4-09-11314/2

(09024283)Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Dmitri Trubitsõn’i kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu ) 08.06.2009.a otsuse peale väärteoasjas nr 09024283 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja/ menetlusalune isik: Dmitri Trubitsõn (isikukood: 39208130224; elukoht: ; TLM õpilane) Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu ) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Dmitri Trubitsõn’i kaebus. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 08.06.2009.a otsus väärteoasjas 09024283 ning menetlus nimetatud väärteoasjas lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1. 08.06.2009.a Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) otsusega karistati Dmitri Trubitsõnit ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 180 krooni. Otsuse kohaselt puudus D. Trubitsõnil 09.05.2009 kella 19:44 ajal Tallinnas bussis nr 68 sõidusoodustust tõendav dokument. D. Trubitsõn esitas vastulause, milles selgitab, et kontrollimise hetkel puudus tal õpilaspilet, sest unustas rahakoti koju. Oli olemas soodus ID- 2 pilet. Vabandab. Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis D. Trubitsõni omakäeliselt antud ütlustega, et sõitis sooduspiletiga, kuid puudus õpilaspilet. D. Trubitsõn rikkus Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad Tallinna Linnvolikogu määruse nr 41 § 10 lg 3 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon: ÜTS § 547 lg 1. 2. Kaebuses D. Trubitsõn märgib, et sõitis kehtiva ID-piletiga, kuid oli rahakoti õpilaspileti ja ID-kaardiga koju unustanud. Kontrolör tuvastas isikukoodi järgi temal kehtiva sooduskaardi. 11. mail tõi D. Trubitsõn kohtuvälisele menetlejale õpilaspileti ning kirjutas vastulause. Ei ole nõus temale määratud rahatrahviga 180 krooni. 3. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses palub jätta kaebus rahuldamata. 09.05.2009.a kella 19:44 ajal sõitis D. Trubitsõn ühistranspordis bussis nr 68 sooduspiletiga, kuid tal puudus kontrollimise ajal sõidusoodustust tõendav dokument. Kinnitab menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, et sõitis bussis nr 68 sooduspiletiga, kuid rahakoti õpilaspiletiga unustas koju. Seega ta tunnistab, et tal oli bussis esitada vaid sooduspilet, kuid soodustuse õigust tõendavat dokumenti kaasas ei olnud. Tallinna Linnavolikogu 13.12.2007.a (kohus eeldab, et siinkohal on mõeldud kuupäeva 11.12.2008.

1. a)määrusega nr 41 kehtestatud Tallinna Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 10 lg 3 kohaselt on sõitja sõidudokumentide kontrollimisel kohustatud sõidusoodustuse kasutamisel kontrollimiseks esitama ka kehtiva sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendava dokumendi. Sooduspileti kasutamise õigust saab tõendada vaid kehtiva dokumendiga, mille alusel on võimalik tuvastada soodustuse olemasolu. Menetlusalusel isikul teo toimepanemise ajal kehtiv sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendav dokument puudus ning tulenevalt sellest puudus ka õigus sõidusoodustust kasutada. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Pani süüteo toime ettevaatamatusega hooletuse vormis. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid eraldi ei tuvastatud. Arvestades, et D. Trubitsõn pani rikkumise ÜTS § 547 lg 1 alusel toime esmakordselt, siis arvestades süüdlase isikut ja KarS § 56 lg 1 sätestatud põhimõtteid, on määratud 3 trahviühiku (180
2. kr)suurune miinimumkaristus. Karistus on määratud vastavalt seadusele ja on proportsionaalne toimepandud teoga. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja on sellega nõustunud ja kohtuväline menetleja ei ole avaldanud soovi kohtuistungil osaleda. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 09024283 materjale, leiab, et menetlus antud väärteoasjas tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Väärteoasja materjalidest nähtub, et D. Trubitsõnil puudus 09.05.2009.a kella 19:44 ajal Gonsiori 29 juures Tallinna ühistranspordi bussiliinil nr 68 sõidusoodustust tõendav dokument, s.o õpilaspilet. Nimetatud dokumendi puudumist on D. Trubitsõn ka tunnistanud. Seega on menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegu õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 ettenähtud väärteona. Samas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Ühistransporditeenus on tasuline teenus. Sõidu eest tasumist tõendab reisija Tallinna Linnavolikogu 11.12.2008.a määruse nr 41 „Tallinna Ühistranspordis sõidu eest tasumise 3 kord ja sõidupiletite hinnad“ (edaspidi: Määrus) § 8 lg 1 kohaselt sõidupileti või muu sõidu õigust tõendava dokumendi omamisega. Karistuse on seaduseandja ette näinud ühistranspordis sõidu eest tasumata jätmise või ettenähtust vähem tasumise eest ja seda ühistranspordiseaduse §-s 547 lg 1, mille kohaselt sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis – karistatatkse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Määruses on sätestatud ka ühistransporditeenuse eest Tallinnas tasu arvestamise alused ja maksmise kord. Määruse §-ga 6 on kindlaks määratud isikute ring, kellel on soodustalongi, soodustunnipileti, soodushinnaga sõidu- või ühiskaardi kasutamise õigus ning sama määruse § 6 p 1 kohaselt on soodushinnaga sõidu õigus antud õpilasele. Vaidlustatud väärteoasjas on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 08.06.2009.a otsuses, samuti 09.05.2009.a väärteoprotokollis märgitud, et menetlusalune isik D. Trubitsõn on TLM õpilane. Seega oli kohtuvälisele menetlejale teada, et D. Trubitsõn on õpilane ning õpilasel on ühistranspordis soodushinnaga sõidu õigus. Kohtuvälise menetleja poolt on D. Trubitsõnile süüks pandud Tallinna ühistranspordis sõidusoodustust tõendava dokumendi puudumine kontrollimise hetkel. Sellega on kohtuväline menetleja möönnud, et D. Trubitsõnil oli olemas nõuetekohane sõidupilet või muu Määrusest tulenev sõidu õigust tõendav dokument, millega oli tõendatud sõidu eest tasumine, kuid puudus õpilaspilet, mis Määruse § 7 lg 3 p 1 kohaselt on õpilasel sõidusoodustuse õigust tõendavaks dokumendiks ning mille esitamise kohustus kontrollijale tuleneb Määruse § 10 lgst 3. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ühistransporditeenuse kasutajatel sõiduõigust tõendava dokumendi olemasolu kontrollimise eesmärk on tagada, et teenust ei kasutataks tasuta või selle eest ettenähtust vähem tasudes. Samasugune on olnud seaduseandja mõte ühistranspordiseaduse § 547 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni kehtestades – karistada isikut, kes kasutab teenust tasuta või selle eest ettenähtust vähem tasudes. Kuivõrd väärteoasjas ei ole vaidlust, kas D. Trubitsõn on õpilane ning ühistransporditeenuse eest oli ta tasunud õpilasele kehtestatud määras, on antud väärteoasjas menetlusalust isikut sisuliselt rahatrahviga karistatud õpilaspileti puudumise eest sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollimise hetkel, mitte aga sõidu eest tasumata jätmise või ettenähtust vähem tasumise eest, mis on ÜTS §-s 547 lg 1 ettenähtud karistuse – rahatrahv kuni 10 trahviühikut kohaldamise aluseks seaduseandja mõtte kohaselt. Õpilaspileti puudumine mingil ajahetkel ei tühista aga isiku õpilase staatust ega saa tühistada õpilasele Määruse §-ga 6 p 1 antud sõidusoodustuse õigust. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt lähtuda eelkõige isiku süüst, arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohtuväline menetleja ei ole otsuse kohaselt tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, kuigi kergendavad asjaolud väärteoasjas esinevad. KarS §-st 57 lg 1 p 3 kohaselt on kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. D. Trubitsõn on väärteoasja materjalidest nähtuvalt oma süüd tunnistanud ning avaldanud ka puhtsüdamlikku kahetsust, mida kohtuväline menetleja otsuse tegemisel aga arvestanud ei ole. Samuti leiab kohus, et kohtuväline menetleja oleks pidanud ka menetlusaluse isiku alaealisust arvestama karistust kergendava asjaoluna. Selline seisukoht tuleneb Riigikohtu 03.04.2006.a otsusest nr 3-1-1- 4 2-06, kus Riigikohus märgib, et kuigi alaealisust ei ole KarS § 57 lg-s 1 toodud loetelus karistust kergendava asjaoluna eraldi nimetatud, võib seda sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt arvestada kergendava asjaoluna. Seega peaks KarS § 57 lg-s 1 nimetamata asjaolu arvestamine kergendava asjaoluna tähendama seda, et see asjaolu on isiku süüd vähendav või näitab, et isiku mõjutamiseks edasistest rikkumistest hoiduma on põhjendatud kergema karistuse kohaldamine. Samuti oleks kohtuväline menetleja pidanud kaaluma küsimust, kas lõpetada D. Trubitsõni suhtes algatatud väärteomenetlus ja kohaldada KarS §-s 87 nimetatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Selline nõue tuleneb VTMS § 108 p-st 10 koosmõjus VTMS § 72 lg-ga 2. Kohus on seisukohal, et alaealise karistamine isegi minimaalses määras rahatrahviga ühistranspordis sõidu soodustust tõendava dokumendi puudumise eest kontrollimise hetkel, kui seejuures oli transporditeenuse kasutamise eest ettenähtud määras tasutud, ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega ja on põhjendamatu, samuti on see alaealise suhtes kasvatuslikult ebaõige. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et D. Trubitsõni kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel, sest väärteo toimepanemise asjaolud on selged, menetlusaluse isiku süü on väike ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 3. Kohtunik