4-09-16945/9

Ärakiri 4-09-16945 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-16945 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg
3. oktoober
4. a, kirjalik menetlus Väärteoasi Janno Jelistratov kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel J. Kustavson 16.08.2009 kiirmenetluse otsusele nr 10220082225893 väärteoasjas nr 2570,09,004341, mille kohaselt karistati J. Jelistratov'it alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 600 krooni s.o 10 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja Janno Jelistratov, isikukood 38903304719, elukoht *, e-post: * Kaitsja advokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli Advokaadibüroo, asukoht Karja 20 Haapsalu, e-post: ryytelab@hot.ee Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja konstaabel Jaan Kustavson RESOLUTSIOON
5. Rahuldada Janno Jelistratov kaebus ja tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse 16.08.
6. a kiirmenetluse otsus nr 10220082225893 väärteoasjas nr 2570,09,004341 ning lõpetada väärteomenetlus Janno Jelistratov'i suhtes alkoholiseaduse § 70 järgi kvalifitseeritavas väärteos väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna kohtuväline menetleja loobus menetlusalusele isikule ette heitmast talle süükspandud tegu.
7. Rahuldada Janno Jelistratov taotlus õigusabikulude hüvitamiseks ja välja mõista riigieelarve vahenditest Janno Jelistratov kasuks valitud kaitsjale õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 1920 (üks tuhat üheksasada kakskümmend) krooni.
8. Saata kohtuotsuse ärakiri J. Jelistratov'ile, advokaadile P. Rajavere ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. 1 Ärakiri 4-09-16945 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus. Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel Jaan Kustavson 16.08.2009.a kiirmenetluse otsusega nr 10220082225893 väärteoasjas nr 2570,09,004341 karistati J. Jelistratov'it alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 70 alusel järgmise rikkumise eest – 15.08.2009.a kell 04.25 Lääne maakonnas Haapsalu linnas Kuuse tn 2 juures olles joobnud olekus tuigerdas avalikus kohas. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on menetlusaluse isiku kahetsus. Väärteo eest määrati J. Jelistratov'ile AS § 70 alusel rahatrahv 600 krooni s.o 10 trahviühikut. Kaebaja taotlus. 25.08.2009.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Janno Jelistratov kaebus kiirmenetluse otsusele nr
9. Kaebuse esitaja vaidlustab väärteootsuse täies ulatuses ja palub selle tühistamist, kuna tema käitumises ei esinenud väärteo tunnuseid. Kaebuse esitaja leiab, et hoolimata alkoholijoobest oli ta väärteootsuses nimetatud ajal ja kohas korralik, ei solvanud inimväärikust ega ühiskondlikku moraalitunnet, mida nägid ka tunnistajad P. P ja E. H. Samuti ei nähtu kiirmenetluse otsusest, et J. Jelistratov oleks riivanud ühegi inimese rahu, inimväärikust või moraalitunnet. Seega palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja hüvitada talle tema poolt kaitsjale makstud tasu vastavalt kohtuistungil esitatavatele kuludokumentidele. Kaebuse esitaja palub kutsuda väärteoasja kohtulikule arutamisele eelnimetatud tunnistajad. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohus saatis 26.08.2009.a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 07.09.2009.a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: kuna pole tõendamist leidnud, kelle inimväärikut ja moraalitunnet on solvatud, palub kohtuväline menetleja väärteoasjas nr 2570,09,004341 lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 järgi. Kohtuväline menetleja tunnistajate kohtuistungile kutsumist ei pea vajalikuks ning kohtuistungil osaleda ei soovi. Menetluse käik. 10.09.2009.a edastas kohtus kohtuvälise menetleja seisukoha J. Jelistratov kaitsjale ning palus ühtlasi kohtule teada anda, kas kaebuse esitaja soovib kohtuistungist osa võtta või on nõus, et kohus lahendab kaebuse vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 kirjalikus menetluses. 15.09.2009.a saabus kaebuse esitaja vastus, milles palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses ja hüvitada kaebuse esitaja poolt kaitsjale makstud tasu summas 1920 krooni. Kohtu seisukoht. Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on oma vastuses asunud seisukohale, et kuna ei ole tõendamist leidnud, kelle inimväärikust ja moraalitunnet menetlusalune isik rikkus, siis tuleb väärteoasjas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, kuna teos puuduvad väärteotunnused. Kohus juhindub otsuse tegemisel Riigikohtu
10. jaanuari
11. a lahendist kohtuasjas nr 3-1-1-9407, milles Riigikohus on võtnud alljärgneva seisukohta: „Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 2 Ärakiri 4-09-16945 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest.“ Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt leiab kohus, et kuna käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja loobunud täielikult J. Jelistratov'ile ette heitmast talle süükspandud väärtegu, siis tuleb väärteomenetlus Janno Jelistratov suhtes AS § 70 järgi kvalifitseeritavas väärteos lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud Kaebuse esitaja taotleb menetluskulu s.o valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist summas 1920 krooni. Kaebuse esitaja on õigusabikulude tõendamiseks esitanud kohtule Andres Rüütli Advokaadibüroo 25.08.
12. a arve nr 98/09, mille kohaselt on advokaadi tunnitasu 960 krooni (800 krooni + käibemaks 20% s.o 160 krooni) ja õigusabi osutamiseks on kulunud 2 tundi järgnevalt – Lääne PP 16.08.2009 otsusele väärteoasjas J. Jelistratov AS § 70 järgi karistamise kohta kaebuse koostamine ja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale esitamine 25.08.2009.a. Kaebuse esitaja kaitsja peab tasu mõistlikuks, kuna see on tasu kahe tunni õigusabi eest, mis oli vajalik kliendi vastuvõtmiseks ja kaebuse koostamiseks. Nimetatud summa on kaebuse esitaja poolt kaitsjale tasutud 15.09.2009.a, mille tõendamiseks on esitatud laekumise teatis. Kokku on menetlusalusel isikul tekkinud kulu kaitsjatasu näol 1600 krooni, millele lisandub käibemaks 20% s.o 320 krooni, kogusummas seega 1920 krooni. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusel isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Riigikohus on
13. aprilli 2003.a otsuses nr 3-1-1-37-03 märkinud, et otsustamaks väärteomenetluses VTMS §-s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses väärteoasjas ja arvestades selle asja keerukust. Lisaks on Riigikohus võtnud arvesse kohtuistungite mahtu ning määratud või mõistetud karistuse suurust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. mai
15. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03). Kohus arvestab tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel asjaoluga, et käesoleva väärteoasja menetlemine on toimunud kirjalikus menetluses ning kohtuväline menetleja on kohtule esitatud seisukohas loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast talle süüks pandud väärtegu, mistõttu vaidlus käesolevas väärteoasjas puudus. Kohtuväline menetleja on väärteootsusega määranud AS § 70 alusel rahatrahvi summas 600 krooni. Seega on kaebuse esitaja õigusabikulud käesolevas väärteoasjas ligi kolm korda mõistetud trahvi suurusest, millele lisandub käibemaks 20%. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et kaebuse esitaja poolt valitud kaitsjale makstud tasu kogusummas 1600 krooni, millele lisandub käibemaks 20% s.o 320 krooni, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna advokaadi poolt õigusabi osutamisele kulunud aeg ja tunnitasu on mõistliku suurusega. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS §-st 23, § 29 lg 1 p-st 1, § 120 lg-st 1, § 132 p-st 3, § 155 lg 1 p-st 1, lg-st 2, § 156 lg-st 1 ja 3 ning KrMS §-st
16. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3