4-09-5764/5

(09010856)Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Mooses’e kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu 26.03.2009.a otsuse peale väärteoasjas nr 09010856 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja/ (elukoht: xxx) menetlusalune isik – ) Mooses Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu ) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Mooses’e kaebus, tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 26.03.2009.a otsus väärteoasjas 09010856 ning menetlus nimetatud väärteoasjas lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 26.03.2009.a Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) otsusega karistati Moosest ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 6 trahviühikut, s.o 360 krooni. 2 Otsuse kohaselt sõitis Mooses 27.02.2009 kella 15:08 ajal Tallinnas Kloostrimetsa tee 58A juures bussis nr 38 sõiduõigust tõendava dokumendita, millega rikkus Tallinna Linnvolikogu määruse nr 41 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 9 lg 1 p 3, § 8 lg 1 nõudeid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav ÜTS § 547 lg 1 järgi.
2. Kaebuses Mooses märgib, et oli kindel, et tema ID-pilet on kehtiv, sest ema pidi selle aktiveerima samal päeval, 27.02.
3. Tema pilet aktiveerus kell 16:
4. Kaebuse esitaja sai sel päeval koolist varem vabaks, mida ema ei osanud arvata. Trahvi sai ta kell 15:
5. Ema on alates oktoobrist 2008 töötu ning peres on tekkinud raske majanduslik seis. Palub kohut piirduda hoiatusega.
6. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses kaebusele palus jätta kaebuse rahuldamata. Moosese ID-kaardile ostetud 30 päeva õpilaskaart lõppes 22.02.
7. Kontrollimisel tehti kindlaks ja hilisema e-pileti väljatrükiga (26.03.09) on tõendatud, et ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimisel 27.02.2009 kella 15:08 ajal puudus K Moosesel sõiduõigust tõendav dokument, järgmise ID-pileti ostmise aeg on 27.02.2009 kell 16:
8. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kuna K Mooses ei sattunud ühistransporti juhuslikult, vaid sisenes sinna teadlikult sooviga kasutada teenust, omamata seejuures ühissõiduki kasutamiseks aktiveeritud sõiduõigusega ID-piletit, pani K Mooses toime ÜTS 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest võib isikut karistada sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest ühistranspordis rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. K Mooses pani süüteo toime ettevaatamatusega hooletuse vormis, kuivõrd ta ei täitnud vajalikku hoolsuskohustust - enne ühistransporti sisenemist kontrollida, kas tal on aktiveeritud sõiduõigusega ID-pilet või mitte. Vastutust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 09010856 materjale, asub järgmistele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Mooses sõitis 27.02.2009 kella 15:08 ajal Tallinnas Kloostrimetsa tee 58A juures bussis nr 38 sõiduõigust tõendava dokumendita. Mooses oli kindel, et tema ID-pilet on kehtiv, sest ema pidi selle aktiveerima samal päeval. K. Mooses sai sel päeval koolist varem vabaks, mida ema ei osanud arvata. Tema pilet aktiveerus kell 16:18, trahvi sai ta kell 15:
9. Seega on menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegu õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 kirjeldatud väärteona. Samas kohus leiab, et on kasvatuslikult ebaõige karistada rahatrahviga alaealist, kes varasemalt ei ole ühtegi süütegu toime pannud. Liiatigi on temale ÜTS § 547 lg 1 alusel määratud rahatrahv 6 trahviühiku ulatuses, mis on suurem antud sanktsiooni keskmisest määrast ega ole seega ka proportsionaalne toimepandud teoga. Karistuse mõistmisel või määramisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt lähtuda eelkõige isiku süüst, arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Riigikohus on oma 03.04.2006.a otsuses nr 3-1-1-2-06 asunud seisukohale, et alaealisust tuleb 3 arvestada karistust kergendava asjaoluna. Kuigi alaealisust ei ole KarS § 57 lg-s 1 toodud loetelus karistust kergendava asjaoluna eraldi nimetatud, võib seda sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt arvestada kergendava asjaoluna. Seega peaks KarS § 57 lg-s 1 nimetamata asjaolu arvestamine kergendava asjaoluna tähendama seda, et see asjaolu on isiku süüd vähendav. Menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud ning ka seda loeb kohus kergendavaks asjaoluks. Otsuse tegemisel oleks kohtuväline menetleja pidanud lahendama ka küsimuse, kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada KarS §-s 87 nimetatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuid selle asjaolu kaalumist kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud ei ole. Kohtuvälise menetleja kohustus kaaluda alaealise puhul KarS §-s 87 nimetatud mõjutusvahendite kohaldamist tuleneb VTMS § 108 p-st 10 koosmõjus VTMS § 72 lg-ga
10. Kohus leiab, et vaidlusaluses vääteoasjas alaealise süüdlase karistamine rahatrahviga ei ole põhjendatud ega lähtu menetlusaluse isiku süü suurusest. Tulenevalt eeltoodust tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel, kuna väärteo toimepanemise asjaolud on selged, menetlusaluse isiku süü on väike ning puudub avalik menetlushuvi. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
11. Kohtunik