1-08-6769/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10.09.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-6769 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör Indrek REBASE Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 10.09.2009 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir LEPIKU vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vladimir LEPIK sünd. 11.07.1955, isikukood 35507115213, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx pst. xxx, töökohta ei ole Karistuse kandmise algus 12.02.2004 ja lõpp 16.06.2012 Jätta Vladimir LEPIK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 22.06.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Lepiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladimir Lepik on süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu 12.02.2004 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §113 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 9 aastat. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 5 distsiplinaarkaristust. Iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral 1 asuda elama ema juurde. Kinnipeetav töötab Viru Vanglas sööklas abitöölisena. Vabal ajal meeldib talle lugeda kriminaalromaane, tegeleda kunstiga ja mängida pallimänge. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja õde, kellega suhted on head. Ametnikega suheldes on kinnipeetav jutukas, rahulik, oma tundeid vaoshoidev, tema enesehinnang on adekvaatne. Kaasvangidega suhtleb neutraalselt, vanglatöötajatega viisakalt. Oma kuritegu kinnipeetav kahetseb, on orienteeritud oma eluviisi muutusele. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvamuse kohaselt on kinnipeetav 5 korda kriminaalkorras karistatud, hetkel kannab karistust esimesest abielust pärineva poja tapmise eest. Vabanedes asuks kinnipeetav üksi elama xxx 2-toalisesse ahiküttega renoveerimata korterisse, kus varem elas tema ema. Vabaduses tegi kinnipeetav tööd enamasti mitteametlikult, kuna ametlikult ei tahetud teda tööle vormistada alkoholilembuse tõttu. Käesoleval ajal on xxx andnud garantiikirja, et võtab kinnipeetava vabanemise korral tööle. Kinnipeetaval oli vabaduses suuri probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Ka tuttavad, kellega ta läbi käis, olid enamasti sarnase elustiiliga. Positiivseteks asjaoludeks kinnipeetava puhul on enesetäiendamine ja töötamine vangistuse ajal, negatiivseteks asjaoluks aga alkoholi liigtarvitamine. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: kriminaalne käitumine – 5 korda karistatud, raskusaste suurenenud, alkohol – probleemid liigtarvitamisega, agressiivsus – joobeseisundis agressiivne käitumine, suhtlusringkond – valdavalt alkoholilembene. Arvestades eeltoodut ei toeta kriminaalhooldusametnik kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuna peab vajalikuks, et kinnipeetav läbiks eelnevalt sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening või individuaaltöö psühholoogiga alkoholi tarvitamisest hoidumise ja agressiivsuse teemal. Maakohtu istung Kinnipeetav Vladimir Lepik taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest enne tähtaega ja seleta, et kõik need programmid, mida mainis kriminaalhooldaja, on kinnipeetaval ammu läbitud Rummu Vanglas viibides. Samuti seletas kinnipeetav, et üks firma, kelle nime ta ei suutnud meenutada, on jaanuaris andnud garantiikirja, et kindlustab talle töökoha, elama hakkab koos emaga. Vangistuses viibib kinnipeetav teist korda, kriminaalhooldusel ei ole varem viibinud. Prokuröri abi Indrek Rebase ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu ennetähtaegne vabastamine vangistusest on põhjendatud. istungil, et kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Vladimir Lepik tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, 2 süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Vladimir Lepik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesoleval ajal kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest KarS §113 järgi. Samuti nähtub asja materjalidest, et Lääne-Viru Maakohtu 14.10.2002 otsusega oli ta süüdi mõistetud KrK §107 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat katseajaga 18 kuud. Uue kuriteo KarS §113 järgi pani ta toime 10.06.2003, seega katseajal. Seega on kinnipeetav korduvalt sooritanud raskeid isikuvastaseid kuritegusid ja pannud kuriteo toime katseajal, mistõttu tema suhtes väljendatud usaldust ta õigustanud ei ole. Ka vangistuses ei ole ta käitunud seaduskuulekalt ning talle on määratud 5 distsiplinaarkaristust. Kuigi kinnipeetav viibib vangistuses juba alates 17.06.2003, on tema karistuse tähtaja lõpp alles 16.06.2012. Maakohtul puudub käesoleval ajal veendumus, et kinnipeetav on niivõrd pikal katsajal võimeline elama seaduskuulekalt ja täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Maakohus leiab, et kinnipeetava puhul ei ole tegemist inimesega, kes oskab ja tahab analüüsida oma tegusid ja nende tagajärgi, ning oskab ja tahab teha nendest vajalikke järeldusi. Võib öelda, et kinnipeetav on ükskõikne saabuvate tagajärgede suhtes. Olles kord juba karistatud vangistusega tingimisi, ei ole ta usaldust õigustanud ja pani katseajal toime uue raske isikuvastase kuriteo. Kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral asuks kinnipeetav elama emale kuuluvasse korterisse üksinda. Kuna samast arvamusest nähtub, et vabaduses oli kinnipeetaval suuri probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja tuttavad, kellega ta alkoholi kuritarvitas, elavad kinnipeetava elukoha läheduses, on suur tõenäosus, et vabaduses hakkab kinnipeetav elama endist elu ja kuritarvitama alkoholi, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus leiab, et sellise isiku vabanemisel vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole mõistlik, et ta elaks üksinda ja ilma igasuguse toetava ja jälgiva lähivõrgustikuta. Kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest nähtub, et töökoha on kinnipeetavale garanteerinud xxx. Nimetatud garantiikiri kannab jaanuarikuu 2009 kuupäeva. Maakohtul puudub veendumus, et nimetatud töökoht on vakantne ja võimaldamisel kinnipeetavale ka käesoleval ajal. Kuna kinnipeetav ise ei osanud maakohtu istungil nimetada ei firma nime ega ka seda, mis tööd ta seal tegema hakkab, leiab maakohus, et nimetatud garantiikirja arvestamine ei ole käesoleval ajal võimalik. Kuigi kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et on Rummu Vanglas läbinud igasugused programmid, puuduvad selle kohta asja materjalides andmed. Vastupidi, kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest nähtub, et ta peab käesoleva ajani vajalikuks, et kinnipeetav läbiks enne vabanemist Agressiivsuse asendamise treeningu ja teeks individuaaltööd psühholoogiga alkoholi tarvitamisest hoidumise ja agressiivsuse teemadel. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Eelkõige on mittevabastamise põhjuseks raske kuriteo sooritamine katseajal, töökoha puudumine ning probleemid alkoholi ja agressiivsusega. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks 3 ohustatud ühiskonna heaolu, samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on Vladimir Lepiku poolt jätkuvalt kõrge. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 4