← Eesti

4-09-11878/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. septembril 2009. a, Tartu kohtumajas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-09-11878 Kohtunik Peet Teidearu V

) § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Aimar Pedak Vaidlustatud lahend Lõuna Politseiprefektuuri 26.06.

  1. a otsus väärteoasjas nr 2602,09,008580 Menetlusalune isik Aimar Pedak (isikukood: 38612200281; elukoht: X) Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur (Tartu Riia mnt 132) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 2, kohus otsustas: Kaebus rahuldada. Tühistada Lõuna Politseiprefektuuri 26.06.
  2. a otsus väärteoasjas nr 2602,09,008580 millega karistati Aimar Pedakut

§ 7417

lg 1 järgi rahatrahviga 3000 krooni ja

§ 7431

lg 1 järgi rahatrahviga 3000 krooni osaliselt, s.o mõistetud karistusmäärade osas. Vähendada mõistetud karistusmäära ja karistada Aimar Pedakut

§ 7417

lg 1 järgi rahatrahviga 5 (viis) trahviühikut, s.o 300 (kolmsada) krooni ja

§ 7431

lg 1 järgi rahatrahviga 25 (kakskümmend viis) trahviühikut s.o 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank`is. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri 26.06.2009. a otsusega väärteoasjas nr 2602,09,008580 karistati A. P.

§ 7417

lg 1 alusel 3000 krooni suuruse rahatrahviga;

§ 7431lg 1 alusel 3000 krooniga.

Otsuse kohaselt A. P, juhtides mootorsõidukit, peale sõiduki tankimist ei veendunud sõidu alustamisel oma tegevuse ohutuses (unustas tankuripüstoli bensiinipaaki), mistõttu sai kahjustada kütusepüstol. LE nõuete rikkumisega tekitati varaline kahju AS-ile Olerex tankuripüstoli vigastamise näol. A. Pedak lahkus sündmuskohalt ega teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Sellega rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja § 91 ja § 227 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi. 06.07.

  1. a saabus Tartu Maakohtusse Aimar Pedaku kaebus, mille kohaselt süüdlane ei nõustu Lõuna Politseiprefektuuri otsusega määratud rahatrahvi suurusega, arvestades, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga; AS-ile Olerex on varaline kahju hüvitatud ja liiklusõnnetuse käigus ei ole kaaskodanikele tervisekahjustusi põhjustanud; isikut on varasemalt ühel korral karistatud liiklusseaduse rikkumise eest. 03.09.
  2. a saabus kohtusse Lõuna Politseiprefektuuri kirjalik seisukoht Aimar Pedaku väärteoasjas 2602,09,008580, mille kohaselt LE § 91 sätestab, et enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu, ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Seega oleks pidanud A. Pedak olema tähelepanelikum enne sõidu alustamist. Kasutama oleks pidanud tahavaatepeeglit, misjärel oleks isik ka märganud paagis olevat püstolit. Liiklusseaduse § 56 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma, või tekib varaline kahju. Kuivõrd liikluseeskirja nõude rikkumise tagajärjel tekkis varaline kahju, kvalifitseeriti A. Pedaku tegevus

§ 7417lg 1 järgi.

LE § 227 kohaselt, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekkimise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt. Selle kohaselt oleks A. Pedak pidanud teavitama politseid. A. Pedak, jättes varalise kahju tekkimisel politseid teavitamata, pani toime temale süüks arvatud LE § 227 rikkumise, mis on kvalifitseeritav

§ 7431lg 1 järgi.

Otsuse tegemisel on Lõuna Politseiprefektuuri poolt

§ 7417lg 1 puhul karistuse määramisel kergendava asjaoluna arvesse võetud Kar

S § 57 lg 1 p 3 tulenevalt kahetsust. Kohtuväline menetleja on nõus

§ 7417lg 1 järgi määratud karistuse vähendamisega.

Kohtuväline menetleja taotleb

§ 7431

lg 1 järgi määratud karistuse muutmata jätmist, kuna menetleja hinnangul on kõnealuse rikkumise puhul tegemist riigi poolt rangelt karistatava rikkumisega. Lähtudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 2 on otsuse tegija nõus otsuse osalise tühistamisega ja uue otsusega tegemisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus selgitab esmalt, milliseid tõendeid peab usaldusväärseks ning millistele tugineb. Vastavalt KrMS §-le 61 lg 1-2 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt. Väärteomenetluse 26.06.

  1. a otsusega ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et 10.04.
  2. a kell 16.47 Tartu linnas Jaama tn 82, Aimar Pedak, juhtides mootorsõidukit, peale sõiduki tankimist ei veendunud sõidu alustamisel oma tegevuse ohutuses, unustades tankuripüstoli bensiinipaaki, mistõttu sai kahjustada kütusepüstol ja tekkis varaline kahju AS-ile Olerex tankuripüstoli vigastamise näol. Aivar Pedak lahkus sündmuskohalt ega teatanud liiklusõnnetusest politseile. 03.06.
  3. a Swedbank`i maksekorraldusega on tõendatud AS-ile Olerex varalise kahju hüvitamine Aimar Pedaku poolt. Järgnevalt kontrollib kohus kas esinevad

§ 7417

lg 1 sätestatud väärteokoosseisu tunnused.

§ 7417

lg 1 sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Aimar Pedak, alustades mootorsõidukiga sõitu, ei pannud tähele bensiinipaagis olevat kütusepüstolit ning liikudes autoga paigalt, kütusepüstol bensiinipaagis, kahjustas kütusepüstolit. Kui Aimar Pedak oleks vaadanud tahavaatepeeglisse, oleks ta näinud kütusepüstolit ning varaline kahju oleks jäänud tekkimata. Sellega rikkus Aimar Pedak LE § 91 nõudeid, mille kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu. Kuna

§ 7417

lg 1 järgi tekkis AS-l Olerex varaline kahju, on teo objektiivne koosseis täidetud. Tõendite kohaselt jättis Aimar Pedak ohutuses veendumata tähelepanematuse tõttu. Vastavalt KarS §-le 18 lõikele 3 isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Isiku kohustus enne sõitma hakkamist oli veenduda mootorsõiduki ohutuses ümbritseva suhtes. Aimar Pedakul oli võimalik ette näha süüteokoosseisu realiseerimise ohtu, kuid keskmisest kodanikust hooletumana, jättis ta mootorsõiduki ohutuse kontrollimata. Seega on täidetud subjektiivne koosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt KarS §-le 15 lõikele 3 vastutab isik ka ettevaatamatusest toime pandud väärteo eest. Aimar Pedakut karistati Lõuna Politseiprefektuuri 26.06.2009. a otsusega

§ 7417lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni.

Politsei kirjalikust seisukohast lähtuvalt on karistuse määramisel arvestatud kergendava asjaoluna KarS §-st 57 lg 1 p-st 3 tulenevat puhtsüdamlikku kahetsust. Politseil jäi kergendava asjaoluna arvesse võtmata 26.06.

  1. a otsuse tegemisel fakt, et 03.06.
  2. a tasus Aimar Pedak AS-ile Olerex tema poolt tekitatud kahju. Seega tulnuks politseil kergendava asjaoluna arvestada ka KarS § 57 lg 1 punkti
  3. Politsei väitel jäeti otsusest välja kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 2 järgi, kuna kohtuvälisele menetlejale ei esitatud dokumenti, millest nähtuvalt oli A. Pedak AS-ile Olerex kahju hüvitanud. Kriminaalmenetluses kehtib põhimõte, mille kohaselt keegi ole kohustatud tõendama oma süütust. Siit järeldub, et menetlejal on kohustus ise vajalike tõendeid uurida otsuse tegemiseks.

§ 7417

lg 1 järgse väärteo eest, mis sätestab mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, on võimalik kohaldada karistust rahatrahvi näol kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus tõlgendab antud paragrahvi rikkumise eest määratud karistuse ranguse piiri selliselt, et antud paragrahv sisaldab ka inimesele põhjustatud tervisekahjustust. Inimese tervis on aga tähtsaim õigushüve, mida on võimalik kahjustada. Käesoleval juhul on isik pannud ettevaatmatusest toime rikkumise, hüvitanud varalise kahju ja tehtud tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks Lõuna Politseiprefektuuri poolt määratud

§ 7417lg 1 alusel määratud 3000 krooni suurust rahatrahvi. Kar

S § 47 lg 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada väärteo eest rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Kohus tühistab Lõuna Politseiprefektuuri 26.06.2009. a otsuse Aimar Pedaku karistuse suuruse osas, millega teda karistati

§ 7417

lg 1 järgi ning määrab Aimar Pedakule

§ 7417lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 5 trahviühiku ulatuses, s.o 300 krooni.

Järgnevalt kontrollib kohus kas esinevad

§-s 7431 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu tunnused. Vastavalt

§-s 7431 lg 1 liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Vastavalt LE §-le 227 kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolliga on tõendatud, et pärast bensiinipüstoli purunemist asetas Aimar Pedak kütusepüstoli tankimisaparaadile ning lahkus, politseile liiklusõnnetusest teatamata. 13.04.

  1. a saabus Lõuna Politseiprefektuurile süüteoteade ASilt Olerex, mille kohaselt
  2. aprillil
  3. a jättis AS-i Olerex Jaama tanklas klient pärast tankimist püstoli sõiduki kütusepaaki ning lahkus sündmuskohalt. Kuna tankla töötajad ei suutnud täpselt fikseerida liiklusõnnetuse tekitanud sõiduki andmeid, palus AS Olerex algatada süüteomenetluse. Kuna Aimar Pedak
  4. aprilli
  5. a toimunust AS-le Olerex ei teatanud, mille tulemusena AS Olerex
  6. aprillil
  7. a väljastas politseile süüteoteate, järeldub, et Aimar Pedakul ja AS-l Olerex olid tekkinud kahju hüvitamisest erinevad arusaamad, mistõttu rikkus Aimar Pedak kohustust teatada õnnetusest koheselt politseile. Kuna isik teadis liiklusõnnetuse tõttu AS-i Olerex vara kahjustamisest, kuid ei teatanud sellest politseile, pidi Aimar Pedakul politseile teatamata jätmisel olema vähemalt kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 mõttes. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega pani Aimar Pedak toime

§-s 7431 lg 1 sätestatud rikkumise.

§-s 7431 lg 1 sätestatud rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on Aimar Pedak tunnistanud teo siiralt üles ja kahetsenud. Seega tuleb karistuse määramisel arvesse võtta kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Politsei on jätnud selle oma 25.06.2009. a otsuses arvesse võtmata. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt sõitis Aimar Pedak sündmuskohalt ära, kuna oli hingeliselt erutunud ega osanud edasi tegutseda. Ära sõites mõtles hiljem sündmuskohale tagasiminekust, kuid seda siiski ei teinud. Selline käitumine viitab asjaolule, et Aimar Pedak lootis politsei ja AS Olerexiga ühendust võtmata pääseda tekitatud kahju hüvitamisest ja karistusest. Kui turvakaameraid poleks sündmuskohal olnud, oleks AS Olerex pidanud oma kahjud ise kandma. Seega tühistab kohus Lõuna Politseiprefektuuri poolt

7431 lg 1 alusel määratud rahatrahvi suuruse ja mõistab Aimar Pedakule

7431 lg 1 rikkumise eest rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni. Peet Teidearu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.