4-09-9916/8

4-09-9916 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.oktoobril 2009.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-09-9916 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Tarmo Lukk, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Lääne Politseiprefektuur, asukoht Pikk 18 Pärnu 80089, ametnik Taavo Tikki Kohtuistungi aeg 08.oktoobril 2009.a. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Tarmo Lukk`i kaebus. Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri 29.aprilli 2009.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr.2500,09,001230 Tarmo Lukk`i karistamises Autoveoseaduse (AVS) § 313 ja Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o. 4800.00 krooni. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 6 järjestikuse kuu jooksul, igakuuliselt vähemalt 800.00 krooni, alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud jätta Tarmo Lukk`i kanda. Välja mõista Tarmo Lukk`ilt riigituludesse postikulu 50.16 (viiskümmend krooni ja 16 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenr 2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks kohtulahendi numbrile isiku, kelle eest tasutakse ja nõude liigi. Juhul, kui menetluskulusid nõuetekohaselt ei tasuta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse sisu Lääne Politseiprefektuuri 29.aprilli 2009.a. kiirmenetluse otsuse nr.2500,09,001230 alusel on Tarmo Lukk`i karistatud AVS § 313 ja LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o. 4800.00 krooni selle eest, et Tarmo Lukk juhtis 29.aprillil 2009.a. kella 11.39 ajal xxxxxxx maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxx-xxxxxx-xxxxxxx maantee 101.kilomeetril OÜ-le A kuuluvat veokit Renault Midlum reg nr xxxxxxxxx. Kontrollimisel puudus juhil esitamiseks autoveo liigile vastav sõidukikaart või veoloa ärakiri. Juhil puudus esitamiseks rendileping, et sõiduk oleks rendile antud OÜ-le N. Tarmo Lukk teostas tasulist autovedu, pukseerides sõidukit kiirusega 75+-/6 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km/h. Kaebuse esitaja on vaidlustanud enda karistamise osaliselt AVS § 313 alusel, viidates majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.detsembri 2008.a. määruse nr 109 § 2 p-dele 2 ja 5, mille alusel võib tasulise autoveo tegevusloa ja sõidukaardita korraldada kahjustatud või rikkis mootorsõidukite riigisiseseid ja rahvusvahelisi vedusid, mida traktori pukseerimisega kaebuse esitaja ka tegi. Kaebuse esitaja pukseeris puksiirautoga kahte mootorsõidukit korraga ja rikkus LE §-i 217. Otsust Liiklusseaduse järgi (LS § 7422 lg 1) toimepandud rikkumise osas Tarmo Lukk vaidlustada ei soovi. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et Tarmo Lukk`i on karistatud õigesti AVS rikkumise eest, kuna ta ei ole kohtuvälise menetluse käigus väitnud traktoril tehnorikke olemasolu ning tehnoriket ei ole ka tuvastatud. Kohtuvälise menetleja arvates on väide traktori tehnorikke kohta otsitud. Ka vastab mõistetud karistus väärteo raskusele. Kohtu seisukoht Kohtuväline menetleja on teinud kiirmenetluse otsuse Tarmo Lukk`i karistamise kohta AVS § 313 ja LS § 7422 lg 1 alusel. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et väärteoprotokolli ei koostata ning on võimaldatud anda vääteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi on selgitatud ning nõus on olnud Tarmo Lukk ka kiirmenetluse protokolliga (tl 10). Väärteo asjaolude kohaselt sõitis Tarmo Lukk veoautoga, mille veoseks oli ratastraktor ja puksiiris sõiduauto ning kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on Tarmo Lukk`i poolt juhitava veoauto kiiruseks mõõdetud 75 +-6 km/h (tl 12). Kaebuse esitaja ei ole mõõdetud kiirust vaidlustanud. Liiklusseeskirja (LE) § 217 alusel ei või pukseerida kiiremini kui 50 km/h, seega on Tarmo Lukk`i tegevus õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 1 järgi. Ka ei ole vaidlust selle üle, et Tarmo Lukk teostas vedu OÜ-le Alondra kuuluva veoautoga ning ratastraktori omanikuks oli OÜ N. Tarmo Lukk on ülekuulamise protokollis väitnud, et traktor on naabrimehe oma (tl 11). Tarmo Lukk´i öeldut on kinnitanud tunnistaja M. K, kelle sõnul väitis Tarmo Lukk, et naabrimees palus traktor viia xxxxxxx. Juhil ei olnud esitada rendilepingut, et sõiduk oleks antud rendile OÜ N. Puksiiris oleva sõiduauto kohta on Tarmo Lukk selgitanud, et võttis selle puksiiri xxxxxxxxx. Eeltoodust lähtudes teostas Tarmo Lukk OÜ-le A kuuluva veoautoga tasulist autovedu. AVS § 22 lg 1 p 2 kohaselt peab autojuhil olema ja ta peab esitama autoveo liigile vastava sõidukikaardi, kuid Tarmo Lukk`il seda polnud. AVS § 313 näeb ette vastutuse tasulise rahvusvahelise või riigisisese autoveoteenuse osutamisel autoliigile vastav sõidukikaardi või veoloa ärakirja esitamata jätmise eest kontrollitavale isikule. Tarmo Lukk on vaidlustanud selle nõude, viidates majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.detsembri 2008.a. määrusele nr 109 „Ühenduse tegevusloa ja 2 selle kinnitatud ärakirja ning tasumise riigisisese autoveo tegevusloa ja sõidukaardita korraldatavate vedude loetelu1“. Viimatinimetatud määruse § 2 p 2 kohaselt võib tasulise autoveo tegevusloa ja sõidukaardita korraldada kahjustatud või rikkis mootorsõidukite riigisiseseid ja rahvusvahelisi vedusid. Tunnistaja M. K. sõnul menetlualuse isiku kinnipidamisel ega kohtuvälise menetluse käigus mingeid vaidlusi Tarmo Lukk`iga polnud ning ka tema enda ülekuulamise protokollist nähtub, et Tarmo Lukk tunnistab talle süüks pandavat rikkumist ning on taotlenud määratud rahatrahvi tasumist ositi (tl 11; 14). M. K. ütluste kohaselt oli puksiiris olnud sõiduauto avariiline ning selle veos rikkumist polnud. Tarmo Lukk on kohtule esitatud kaebuses väitnud, et tema poolt transporditav ratastraktor oli tehnorikkega ning on kinnitanud kohtuistungil, et see tuli viia xxxxxx xxxxxxx remonti, täpset kohta ei mäleta. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud M. K. jäi mulje, et traktorit veetakse mingi töö tegemiseks. Ka ei olnud traktoril väliselt nähtavaid vigastusi. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et Tarmo Lukk`i poolt esitatud väited traktori tehnorikke kohta on otsitud ja tõendamata ning ümber lükatud väärteotoimiku kirjalike tõendite ning tunnistaja M. K. ütlustega. Arusaamatuks jääb, miks peaks tehnorikkega OÜ N traktorit vedama ühest Eesti otsast teise. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Tarmo Lukk`i poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohtuväline menetleja karistust määrates ei tuvastanud ning neid ei tuvastanud ka kohus. LS § 7422 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 30 trahviühikut ja AVS § 313 rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Antud juhul on Tarmo Lukk`i teos kahe erineva väärteo tunnused, mistõttu karistuse kohaldamisel tuleb lähtuda KarS § 63 lg-st 1, mille kohaselt mõistetakse üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Karistuse määramisel tuleb arvestada võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süüteo toimepanemisest ja õiguskorra kaitmise huvisid. Tarmo Lukk on varem kolmel korral karistatud erinevate liiklusalaste rikkumiste eest ning antud väärtegu toime pannes ei ole Tarmo Lukk kohtu arvates jätkuvalt teinud järeldusi talle mõistetud varasematest karistusest. Kohtuväline menetleja on määranud karistuse üle keskmise määra, kuid arvestades asjaoluga, et Tarmo Lukk`i poolt pandi toime tegu, mis vastab kahele süüteokoosseisule, ei ole kohtu arvates põhjust rääkida ka kaebuse esitaja liiga karmist karistamisest. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Tarmo Lukk`i poolt pandi toime rikkumine LS § 7422 lg 1 ja Autoveoseaduse § 313 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata Tarmo Lukk`ile mõistetud karistus. Tarmo Lukk on taotlenud kohtuvälises menetluses karistuse ositi tasumist 6 kuu jooksul seoses majanduslikult raske olukorraga. Kohus leiab, et antud taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle KarS § 66 lg 2 alusel. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, tuleb VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel menetluskulud (postikulu) hüvitada kaebuse esitajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 4