4-09-2635/2

4-09-2635 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2009.a, Tallinn kirjalikus menetluses 4-09-2635 (2302,09,000129) Väärteoasja number Kohtunik Sten Lind Väärteoasi Christina Paini kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini
2. jaanuari
3. a otsuse peale Christina Paini väärteoasjas LS § 7419 lg 1 järgi, taotlusega tühistada otsusega määratud lisakaristus Menetlusalune isik: Christina Pain (ik 47910100251; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; ei tööta) RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p. 2 ja § 133-135 Kaebus rahuldada ja tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini
4. jaanuari
5. a otsus Christina Paini väärteoasjas LS § 7419 lg 1 järgi lisakaristuse osas. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb otsuse teinud kohtule sellest kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik
6. Christina Paini karistati Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini
7. jaanuari
8. a otsusega LS § 7419 lg 1 järgi 200 trahviühiku (12 000 krooni) suuruse rahatrahviga. Sama paragrahvi teise lõike alusel võeti Christina Painilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Ch. Pain
9. jaanuaril
10. a kell 22:10 Tallinnas Gonsiori-Vilmsi tn ristmikul autot alkoholijoobes olles.
11. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Ch. Pain Harju Maakohtule kaebuse, milles taotleb lisakaristuse tühistamist. Kaebuse esitaja tunnistab, et oli enne juhtima asumist tarvitanud alkoholi – joonud 2 siidrit ca 1,5 tundi enne juhtima asumist. Juhtima asudes ta ei tundnud, et on joobes. Kaebuse esitaja märgib, et kahetseb tegu ja kinnitab, et enam taolisi liiklusrikkumisi enam ei toimu. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et tal on juhtimisõigust väga vaja, kuna ta õpib ja käib praktikal. Samuti peab käima tihti pensionärist ema juures, kes elab linna ääres ja kuhu jõudmine ühistransporti kasutades on aeganõudev. Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
12. Kohtuväline menetleja nõustub kirjalikus vastuses väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vastuses taotletakse kaebuse rahuldamata jätmist. Vastuses leitakse, et joobes juhtimisega loob juht liikluses ohu. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid (varasemad karistused) ja teo üldohtlikku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et määratud karistus on põhjendatud ja õiglane, kuna karistus on määratud sanktsiooni keskmise lähedases määras. Kohtu seisukoht
13. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et Ch. Pain oli enne, kui ta autot juhtima asus, alkoholi tarvitanud. Kuna mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis on peamiseks kriteeriumiks, mille alusel saab isiku süü suurust määratleda, see, kui tugevas joobes ta on, peab kohus siiski vajalikuks analüüsida joovet kinnitavaid tõendeid. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus vastuses osundanud sellele, et joobeseisundi tuvastamise protokollis (kohtuvälise menetluse toimiku leht 2) on märgitud joobeseisundile viitavate tunnustena ärritunud meeleolu, alkoholilõhn suust ja silmade sidekestade punetus. Kohus leiab, et ärritunud meeleolu ja silmade sidekestade punetus ei pruugi olla tingitud joobeseisundist. Olulisem on aga see, et sama protokolli kohaselt oli Ch. Paini sõidustiil ebakindel. Tunnistaja Aime-Maie Perksoni kohtuvälise menetluse raames antud ütluste (leht 4) kohaselt oli kahtlane sõidustiil Ch. Paini juhitud auto peatamise põhjuseks. Arvestades seda, leiab kohus, et põhikaristuse kohaldamine üle sanktsiooni keskmise määra on põhjendatud. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja väitega, et taoline karistus on sanktsiooni keskmise määra lähedane. 200 trahviühiku suurune rahatrahv moodustab 2/3 sanktsiooni ülemmäärast.
14. Lisaks isiku süüle tuleb karistuse kohaldamisel KarS § 56 lg-st 1 tulenevalt arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena täidab ka n.ö julgestuslikku eesmärki – sellega eemaldatakse liiklusest ohtlikud juhid – , leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamisel on oluline just küsimus, kas ilma 2 lisakaristust kohaldamata on võimalik mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on märkinud, et isiku varasemaid karistusi arvestades on otsusega määratud karistuse kohaldamine põhjendatud. Kohtuvälise menetleja 02.03.
15. a õiendi (kohtuvälise menetluse toimiku leht 8-9) kohaselt on kaebuse esitajal tõepoolest 19 õigusrikkumist, kuid kohus juhib tähelepanu sellele, et valdav osa neist jääb vahemikku 1999.-2005.a. Pärast
16. aastat on isikut enne käesolevat väärteoasja karistatud ühel korral – 24.02.
17. otsusega LS § 7415 järgi. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on viimatinimetatu ka ainus kehtiv karistus. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Ch. Paini liikluskäitumine on viimastel aastatel paranenud. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks juhtimisõiguse äravõtmist mitmeks kuuks. Kuivõrd LS § 7419 lg 2 ei võimalda juhtimisõiguse ära võtmist alla kolme kuu, leiab kohus, et selle kohaldamine on põhjendatud isikute suhtes, kes tuleb kindlasti suhteliselt pikaks ajaks liiklusest eemaldada, arvestades seejuures ka nende üldist liikluskäitumist. Käesoleval juhul leiab kohus, et selleks vajadus puudub ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb lisakaristuse osas tühistada. Sten Lind Kohtunik 3