Obsah (6)

§ 57§ 2§ 32§ 33§ 47§ 56

Ärakiri 4-09-11 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2009. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-11 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaata

§ 57lg 2 mõttes.

Juhtimisõiguse olemasolu on kaebuse esitajale vajalik tema tööülesannete täitmisel, eriti talveperioodil. Kuigi selline alus ei ole loetletud karistusseadustiku kergendavate asjaolude kataloogis, on kohtud enda praktikas lisakarisute tühistamisel või vähendamisel just sellele tuginenud. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et väärteoasja otsuses on lisakaristuse määramise põhistuses sedastatud: „menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma“. Väärteotoimikus sellekohaseid tõendeid, millega kohtuväline menetleja lisakaristuse määramisel on põhistanud, ei leidu. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja tühistada täielikult 22.12.2008.a Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna otsus või tühistada otsus osaliselt määratud lisakaristuse osas, mis ei raskenda M. Kaljuveer'i olukorda ja jätta menetluskulud kohtumenetluse poolte kanda. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 12.01.2009 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 22.01.2009 saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on ka menetlusaluse isiku kahetsusega. Karistuse määramisel arvestati teo ohtlikust ning ka menetlusaluse isiku eelnevaid rikkumisi. Arvestades teo ohtlikust (möödasõit pimedal ajal halva nähtavusega teelõigul) ja eelnevaid sarnaseid rikkumis valiski kohtuväline menetleja põhikaristuseks rahalise karistuse 2100 krooni ja lisakaristuseks juhtimisõiguse peatamise 1 kuuks ja seda minimaalmääras. Kohtuväline menetleja leiab, et lähtudes menetlusaluse isiku antud ütlustest, et ta sõitis enne möödasõitu kiirusega 90 km/h, siis ületas M. Kaljuveer kiirust tahtlikult, kuna sõitis mööda liikluseeskirju järgivatest 90 km/h sõitvatest sõidukitest. Kaebuse esitaja etteheidetele mõõtmistingimuste mittevastavuse kohta märgib kohtuväline menetleja, et mõõtmist teostati mõõteseadusest tulenevalt - statiivi või alust mõõtevahend ette ei näe, mõõtevahend mõõdab kiiremat sõidukit ja mõõtmist ei teostatud tugeva saju korral. Kuna mõõtevahend, millega mõõtmist teostati, oli töökorras ja taadeldud ning vastas mõõteseaduse nõuetele, siis ei ole põhjust seada kahtluse alla selle töökorras olekut. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et väärteo toimepanekut ei ole hinnatud kogumis ja sellega on rikutud väärteomenetlusõigust. Kohtuväline menetleja on arvestanud kõigi kogutud tõenditega: kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, kuhu on märgitud ületatud kiirus ja tehiolud; menetlusaluse isiku ütlustega, kus ta tunnistab küll kiiruse ületamist aga mitte sellises määras; tunnistaja ülekuulamise protokolliga, milles öeldakse, et mõõdeti konkreetset sõidukit. Seega leiab kohtuväline menetleja, et on tuginetud kogutud tõenditele kogumis ning ei ole rikutud väärteomenetlusõigust. Menetlusaluse isiku eelnev karistatus on tõendatud karistusregistri väljavõttega, mida kaebuse esitajale ei edastatud, kuna ta palus väärteotoimikust saata konkreetsed dokumendid. Lähtudes karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) §-st 31 ja § 25 lg 1 p-st 1 olid M. Kaljuveer'i eelnevad karistused kehtivad ning kõnealuse väärteo näol oli tegemist korduva rikkumisega. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidunud ja seega jääb väärteoasjas nr 2570,08,006257 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 2100 krooni koos lisakaristusena juhtimisõiguse peatamisega 1 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,08,006257 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning karistuse tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja tunnistajate kutsumist kohtuistungile ei pea vajalikuks ning kohtuistungil osaleda ei soovi. 3 Ärakiri 4-09-11 Menetluse käik 18.06.2009 taotles kohus kohtväliselt menetlejalt täiendavate tõendite esitamist, millised kohtuväline menetleja kohtule ka edastas 19.06.

1. 26.06.2009 edastas kohus kaebuse esitajale kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõendid ning palus väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 3 alusel kaebuse esitajal kohtule teatada, kas ta soovib tõendite uurimiseks kohtuistungi korraldamist või on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 07.08.2009 saabus Pärnu Maakohtusse kaebuse esitaja vastus kohtuvälise menetleja seisukohale, milles kaebuse esitaja jääb oma esialgse kaebuse ja selles esitatud seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja teatab, et ei soovi tõendite uurimiseks kohtuistungikorraldamist ning nõustub asja kirjaliku menetlemisega. 11.09.2009 esitas kohus kohtuvälisele menetlejale mõõtmist teotanud isiku pädevust tõendava dokumendi esitamise nõude, millest kajastuks mõõtmist teostanud isiku pädevus väärteo toimepanemise ajal. 14.09.2009 esitas kohtuväline menetleja kohtule tõendi mõõtmist teostavate isikute määramise kohta. 17.09.2009 edastas kohus täiendava tõendi kaebuse esitaja kaitsjale. 29.09.2009 esitas kaebuse esitaja kohtule seisukoha, milles leiab, et kuna kohtuväline menetleja on kohtule eelnevalt esitanud tõendi mida ei olnud väärteo toimepanemise ajal olemas, siis selline tõend ei saa olla lubatud tõendiks TsMS § 235 ja HKMS § 15 lg 1 mõttes. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole HKMS § 19 lg 8 tähenduses andnud nõusolekut täiendavaks tähtajaks ning ei nõustu asjaoluga, et kohus peab otstarbekaks haldusorgani poolt esitatud olematu tõendi asemel uue esitamise peaaegu aasta peale sündmuse toimumist või oleks asunud omaalgatuslikult olematu tõendi asemele uut koguma. Seega leiab kaebuse esitaja, et uue tõendi vastuvõtmine ei saa olla otstarbekas ning otsuse tegemiselt tuleks lähtuda esialgselt esitatud tõendist ning selle õigusjõust. Kaebuse esitaja jääb esitatud kaebuse juurde ja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 4 oleva väärteoprotokolli kohaselt on M. Kaljuveer poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – 14.11.2008.a kell 18.30 Lääne maakonnas Martna vallas Risti-Virtsu mnt
2. kilomeetril, liikudes Virtsu suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusega 121 +/-4 km/h. Lubatud suurim kiirus 90 km/h. Ületas kiirust mitte vähem kui 27 km/h. Kiirus fikseeritud seadmega Stalker II MDR AS
3. Tõenditena on protokollis ära märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Väärteoprotokoll on menetlusaluse isiku poolt allkirjastatud 14.11.2008.a ning protokolli pöördel andnud allkirja selle kohta, et on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 4 Ärakiri 4-09-11 LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT tl 1 kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker II MDR AS 003621 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS08100194), mida testiti 14.11.2008.a kell 16.00 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduses kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võiad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; välistati elektriliste häirete allikad; tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, halva nähtavusega pimedal ajal, vihmasajus märjal kattega teel, kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. Mõõtja sõiduk seisis kõrvalteel ning mõõtmine toimus paigal seistes. Teel liikus mitu sõidukit, menetlusaluse isiku mootorsõiduk lähenes ning sooritas möödasõitu. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt tõusev e kõrgenev ning seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 121 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 4 km/h, seega ületas M. Kaljuveer'i poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit ja M. Kaljuveer on märkusena protokolli pöördel välja toonud, et kahtleb sügavalt kiiruse mõõdikus, sest selline näit ei ole võimalik ning palub ekspertiisi Stalker II MDR-ile. Menetlusalune isik on protokolli allkirjastanud VTT tl 1 pöördel. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 2 14.11.

1. a on M. Kaljuveer andnud ütlused toime pandud väärteo kohta: „Kahtlen, kas kiirus ikka oli nii suur. Mõistagi kahetsen kiiruse ületamist, kuigi sooritasin samas möödasõitu. Selles mõttes olen pettunud, et konstaabel fikseeris kiiruse täpselt möödasõidul. Tavakiirus enne möödasõitu oli ca 90 km/h. Vabandan, et see juhtus aga antud juhul oleks oodanud politseinikelt ausamat käitumist. Rõhutan veelkord, et kahtlen selles kiiruses sügavalt, nii suur ei saanud minu auto kiirus kindlasti olla, kuna ilmastikuolud olid keerulised (pime aeg ja sadas vihma). Vabandused. Kuna autosid oli reas 7-8 siis kahtlen ka, et see oli just minu auto, mille kiirus fikseeriti. Arvan, et kõige rohkem võis olla antud kiirus 100-105 km/h. Rohkem mitte.“ VTT tl 4 on kohtuvälise menetleja 05.12.
2. a määrus väärteomenetluse jätkamise kohta, kus kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja nr 2570,07006257 materjalidega leidis, et nimetatud väärteoasjas tuleb jätkata väärteomenetlust ning tõendite kogumist. Koopia määrusest edastati M. Kaljuveer'ile 05.12.2008.a lihtpostiga. Kohtuväline menetleja on järgnevalt väärteomenetluse käigus üle kuulanud tunnistaja Urmas Mägi, kes on andnud 17.12.2008.a järgimisi ütlusi /VTT tl 5-6/: 14.11.2008.a olin graafikujärgselt tööl koos konstaabel Hugo Paulusega. Tegelesime liiklusjärelevalvega Risti-Virtsu maatee
3. kilomeetril. Liiklusjärelevalve käigus mõõtsime sõidukiirust kiirusemõõteseadmega Stalker II MDR AS 003621 taatlustunnistuse nr TTRRSS –
4. Kell 18.30 lähenes Risti poolt meile mitu sõidukit, üks neist sooritas möödasõitu. Konstaabel H. Paulus mõõtis möödasõitu sooritava sõiduki kiiruseks 121 km/h, seega oli möödasõitu sooritava sõiduki kiiruse ületamiseks mitte vähem kui 27 km/h. Konstaabel Hugo Paulus peatas läheneva sõiduki ja tuli koos juhiga autosse. Sõiduki juhiks osutus Marko Kaljuveer ja sõiduk oli Volvo V50 reg.märgiga 680BBN. Peale seada kui konstaabel H. Paulus oli juhile näidanud kiirusemõõteseadme tablool fikseeritud näitu tutvustas ta juhti (väärteo toimepanijat) menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega, mille kohta Marko Kaljuveer andis ka allkirja. Seejärel asus konstaabel H. Paulus materjale vormistama. Marko Kaljuveer avaldas rahulolematust, et talle vormistati väärteo materjalid ja ütles, et Stalker II ei tohi üldse kiirust mõõta. Ütlustest Marko Kaljuveer ei keeldunud, ütlused menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kirjutas väärteo toimepanija ise ja allkirjastas kõik vajalikud dokumendid.“ Tunnistaja ülekuulamise 5 Ärakiri 4-09-11 protokollis VTT tl 6 pöördel on U. Mägi oma allkirjaga kinnitanud, et protokoll on kirjutatud tema sõnade järgi ja on õige. Nimetatud tõendite kohaselt on menetlusalune isik kogu kohtuvälise menetluse vältel avaldanud kahtlust, kas tema sõiduki kiirus oli nii suur kui kiirusemõõteseadme protokolli kohaselt fikseeriti ning tugineb seejuures eelkõige järgmistele asjaolule: kahtlus kiirusemõõteseadme õiguses ning kahtlus, kas kiirusemõõteseadmega fikseeriti just tema sõiduki kiirus ning kas mõõtemetoodika oli õige. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis VTT tl 1 pöördel on menetlusalune isik palunud kiirusemõõteseadmele ekspertiisi, kuid kohtule esitatud kaebuses sellekohast taotlust esitatud ei ole ning vastupidiselt kohtuvälises menetluses väidetule märgib kaebuse esitaja kaebuses, et ta ei kahtle kiirusemõõteseade Stalker II MDR näidu objektiivsuses, sest mõõteseade on taadeldud ning vastab mõõteseadusega ettenähtud nõuetele. Samas on kaebuse esitaja leidnud, et vigase mõõtemetoodikaga saadud näit ei saa olla legaalmetroloogiline tõend kohaldamaks riiklikku sanktsiooni. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, siis esitas kohus kohtuvälisele menetlejale 18.06.2009.a tõendite esitamise nõude, milles palus esitada kohtule tõendid, mis kajastaksid mõõtevahendi vastavust seaduses sätestatud nõuetele ja mõõtmist teostanud isiku pädevust tõendava dokumendi. 19.06.2009.a esitas kohtuväline menetleja kohtule Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni (edaspidi TJI) 26.04.2007.a välja antud mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistuse TJI 5.3-1/12.04.2007 /tl 19/, mille kohaselt viis TJI läbi radarikiirusemõõturi Salker II MDR legaalmetroloogilise ekspertiisi ning tunnistab selle vastavaks mõõteseaduses (edaspidi MõõteS) ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.
5. a määruses nr 107 sätestatud ning OIML R91 (pr.k Organisation Internationale de Métrologie Légale, ing.k International Organization of Legal Metrology, Revision of R 91:1990 Radar equipment for the measurement of the speed of vehicles) nõuetele. Tüübikinnitus kehtib kuni 28.12.
6. a. Nimetatud siseriikliku tüübikinnituse lisa kohaselt radarikiirusmõõtur Stalker II MDR kasutusalaks sõidukite kiiruse mõõtmine liiklusjärelevalves ning teisaldatav sõidusuunda registreeriv Stalker II MDR võimaldab mõõta: liikuvas(l)t patrullsõidukis(l)t samas liiklussunnas lähenevaid ja eemalduvaid sõidukeid; liikuvas(l)t patrullsõidukis(l)t vastassunnas lähenevaid sõidukeid; käelt või seisvast patrullsõidukist lähenevaid ja eemalduvaid sõidukeid. Lubatud veapiirid (täpsusklass) taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +/-1 km/h või +/-1% (kiirustel üle 100 km/h), mõõtemääramatuse tase kiirusemõõturi kasutamisel järelevalvetoimingutes hinnatakse MõõteS § 5 kohase mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise käigus. Samuti esitas kohtuväline menetleja mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS -08/00194 /tl 22/, mille kohaselt kiirusmõõtur Stalker II MDR AS 003621 on taadeldud ning vastab OIML R91 nõuetele: mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +/- 1 km/h või +/- 1% (kiirusel üle 100 km/h). Mõõtevahend on taadeldud 07.11.
7. a. Seega on eeltoodud tõenditega (mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja mõõtevahendi taatlustunnistus) leidnud tõendamist, et mõõtevahend vastab mõõteseaduses sätestatud ja tüübikinnituses kindlaksmääratud nõuetele - mõõtevahend on taadeldud ning taatlustunnistuse- ja tüübikinnituse veapiir kiirusel üle 100 km tunnis ühtivad st kiirusemõõtja vastab kehtestatud täpsusklassile (ettenähtud veapiirile). Mõõtmist teostanud isiku pädevust tõendava dokumendina esitas kohtuväline menetleja 19.06.2009.a kohtule Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekt P. Suve 12.03.2009.a käskkirja nr 37 mõõtmist teostavate ametnike määramise kohta, mille kohaselt Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel Hugo Paulus on lineaar- ja kiiruse mõõtmisel pädev mõõtja. Kuna käesolev väärtegu on toime pandud 14.11.2008.a, siis esitas kohus kohtuvälisele menetlejale mõõtmist teotanud isiku pädevust tõendava dokumendi esitamise nõude, millest kajastuks mõõtmist teostanud isiku pädevus väärteo toimepanemise ajal. 6 Ärakiri 4-09-11 14.09.2009 esitas kohtuväline menetleja kohtule Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekt P. Suve 06.03.2008.a käskkirja nr 53 mõõtmist teostavate ametnike määramise kohta, mille kohaselt Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel Hugo Paulus on lineaar- ja kiiruse mõõtmisel pädev mõõtja. Kaebuse esitaja poolt 29.09.
8. a esitatud vastuväidete osas tõendi lubatavuse, uue tõendi vastuvõtmise ja tõendi hindamise küsimuses on kohus seisukohal, et tegemist on kaebuse esitaja poolt väära õigusliku põhjendusega. Kaebuse esitaja on oma seisukoha põhjendustes ja kohtu tegevuse hindamises lähtunud halduskohtumenetluse seadustikust (edaspidi HKMS), mis reguleerib halduskohtu pädevust, halduskohtusse pöördumist ja halduskohtumenetluse korda. Väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse korda reguleerib VTMS, mille § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid arvestades VTMS
9. peatükis sätestatud erisustega. VTMS § 31 lg 2 alusel on kohtul õigus nõuda füüsiliselt ja juriidiliselt isikult väärteoasja lahendamiseks vajaliku dokumendi, eseme või muu objekti esitamist ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib kohus kõiki kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, millistest sätetest kohus käesoleva väärteoasja läbivaatamisel ka juhindub. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et 14.11.2008.a teostatud menetlusaluse isiku mootorsõiduki kiiruse mõõtmise on teostanud pädev ametnik. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtemetoodika on kinnitatud politseipeadirektori 18.11.2005.a käskkirjaga nr
10. Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika nr MM 01-2005 p 6 sätestab mõõtemeetodid ja p 6.1 kohaselt on meetodi aluseks Doppleri efektil põhinev kõrgsagedusliku kiirguse sagedusnihke või laserimpulsi. Doppleri helisignaal on kiirusmõõteseadme helisignaal, mille kõrgus (sageduslikult) iseloomustab seadme ja mõõdetava sõiduki omavahelist liikumiskiirust. Stabiilne või sujuvalt muutuv helisignaal on märgiks korrektsest mõõtmisest. Helisignaali sagedane hüplemine või katkendlikkus iseloomustavad ebastabiilset mõõtmist või häireid mõõtealas. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt VTT tl 1 pöördel oli Doppleri helisignaal ühtlaselt kõrgenev e tõusev, seega oli tegemist korrektse mõõtmisega ja ei esinenud ebastabiilselt mõõtmist või häireid mõõtealas. Seega mõõtmise ajal esinenud vihmasadu ega teine sõiduk ei mõjutanud kuidagi mõõtmise tulemusi. Asjaolu, et mõõtmisel lähenes mitu sõidukit, tõendab kiirusemõõtmise kasutamise protokoll, millest ühtlasi kajastub ka, et M. Kaljuveer'i mootorsõiduk sooritas möödasõitu. Tunnistaja U.Mägi on öelnud, et lähenes mitu sõidukit, üks neist sooritas möödasõitu. Seega oli üheks möödasõitu sooritavaks sõidukiks M.Kaljuveer poolt juhitud sõiduk. Arvestades asjaoluga, et mõõteseade mõõdab kiiremat sõidukit, siis käesolevas olukorras oli kahtlemata kiirem sõiduk möödasõitu tegev auto e M. Kaljuveer'i poolt juhitud mootorsõiduk, kelle sõiduki kiirus fikseeriti ja peatati menetlustoimingute läbiviimiseks. Seadustest ega mõõtemetoodikast ei tulene, et kiiruse mõõtmist ei tohiks teostada möödasõidul, mistõttu leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole mõõtmistulemust saanud vigase mõõtemetoodikaga. Mõõtemetoodika p 2 kohaselt võib kiirusemõõteseadet kasutada käest ja mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistuse kohaselt Stalker II MDR seda võimaldab. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et M.Kaljuveer kaebuses esitatud asjaolud, miks ta leiab, et mõõtetulemus ei saanud olla õige, ei ole tõendamist leidnud, esitatud väited on paljasõnalised ja oletuslikud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, sest mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutas taadeldud mõõtevahendit ja järgis asjakohast mõõtemetoodikat ning seega ei nõustu kohus kaebuse esitaja väitega, et kohtuvälise menetleja otsus ei tugine väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele kogumis ja järgitud ei ole väärteomenetlusõigust. 7 Ärakiri 4-09-11 Kohus leiab, et M. Kaljuveer pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega Karistusseadustiku (edaspidi

) § 16 lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Käesoleva väärteo toimepanemisel on M. Kaljuveer menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis avaldanud kahtlust asjaolus, kas tema auto kiirus ikka oli nii suur kui kiirusemõõteseadmega mõõdeti, kuid samas on kinnitanud, et teostas mõõtmise hetkel möödasõitu ja tavakiirus enne möödasõitu oli 90 km/h. Samuti on M. Kaljuveer nimetatud protokollis arvamusel, et tema sõiduauto kiirus võis olla 100-105 km/h. Seega oli M. Kaljuveer möönnud liikluseeskirjade rikkumist, kuna lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h ning rikkumine on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et M. Kaljuveer on talle süüks arvatud LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et M. Kaljuveer rikkus liikluseeskirja § 124 p-i 2 (suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis) – 14.11.

1. a kell 18.30 Martna vallas Lääne maakonnas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee
2. km, liikudes Virtsu suunas, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 27 km/h võrra, sõites kiirusega 121 +/- 4 km/h. M. Kaljuveer pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 7422 lg 2 nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut (alates 27.12.2008 karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni).

§ 47

lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. LS § 7422 lg 4 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada § 74 lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. M. Kaljuveer'i on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut s.o 2100 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusega – juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis M.

Kaljuveer puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on M. Kaljuveer kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 alusel ja see on märgitud ka kohtuvälise menetleja otsuses.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 8-9 on M. Kaljuveer ka varasemalt toime pannud samaliigilisi väärtegusid: karistatud 23.03.2008.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 900 krooni, mis on tasutud 24.03.2008. a ja 20.09.2008.a Põhja 22 Politseiprefektuuri poolt LS § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 420 krooni, mis on tasutud 25.09.2008.a. Kohus juhib tähelepanu karistusregistri seadusele, mille § 2 lg 1 kohaselt on Karistusregister riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Lõike 2 p 1 kohaselt on Karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks. KarRS § 31 sätestab 8 Ärakiri 4-09-11 karistusregistri andmete õigusliku tähenduse, mille lõike 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni KarRS §des 25-28 sätestatud tähtaegadel. KarRS § 31 lg 2 ja 3 sätestavad erandid, mil Karistusregistrist kustutatud ja Karistusregistri arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo korduvuse arvestamisel. Väärteomenetlus nende erandite hulka ei kuulu. Seega on KarRS selgesõnaliselt ja täpselt sätestatud, millal isikut saab lugeda eelnevalt karistatuks. M.Kaljuveer´ile eelmiste väärtegude toimepanemise eest määratud karistused ei olnud käesoleva väärteo toimepanemise ajaks kustunud. Kaebuse esitaja leiab, et karistust kergendavaks saab lugeda asjaolu, et kiiruse ületamine toimus möödasõidul. Tõendamist on leidnud, et menetlusalune isik avaldas nii kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis, kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, et rikkumine toimus möödasõidul. Seetõttu toimus kiiruse ületamine vaid lühiajaliselt. Kuid kohus leiab, et eeltoodu ei ole karistust kergendav asjaolu, sest möödasõit ei ole kohustuslik manööver ja ka möödasõidul tuleb järgida kõiki liikluseeskirja nõudeid. Möödasõidul kiiruse ületamine, eriti halbades ilmastikuoludes ja pimedal ajal on kindlasti üks ohtlikemaid liiklusrikkumisi. Kaebuse esitaja palub kaebuses lisakaristuse tühistamist põhjustel, et juhtimisõiguse olemasolu on talle vajalik tema tööülesannete täitmiseks. Juhtimisõiguse olemasolu on eriti oluline talveperioodil, mil tööpiirkonnaks, seoses spordiülekannetega, on tihti Lõuna-Eesti. Kuigi selline alus ei ole loetletud

-s kergendavate asjaolude kataloogis, on kohtud enda praktikas lisakaristuse tühistamisel või vähendamisel just sellele tuginenud (Harju Maakohtu 19.11.

1. a otsus väärteoasjas nr 4-08-811 ja 4-08-8584). Kohus leiab, et teiste maakohtute otsused analoogsetes väärteoasjades ei oma käesoleva väärteoasja läbivaatamisel õiguslikku tähendust, kuna kohus teeb otsuse vastavalt asjas kogutud tõenditele ja siseveendumusele ning aluseks võttes Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi. Samuti leiab kohus, et menetlusalusele isikule oli ka väärteo toimepanemise ajal teada, et tema töö iseloomust tulenevalt vajab ta mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega oleks kaebuse esitaja pidanud oma käitumise tagajärgedele mõtlema enne väärteo toimepanemist. Nimetatud asjaolu ei ole põhjendatud alus lisakaristuse tühistamiseks. Lisakaristuse kohaldamise põhjendatust hinnates leiab kohus, et käesoleva väärteo eest karistuse määramisel on olulisel kohal M. Kaljuveer'i poolt eelnevalt toime pandud kaks samalaadset rikkumist, millede eest on isikule määratud karistuseks rahatrahvid. Samas arvestab kohus asjaoluga, et isik on temale määratud rahatrahvid tasunud. Kohus leiab, et 22.12.2008, kui kohtuväline menetleja on teinud väärteootsuse M.Kaljuveer väärteo kohta, on otsus olnud igati seaduslik ja põhjendatud, nii trahvimäär kui lisakaristuse kohaldamine. Seda just eelkõige seetõttu, et M.Kaljuveer on samalaadsed väärteod – kiiruseületamised toime pannud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul – 23.03.2008, 20.09.2008 ja 14.11.
2. Samas kohus leiab, et käeolevaks ajaks on olukord muutunud. Menetlusaluse isiku poolt antud ütlustest kujuneb arusaam, et isik on oma rikkumisest aru saanud ning seda kajastab ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll /VTT tl 2/, kus M. Kaljuveer on öelnud, et mõistagi kahetseb kiiruse ületamist. Lisaks on kohus 17.09.2009 kontrollinud isiku karistusandmeid Karistusregistris, milles kajastuvalt ei ole M. Kaljuveer peale käesolevat väärtegu toime pannud ühtegi uut rikkumist, mistõttu on kohtul alust arvata, et M. Kaljuveer on rikkumisest aru saanud ja teinud sellest vajalikud järeldused.

§ 57

lg 2 sätestab, et karistuse kohaldamisel võib arvestada ka

§ 57lg 1 loetlemata karistust kergendavaid asjaolusid.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.Kaljuveer on oma käitumisega aja jooksul, mis on käesoleva väärteo toimepanemisest möödunud, näidanud, et ta on tõesti aru saanud, et kiiruse ületamisele liikluses ei ole mingit õigustust ja ei ole möödunud 11 kuu jooksul pannud toime ei ühtki uut kiiruseületamist ega ka mingit muud 9 Ärakiri 4-09-11 liiklusrikkumist. Seetõttu leiab kohus, et M.Kaljuveer`i on võimalik mõjutada uute süütegude toimepanemist ka lisakaristust kohaldamata. Kohus leiab, et määratud rahatrahv on põhjendatud - rahatrahv on määratud vastavalt karistuse mõistmisele alustele. Rahatrahv on määratud pisut üle keskmise määra – kiiruse ületamine toimus pisut alla keskmise määra, esineb karistust kergendav asjaolu, kuid isik on eelnevalt toime pannud kaks samaliigilist rikkumist. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 22.12.2008. a otsus väärteoasjas nr 2570,08,006257 tuleb tühistada osaliselt määratud lisakaristuse osas ning teha uus otsus vastavalt VTMS § 132 punktile 2, mis ei raskenda M. Kaljuveer'i olukorda. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS § 7422 lg 2, 4 ja

§ 56lg 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 10