Obsah (7)

§ 211§ 205§ 191§ 189§ 190§ 192§ 193

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahatrahvi asendamine arestiga Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Lahend väärteomenetluses Menetlus Määruse tegija Avalduse esitaja Süüdlane 15. oktoober 2009 Tar

) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Kohtutäituri avalduses Roman Gotsinile asenduskaristuse kohaldamiseks: 1.1 rahuldada avaldus ja asendada KarS § 72 lg 2 alusel Roman Gotsinile
2. aprilli 2008 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 120 trahviühikut arestiga 12 (kaksteist) päeva; 1.2 Roman Gotsinile asenduskaristusena mõistetud aresti kandmise alguseks määrata
3. oktoober 2009 Viljandi Politseiprefektuuri arestimajas (Pargi tn 1 Viljandi linnas); tähtajaks aresti kandmisele mitteilmumisel lugeda aresti kandmise alguseks tema kinnipidamise kuupäev; 1.3 arestimajja ilmumise kellajaks määrata 10.
4. Täiendavad otsustused
5. Seoses määruse tegemisega: 2.1 saata täitmiseks Viljandi politseiosakonnale; 2.2 saata määruse koopia kohtutäiturile ja edastada süüdlasele Roman Gotsinile. Selgitused kohtumäärusele
6. Selgitada: 3.1 kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahatrahvi sissenõudes aresti mõistmise kohtumääruse alusel (TMS § 201 lg 4); 3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
7. Asjaolud
8. juunil 2009 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Roman Gotsinile mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 120 trahviühikut, s. o 7 200 krooni. Kohtutäituri väitel on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud
9. juuli 2008, millega on kohtutäitur lugenud täitemenetluse alanuks. Kohtutäituri väitel on täitemenetluses kindlaks tehtud asjaolu, et süüdlasel puudub vara rahatrahvi tasumiseks ning TMS § 201 lg 1 kohaselt on teatatud asenduskaristuse avalduse kohtule esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Süüdlane kaitsja osalemist täituri avalduse lahendamiseks ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et on nõus minema aresti kandma kuna puuduvad rahalised vahendid trahvi maksmiseks.
10. Kohtu põhjendused 2.
11. Seaduslikud alused menetlemiseks ja menetluse käik Väärteomenetluse seadustiku (

) § 211 lg 1 p 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada süüdlasele väärteo eest kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga. Asenduskaristusena aresti kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtus lahendatava õigusliku küsimuse lahendamine on võimalik üksnes süüdlase osavõtul. Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga. TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras.

§ 211

lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäitur on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja süüdlasel puudub vara rahatrahvi tasumiseks. See nähtub, et kohtutäitur on alates täitemenetluse algatamisest kontrollinud võlgniku pangaarveid, töökoha olemasolu ja registrivara olemasolu. Võlgnikul vara ja sissetulek puudub. Rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega (

§ 211lg 2).

Süüdlasel on tasumata rahatrahv 120 trahviühikut, mis vastab 12 aresti päevale ja mis tuleb süüdlasele asenduskaristusena määrata.

§ 205

lg 2 kohaselt kohus määrab mis ajaks ja millisesse arestimajja peab süüdlane karistuse kandmiseks ilmuma. Määruse koopia ja kohtuotsuse koopia märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saadetakse karistuse kandmiseks määratud arestimajale. Vastavalt

§ 205lg-le 3 loetakse aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg.

Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb kohtunik määruse süüdlase sundtoomiseks arestimajja (

§ 205lg 4).

2 Määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§ 191

kohaselt (

§ 189

). Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve (

§ 190

). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (

§ 192lg 1).

Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest (

§ 193lg 1).

Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193lg 2).

Toomas Lillsaar Kohtunik 3