KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.juunil 2007.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-07-2187 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi M.Pi kaebus Lääne politseijaoskonna otsustele Kaebuse esitaja M.P, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine Politseiprefektuuri Paide RESOLUTSIOON Jätta M.Pi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 28.06.2006.a. otsusele väärteoasjas nr 2510,06,001905, 26.07.2006.a. otsusele väärteoasjas nr 2510,06,002281, 03.08.2006.a. otsusele väärteoasjas nr 2510,06,002371 ja 20.09.2006.a. otsusele väärteoasjas nr 2510,06,002978 rahuldamata. Jätta läbi vaatamata M.Pi kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 28.06.2006.a. otsusele väärteoasjas nr 2510,06,001905, 26.07.2006.a. otsusele väärteoasjas nr 2510,06,002281, 03.08.2006.a. otsusele väärteoasjas nr 2510,06,002371 ja 20.09.2006.a. otsusele väärteoasjas nr 2510,06,
- Tagastada koos antud määrusega kaebuse esitajale kaebus koos lisadega (2 eks). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 16.mai 2007.a. Pärnu Maakohtu määrusega jättis kohus käiguta M.Pi kaebuse, kohustades M.Pi kõrvaldama kaebuse puudused 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. M.Pi poolt oli rikutud ka VTMS §-s 114 sätestatud tähtaegu kohtule kaebuse esitamiseks ning tema poolt oli esitatud taotlus tähtaja ennistamiseks, seepärast kohustas kohus M.Pi esitama tõendid mõjuvate põhjuste olemasolu kohta, mis takistasid tal väärteootsuseid seaduses ettenähtud tähtajal vaidlustamast. Vastavalt eelpoolnimetatud kohtu määrusele kõrvaldas M.P asja käiguta jätmise määruse kohaselt puudusi, esitades samuti vaidlustatud otsuste aluseks olevad väärteoprotokollid, millest nähtub, et M.P on väärteoprotokollid allkirja vastu kätte saanud päevadel, mil väärteoprotokollid koostati. Kõigis protokollides on märgitud ka aeg, millest alates on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Taotluse kohaselt sai M.P oma karistamisest teada pärast seda kui ta oli saanud kohtutäiturilt täitmisteated: 1.Väärteoasjas nr 2510,06,001905 tehti Lääne PP Paide PJ poolt otsus 28.06.2006.a. Nimetatud kuupäevast oli otsus ka M.Pile kättesaadav, kui ta oleks seda soovinud. M.P seda ei soovinud ja sai otsusest teada esmakordselt 05.10.2006.a., kui sai kätte täitmisteate täiteasjas nr 120/2006/662, kuna täitmisteatele oli otsus lisatud. 2.Lääne PP Paide PJ 26.07.2006.a. otsus väärteoasjas 2510,06,002281 oli M.Pile Paide politseijaoskonnas kättesaadav samast kuupäevast, kuid M.P enda karistamise vastu huvi ei tundnud ja määratud karistusest sai ta teada 20.10.2007.a., mil ta sai täitmisteate täiteasjas nr 120/2006/728, millele oli lisatud ka otsus. 3.Lääne PP Paide politsejaoskonna 03.08.2006.a. otsus väärteoasjas nr 2510,06,002371 oli M.Pile kättesaadav Paide politseijaoskonnas samast kuupäevast, otsust temale kätte ei toimetatud ja ise ta otsuse suhtes huvi ei tundnud. Otsusest sai ta esmakordselt teada 20.10.2006.a., mil ta sai otsuse kohta täitmisteate täiteasjas nr 120/2006/729, millele oli lisatud ka otsus. 4.Lääne PP Paide politseijaoskonna 20.09.2006.a. otsus väärteoasjas nr 2510,06,002978 oli M.Pile väärteoprotokollis märgitu kohaselt Paide politseijaoskonnas kättesaadav samast kuupäevast, kuid M.P sai enda karistamisest teada, kui ta esindaja läks 30.10.2006.a. Paide politseijaoskonda otsusele järele. Otsuse koopiale järelemineku tingis asjaolu, et 20.10.2006.a. kättesaadud täitmisteadetest võis kindlalt järeldada, et Paide politseijaoskond menetlusalusele isikule väärteootsuseid kätte ei toimeta. Samuti tekkis M.Pil kahtlus, et teda võidi karistada ühe teo korduva toimepanemise eest üle sanktsiooni piirmäära. Kaebuse esitaja põhjendab tähtaja ennistamistaotlust sellega, et kohtuväline menetleja ei kohustanud menetlusalust isikut minema kohtuvälise menetleja juurde lahendiga tutvuma või lahendile järele ning väärteoprotokolliga ei teavitatud kaebajat, et kohtuväline menetleja ei toimeta karistamisotsust kaebajale kätte. Samuti ei teavitatud väärteoprotokolliga kaebuse esitajat sellest, millised õiguslikud tagajärjed võivad kaebajale kaasneda, kui kaebaja ei lähe kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma, s.o. ei teavitatud lahendi jõustumise tingimustest ja jõustumisest tingitud tagajärgedest. Kaebuse esitaja on väitnud, et tal puudus mõistlik võimalus ette näha õiguslikke tagajärgi, mida tema tegevusetus võib kaasa tuua. Viidatud on ka Haldusmenetluse seadustiku § 51 lg-le 1 ja § 61 lg-le 1 ning Põhiseadusele. Kaebuse esitaja on tähtaja ennistamise taotluses pikalt ja põhjalikult selgitanud oma seisukohti haldusdokumendi kättetoimetamisest. Kohtu seisukoht VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kiminaalmenetluse sätteid. Seetõttu tuleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel juhinduda Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st
- Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on KrMS § 172 lg 1 kohaselt võimalik vaid juhul, kui see on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. KrMS § 172 lg 2 sätestab, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium omab seisukohta, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – liiklusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms., kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebus on esitatud 15-päevase tähtaja möödudes, mitte ainult sellest päevast alates, mil otsused oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadavad, vaid ka sellest päevast, kui kaebuse esitaja otsused kätte sai. Põhjendused, mida tähtaja möödalaskmiseks on kaebuses esitatud, ei ole asjakohased. Väärteoprotokolli(de) koostamise järel anti menetlusalusele isikule kätte väärteoprotokollid, milledes on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav: - 08.07.2006.a. (08.06.2006.a. väärteoprotokoll AB 808559 väärteoasjas nr 2510,06,001905); - 04.08.2006.a. (05.07.2006.a. väärteoprotokoll AB 808709 väärteoasjas 2510,06,002281); - 13.08.2006.a. (13.07.2006.a. väärteoprotokoll nr AB 808768 väärteoasjas nr 2510,06,002371); - 21.09.2006.a. (21.08.2006.a. väärteoprotokoll nr AB 809090 väärteoasjas nr 2510,06,002978). Väärteomenetlus eeldab menetlusaluse isiku aktiivset osavõttu tema suhtes toimuvast väärteomenetlusest. Seadus ei sätesta kohtuvälise menetleja kohustust menetlusalusele isikule otsus kätte toimetada. Menetlusalune isik jättis passiivsusest ja põhjuseta minemata kohtuvälise menetleja juurde otsusele järele ja samadel asjaoludel laskis mööda otsusele kaebuse esitamise tähtaja. Kaebuse esitaja seisukohad, et teda ei teavitatud väärteoprotokolliga, millised õiguslikud tagajärjed võivad kaebajale kaasneda, kui kaebaja ei lähe kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma ning seega puudus kaebajal mõistlik võimalus ette näha õiguslikke tagajärgi, mida tema tegevusetus võib kaasa tuua, ei ole asjakohased. Samuti ei ole asjakohased kaebuse esitaja viited Haldusmenetluse seadustikule ja Põhiseadusele, kuna väärteomenetlust reguleerib väärteomenetluse seadustik ning kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kohtuväline menetleja on menetlusosalisele andnud väärteoprotokollis piisavalt informatsiooni tema õiguste kohta, millised menetlusosaline jättis kasutamata. Kohus ei tuvastanud ja kaebuse esitaja ei ole ka esitanud neid objektiivseid takistusi, mis tegid kaebuse esitajal võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Kuna kaebuse esitamise tähtaeg jääb ennistamata, siis ei ole vajadust käsitleda ka väärteootsuste sisulist külge, nagu kaebuses taotletakse. Kuna kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudusid mõjuvad põhjused, siis jätab kohus kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik