kahtlusega, mida tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Mis puudutab puitlaastplaatide võimalikku müümist A.V., siis Jevgeni Agu sõnade kohaselt õnnestus tal üürida Põhja puiesteel asuv ruum üürihinnaga 2000-3000 krooni kuus. Olles kokkuleppe sõlminud lasi Jevgeni Agu puitlaastplaadid nimetatud ruumi transportida. Kuu aja möödudes, ilma et laoruumis oleksid saanud mingisugused tööd aset leida, tekkis päevakorda puitlaastplaatide tagastamise probleem. Jevgeni Agu sõnade kohaselt nõudis Artur tema käest 10 000 üüriraha plaatide ladustamise eest. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka K.L. , kelle ütluste kohaselt võttis ta A.V. ühendust ning A.V. ütles talle, et Jevgeni Agu on talle võlgu ja tema neid plaate ei tagasta. A.V. eitab K.L. kontakteerumise fakti ning on möönnud üksnes telefoni teel Jevgeni Agu ja P.A. suhtlemist kuigi alguses leidis ta, et ka P.A. ei ole temaga telefoni teel kontakteerunud. P.A. ütlustest tuleneb, et Jevgeni Agu sõnade kohaselt olid tal ehituse tellija käest rahad saamata ja ta on puitlaastplaadid endale võtnud, et saamata jäänud rahad kompenseerida. A.V. on samas väitnud Jevgeni Agu väidetule kardinaalselt vastupidist. Jevgeni Aguga tutvus ta, kui Jevgeni Agu otsis üüripinda. Kuna A.V. ei olnud huvitatud lühiajalisest üürilepingust, siis jäi üürilepingu sõlmimine katki. Küll lepiti aga kokku puitlaastplaatide müümine, kuna Jevgeni Agu sõnade kohaselt oli tal ehitusest ülejääk. Järgmisel kohtumisel transportis Jevgeni Agu puitlaastplaadid kohale, mille eest A.V. tasus talle 20 000 krooni. A.V. sellekohaseid ütlusi kinnitab ka P.A., kelle ütluste kohaselt ütles A.V. talle, et puitlaastplaadid müüs Jevgeni Agu talle maha. Samas ilmnes kohtuistungil, et rahasumma 20 000 krooni, mille A.V. maksus Jevgeni Agule, on A.V. sõnade kohaselt isiklik raha, mida ta pangas ei hoidnud, samas ei suutnud A.V. kohtule selgitada, miks tunnistajal niivõrd suur summa sularaha käepärast oli. Antud juhul on tekkinud olukord, kus tunnistaja A.V. ja süüdistatava Jevgeni Agu ütlused on vastandlikud ning mõlema ütlustega on osaliselt kooskõlas kui ka osaliselt vastuolus teiste tunnistajate ja ka kannatanu ütlused. Tunnistaja ütlusi ei saa eelistada põhjusel, et süüdistatava ütlused on eelduslikult paljasõnalised ning antud enda süü vähendamiseks. Käesoleval juhul ei ole ka ükski teine tunnistaja, peale A.V., kinnitanud kindlalt süüdistuse versiooni. Olukorras, kus nii süüdistataval kui ka tunnistajal, kes annab süüdistatavast erinevaid ütlusi, mõlemal võib olla motiiv anda ütlusi n.ö enda kasuks, on tegemist kõrvaldamata kahtlusega, mida tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega lähtudes KrMS § 7 lg-st 3, mille kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks, leiab kohus, et Jevgeni Agu tuleb talle esitatud omastamise süüdistuses õigeks mõista. Kuriteoga on kahju tekitatud T.U. 30871,60 krooni, millise summa nõudes on T.U. esitanud tsiviilhagi. Kuna Jevgeni Agu süü kohtus tõendamist ei leidnud, siis nimetatud tsiviilhagi temalt väljamõistmisele ei kuulu. Samas peab kohus põhjendatuks eeldada, et kannatanule jääb õigus pöörduda kohtusse tsiviilmenetluse korras temale tekitatud kahju väljamõistmise nõudega kannatanu suhtes kohustatud isiku vastu. Juhindudes KrMS § 181, § 314, § 315, kohus o t s u s t a s: Õigeks mõista Jevgeni Agu KarS § 201 lg 1 järgi. KrMS § 310 alusel T.U. poolt esitatud tsiviilhagi 30 871.60 jätta läbi vaatamata, õigusega esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Jevgeni Agu suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioon kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Kohtunik