) § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Aimar Pedak Vaidlustatud lahend Lõuna Politseiprefektuuri 26.06.
lg 1 järgi rahatrahviga 3000 krooni ja
lg 1 järgi rahatrahviga 3000 krooni osaliselt, s.o mõistetud karistusmäärade osas. Vähendada mõistetud karistusmäära ja karistada Aimar Pedakut
lg 1 järgi rahatrahviga 5 (viis) trahviühikut, s.o 300 (kolmsada) krooni ja
lg 1 järgi rahatrahviga 25 (kakskümmend viis) trahviühikut s.o 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank`is. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri 26.06.2009. a otsusega väärteoasjas nr 2602,09,008580 karistati A. P.
lg 1 alusel 3000 krooni suuruse rahatrahviga;
Otsuse kohaselt A. P, juhtides mootorsõidukit, peale sõiduki tankimist ei veendunud sõidu alustamisel oma tegevuse ohutuses (unustas tankuripüstoli bensiinipaaki), mistõttu sai kahjustada kütusepüstol. LE nõuete rikkumisega tekitati varaline kahju AS-ile Olerex tankuripüstoli vigastamise näol. A. Pedak lahkus sündmuskohalt ega teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Sellega rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja § 91 ja § 227 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi. 06.07.
LE § 227 kohaselt, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekkimise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt. Selle kohaselt oleks A. Pedak pidanud teavitama politseid. A. Pedak, jättes varalise kahju tekkimisel politseid teavitamata, pani toime temale süüks arvatud LE § 227 rikkumise, mis on kvalifitseeritav
Otsuse tegemisel on Lõuna Politseiprefektuuri poolt
S § 57 lg 1 p 3 tulenevalt kahetsust. Kohtuväline menetleja on nõus
Kohtuväline menetleja taotleb
lg 1 järgi määratud karistuse muutmata jätmist, kuna menetleja hinnangul on kõnealuse rikkumise puhul tegemist riigi poolt rangelt karistatava rikkumisega. Lähtudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 2 on otsuse tegija nõus otsuse osalise tühistamisega ja uue otsusega tegemisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus selgitab esmalt, milliseid tõendeid peab usaldusväärseks ning millistele tugineb. Vastavalt KrMS §-le 61 lg 1-2 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt. Väärteomenetluse 26.06.
lg 1 sätestatud väärteokoosseisu tunnused.
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Aimar Pedak, alustades mootorsõidukiga sõitu, ei pannud tähele bensiinipaagis olevat kütusepüstolit ning liikudes autoga paigalt, kütusepüstol bensiinipaagis, kahjustas kütusepüstolit. Kui Aimar Pedak oleks vaadanud tahavaatepeeglisse, oleks ta näinud kütusepüstolit ning varaline kahju oleks jäänud tekkimata. Sellega rikkus Aimar Pedak LE § 91 nõudeid, mille kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu. Kuna
lg 1 järgi tekkis AS-l Olerex varaline kahju, on teo objektiivne koosseis täidetud. Tõendite kohaselt jättis Aimar Pedak ohutuses veendumata tähelepanematuse tõttu. Vastavalt KarS §-le 18 lõikele 3 isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Isiku kohustus enne sõitma hakkamist oli veenduda mootorsõiduki ohutuses ümbritseva suhtes. Aimar Pedakul oli võimalik ette näha süüteokoosseisu realiseerimise ohtu, kuid keskmisest kodanikust hooletumana, jättis ta mootorsõiduki ohutuse kontrollimata. Seega on täidetud subjektiivne koosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt KarS §-le 15 lõikele 3 vastutab isik ka ettevaatamatusest toime pandud väärteo eest. Aimar Pedakut karistati Lõuna Politseiprefektuuri 26.06.2009. a otsusega
Politsei kirjalikust seisukohast lähtuvalt on karistuse määramisel arvestatud kergendava asjaoluna KarS §-st 57 lg 1 p-st 3 tulenevat puhtsüdamlikku kahetsust. Politseil jäi kergendava asjaoluna arvesse võtmata 26.06.
lg 1 järgse väärteo eest, mis sätestab mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, on võimalik kohaldada karistust rahatrahvi näol kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus tõlgendab antud paragrahvi rikkumise eest määratud karistuse ranguse piiri selliselt, et antud paragrahv sisaldab ka inimesele põhjustatud tervisekahjustust. Inimese tervis on aga tähtsaim õigushüve, mida on võimalik kahjustada. Käesoleval juhul on isik pannud ettevaatmatusest toime rikkumise, hüvitanud varalise kahju ja tehtud tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks Lõuna Politseiprefektuuri poolt määratud
S § 47 lg 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada väärteo eest rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Kohus tühistab Lõuna Politseiprefektuuri 26.06.2009. a otsuse Aimar Pedaku karistuse suuruse osas, millega teda karistati
lg 1 järgi ning määrab Aimar Pedakule
Järgnevalt kontrollib kohus kas esinevad
§-s 7431 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu tunnused. Vastavalt
§-s 7431 lg 1 liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Vastavalt LE §-le 227 kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolliga on tõendatud, et pärast bensiinipüstoli purunemist asetas Aimar Pedak kütusepüstoli tankimisaparaadile ning lahkus, politseile liiklusõnnetusest teatamata. 13.04.
§-s 7431 lg 1 sätestatud rikkumise.
§-s 7431 lg 1 sätestatud rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on Aimar Pedak tunnistanud teo siiralt üles ja kahetsenud. Seega tuleb karistuse määramisel arvesse võtta kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Politsei on jätnud selle oma 25.06.2009. a otsuses arvesse võtmata. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt sõitis Aimar Pedak sündmuskohalt ära, kuna oli hingeliselt erutunud ega osanud edasi tegutseda. Ära sõites mõtles hiljem sündmuskohale tagasiminekust, kuid seda siiski ei teinud. Selline käitumine viitab asjaolule, et Aimar Pedak lootis politsei ja AS Olerexiga ühendust võtmata pääseda tekitatud kahju hüvitamisest ja karistusest. Kui turvakaameraid poleks sündmuskohal olnud, oleks AS Olerex pidanud oma kahjud ise kandma. Seega tühistab kohus Lõuna Politseiprefektuuri poolt
7431 lg 1 alusel määratud rahatrahvi suuruse ja mõistab Aimar Pedakule
7431 lg 1 rikkumise eest rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni. Peet Teidearu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.