TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtulahend Menetlus Täitmiskohtunik Avaldaja, süüdimõistetu võlgnikuna Av

§ 200

lg 2 p 4 ja 7 järgi kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Kalev Kuningas Liivo Tverdohleb (isikukood 38611296037 ) aegumise kohaldamine Kohtute Raamatupidamiskeskus Janek Pool RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus

1. Jätta rahuldamata Liivo Tverdohlebi avaldus Viljandi Maakohtu
2. aprilli 2005 otsuse nr 1332-04 täitmise aegunuks tunnistamiseks Liivo Tverdohlebilt menetluskulude sissenõudes. Täiendavad otsustused
3. Saata määruse koopia avaldajale, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele
4. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. Asjaolud Liivo Tverdohleb on süüdi mõistetud Viljandi Maakohtu
6. aprilli 2005 otsusega ja karistatud karistusseadustiku (

) § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses. Liivo Tverdohleb on esitanud

1. juunil 2009 kohtule avalduse välja mõistetud tasumata menetluskuludes 8 465.75 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 19.04.
2. Sundraha, kaitsjatasu ja muude kohtukulude tasumata nõuded kokku 8 465.75 krooni. Kohtutäitur on kohtule avaldanud, et ei pea esitatud avaldust õigeks kuna Viljandi Maakohtu 19.04.2005 otsus nr 1-332-04 on jõustunud 27.04.
3. Liivo Tverdohleb on süüdi mõistetud

§ 200lg 2 p 4 ja 7 järgi.

Karistusraamideks on kolm kuni viisteist aastat vangistust ning tegemist on esimese astme kuriteoga. Kohtutäituri hinnangul ei ole antud asjas täitmise lubatav tähtaeg möödunud. 2. Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (

) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1)

§ 82

lg 1 p 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui esimese astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud viis aastat. TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Otsuse täitmise aegumine: 1) ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2)

§-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning 4) ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda (

§ 82lg 2).

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Liivo Tverdohleb on süüdi mõistetud Viljandi Maakohtu 19. aprilli 2005 otsusega

§ 200lg 2 p 4 ja 7 järgi, s.

o I astme kuriteos. Kohtuotsus on jõustunud 27. aprillil 2005. Vastavalt

§ 82lg 1 p-le 2 aegub I astme kuritegu 5 aastaga.

Kriminaalmenetluse kulude osas kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Kuna otsuse jõustumisest ei ole veel möödunud 5 aastat, tuleb süüdimõistetu taotlus rahalise karistuse aegunuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab. Kalev Kuningas Kohtunik