Kriminaalasi nr. 1-08-14936 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 30.jaanuaril 2009a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Mati Sülluste, Arvo Takking Sekretär Jaanus Ahbner , Tõlk Marek Litnevski ja Ulvi Saks juuresolekul Prokurör Natalia Miilvee Kaitsja Talvi Vaske osavõtul Arutas 27.01.2009 ja 28.01.2009 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses MIHHAIL TULAIDAN isikukood 36507130222, vene keel, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxx Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud: Tõkend – vahistamine süüdistuses KarS § 200 lg 2p 4, 8 järgi. Mihhail Tulaidanit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 09.08.2008 kella 04.00- 05.00 paiku Tallinnas Kopli 24 asuva maja juures ründas selja tagant HMV´t, kattis tal käega suu kinni ja teise käega surus noa talle vastu kõri, käskides vait olla. Võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, psüühilise vägivallaga ja noaga ähvardades võttis M.Tulaidan HMVlt käekoti, otsis alaealise kannatanu käekoti läbi ja võttis ära AV kuuluvad asjad kokku 9500.- krooni väärtuses - mobiiltelefoni Nokia Glamure Collection 5000.- krooni väärtuses ja fotoaparaadi 4500.- krooni väärtuses. Oma tegevusega pani Mihhail Tulaidan toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, kasutades selleks relva, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Mihhail Tulaidan end esitatud süüdistuse süüdi ei tundunud ja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt vabanes 04.08 vanglast ja läks elama XXX. Oli vanglas raha teeninud ja vabanedes oli mingi summa juba olemas kokku umbes 10000 krooni 8500 + 1200 riigi poolt. Kuna dokumendid ei olnud valmis ei saanud ametlikult tööd. Käis tööbüroos ja mööda teisi instantse seoses töö ja sotsiaalkindlustuse taotlemisega. Jalutas ringi, aitas Sakus autosid lammutada, otsis tööd. Autopesulasse lubati ka ilma dokumentideta tööle võtta. Öösiti oli kodus. Vahel käis Vaidas SM külas või ühe naisterahva juures. 6 või 7 korda ei ööbinud kodus. Ööl vastu 9ndat augustit oli kodus. Mäletab, sest algasid olümpiamängud ja samal ajal oli tšetšeenia sõda, oli reedene päev. Käis Punane 16a avaldust kirjutamas, õhtul kohtus kuskil väljas Gnatjukiga kui temal töö lõppes. Läksid lahku kella 7 paiku õhtul. Kella 6- 7 paiku istusid autos. Siis läks koju. Telefon jäi Gnatjuki autosse. Helistas perenaise numbrilt Gnatjuki mobiilile, sai selle eest riielda. Kinnipidamisel pani selga samad riided, mis kohtus on, muid riideid ei ole. On olemas: tossud, spordiülikond, särgid, nokkmüts, sinine pluus. Ei ole Gnatjuki autosse telefoni unustamisest varem rääkinud, sest uurijad oleks Gnatjuki, kes ei ole kriminaalne inimene, ära hirmutanud. Tema välimusega on pooled Tallinna narkomaanid, samuti kitsa näoga. Hordide viis tuleb neid õhtuti välja. 3 Atat ja 5 kuud ja 9 päeva enne seda kohtuistungit ei ole tarvitanud narkootikume, eelmisel õhtul suitsetas esimest korda üle pika aja. Politsei vaatas kinnipidamisel korteri üle pinnapealselt. Nokamütsi ostis 20 või 23 august, et tööl peas kanda. Riided ostis 06.08 turult 1500 kuni 2000 krooni eest. Vanglast vabanedes olid tal tossud ja spordiülikond, teesärgid, aluspesu. Gnatjuk elab Läänemere tänaval. Kannatanu AV andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt HMV on tema tütar.
- august 2008 läks ta sõbrannadega vanalinna suurele peole. Nägi teda järgmisel hommikul koos polisteiga, sisenes korterisse ja tütar oli šokis. Politsei selgitas, mis oli juhtunud. Ei ole tütart kunagi elus sellisena näinud ja sai aru, et midagi äärmuslikku on juhtunud, ta nuttis, värises, ei suutnud rääkida. Ta elab seda hetke unenäos veel tänasel päevalgi üle, karjub öösiti unes. Varem tal unehäireid või emotsionaalse seisundi ebastabiilsust ei olnud. Tavakõnet tütar ei kuule, kuuleb valjendatud häält. Tütrel on tugev hääl. Ühe meele puudumine on teise meele tegevusega kompenseeritud. Tal on erakordselt hea nägemismälu, ta mäletab ja tunneb ära inimesi, keda ta on näinud kolme Ataselt. HM`lt võeti ära Nokia Glamuur kollektsioonist mobiiltelefonklapp käis paremalt vasakule ja Olympus fotoaparaat. Kaamera oli 3 Ata vana vähe kasutatud maksis 4500 krooni ja selliseks hindab ka praegu selle väärtuse. Mobiiltelefon maksis ostmisel 5000 krooni, oli 2,5- 3 Ata vana, kriimude tõttu oli pealmine korpus vahetatud. Tehniliselt täiesti korras. Tsiviilhagi kokku 9000 krooni. Politseile andis tütre kotist leitud aku kinnituse. Ei usu, et tütar võis šokiseisundis reageerida ebaobjektiivselt, algul ta ei suutnud rääkida ja koheselt ei andnud ta üldse vastuseid. Kannatanu HMV andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 09.08 kella 04.00-05.00 vahel Kopli tänaval, Telliskivi peatuse kõrval, Säästumarketi juures läks kodu poole. Inimesi ei liikunud tänaval, üksik auto sõitis. Järsku selja tagant keegi pani hästi kõvasti käe suu peale ja siis tundis mingit teravat asja kõri peal. Ehmatas ja vaatas, et võõras. Mõtles, et tahab vägistada või kotist midagi võtta ja hakkas vastu. Keeras ringi ja vaatas talle otsa. Üks käsi oli suu peal ja teise käega hoidis kõrist kinni. Ei näinud, aga kaelal oli terav asi. Kõril tundis teravat tunnet, haiget ei teinud aga terav tunne, kergelt vastu kõri. See oli taskunuga, ei olnud suur nuga. Kaela vastas oli tera osa pikemalt. Asus kõnniteel maja ees värava kõrval. Hakkas nutma, värises ja ütles häälega „Mul ei ole raha“. Mees hakkas kotis sorima. Kui mees oli kotis sorinud ja asjad ära võtnud, sõitis mööda üks auto, siis mees pani käe kannatanule suu peale ja ütles: „Ole kuss.“ See toimus enne kui ütles, et raha ei ole. Kui inimene on talle väga lähedal ja räägib kõvasti, siis kuuleb, aga kaugemalt mitte. Mees rääkis ka alguses midagi, aga sellest ei saanud aru. Ei saanud aru, mis keeles mees rääkis. Mees tiris teda k Aa värava poole aga mees katsus ja värav oli lukus. Alguses oli mehe käsi suu ja kõri peal kui jõudsid värava juurde siis ta hakkas vööd lahti tegema. Kui auto mööda sõitis, siis seisis mees kannatanul ees, et auto ei märkaks. Kotis olid emale kuulunud mobiiltelefon Nokia ja fotoaparaat Olympus. Need olid tehniliselt korras. Mees võttis kotist asjad, kuid ei läinud kohe ära. Koti pani kõnniteele. Kui keegi kaugelt tuli, siis see mees jooksis minema. Kartis, et kui hakkab meest takistama, siis võib midagi hullemat juhtuda. Kui mees kotis soris, palus selle tagasi anda. Ütles seda häälega. Seisis, kükitas ja värises, oli väga hirmul. Oli sellises šokis, et ei olnud suuteline liikuma. Valus oli siis, kui ta hoidis kätt suu peal, järgmisel hommikul oli hästi valus lõua piirkonnas. Politsei äratundmisel seisid 3 meest, vaatas kl Ai tagant ja kohe ruumi sisened tundis selle mehe ära nende kolme seast. Pärast vahejuhtumist oli 3 päeva hirmunud ja nuttis. Mehel oli tume pruun jakk ja helesinised teksad. Särki ei mäleta. Jakk oli nööpidega tumedamat värvi. Mehe välimust nägi umbes 10 minutit. Politseis oli esimene kord kolm fotot valmis reas ja tundis selle mehe ära näo ovaali, näo kuju järgi. Kallaletungijal oli peas tumedat värvi nokamüts, mis isiku nägu ei varjanud. Mees oli üle 170 cm pikk. „Ole kuss!“ öeldi närviliselt eesti keeles. On kindel, et kallale tunginud isik on see sama isik, kes süüdistatava pingil istub. Teab täpselt, mis tunne on see, kui on eneses kindel ja on kindel eneses. Tunneb mehe ära näo järgi, keha kuju järgi, et ta oli kõhna. Täpselt on meeles tema silmad, näo kuju ja kehaehitus.„Ole kuss“ luges huulte pealt. Kõige lühem vahemaa mehe 2 ja kannatanu näo vahel oli 10 -15cm. Mehe jakk oli pikkade käistega, revääride ja nööpidega. See oli libe materjal, õhuke. Sügisel emale helistati ja öeldi, et kurjategija on kinnipeetud. Talle saadeti meil. Tunnistaja L Ž andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt M.Tulaidan elas peale vanglast vabanemist tema juures aadressil XXX. Kummalgi oli oma tuba. Tunnistaja töötas ka öistes vahetustes, siis nägi Tulaidani väga harva. Tulaidan oli üsna harva kodus. Ei oska midagi öelda öö kohta vastu
- augustit. Tulaidani telefoni nr oli 51
- Tal oli vähe riideid: spordiülikond, šamps erepruun jope, helesinised teksad, mõned pluusid-särgid. Spordijakk oli triipudega sinine. Oli ka tume nokkmüts. Ei tea kas pruunil jakil olid nööbid. Tulaidani sõpru ei tea. Võis kellegi juures ööbida. Ei tea kas Tulaidan võis kelleltki riideid laenata. Tulaidanil olid mingisugused rahad kohe alguses. Tahtis tunnistajale anda, aga tunnistaja ütles et hiljem kui teenib siis annab. Tulaidani taskutes ei sorinud, tal oli kott kus olid dokumendid. Tulaidanil oli sinine mobiiltelefon Nokia umbes 800 krooni maksis isegi kuskil oli tšekk selle kohta. Tulaidan näitas vabanemisel seda telefoni. Muid telefone Tulaidanil näinud ei ole. Tema toas fotoaparaati ei ole näinud. Omavahel neil tülisid ei olnud. Pahandas kui Tulaidan oli välja ja ei öelnud. Siis helistas ja küsis, kus ta on. Tulaidani toas seisis avatuna kott, kus oli vähe asju. Ei näinud seal ei kaamerat ega fotoaparaati. Umbes 2 korda nädalas kontrollis kotis olevaid asju. Ei tea palju Tulaidanil raha oli. Tunnistaja AO andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt augustis kuupäeva ei mäleta kell 04-05 ajal nägi kannatanut Kopli tänaval. Tuli takso pealt ja kuulis kahtlasi hääli. Naisterahvas karjatas. Algul ei näinud kedagi aga siis nägi puude varjus midagi ja tõstis kisa. Nägi seal askeldamist, kisas ja inimene jooksis ära. Läks tüdruku juurde ja küsis kas kõik on korras. Tüdruk nuttis. Ta ei vastanud midagi, ütles et tahtis vägistada ja võttis fotoaparaadi. Kui mees ära jooksis oli umbes 50 meetri kaugusel. Mees oli tumedalt riietatud, kuskil 180-185 cm pikk 80-90 kg, pikk, kõhna. Väljas oli hämar ei oska öelda kas mehe riided oli pruunid või mustad. Ei mäleta, kas mehel oli müts. Tänavavalgustus puudus. Ainuke oli Telliskivi säästumarketi ümber. Oli varahommikune hämarus. Lähedal olevaid asju nägi hästi, 10 meetri peal hakkas juba väline hämarus häirima. Kui meest nägi, oli ta seljaga suhteliselt kaugel puude varjus aia nurgas. Kui kuulis tüdruku karjatust siis tegi järelduse et teda kas üritatakse röövida või muul viisil liiga teha. Ei oska öelda milline oli vahemaa mehe ja tüdruku vahel aga mehel käed liikusid. Mehe vanust ei oska öelda, sest ei näinud ta nägu. Püksid olid vist tumedamad pruunid. Süüdistatava pikkus sobib tüdrukut rünnanud isiku pikkusega. Ei kuulnud meest midagi rääkimas. Tunnistaja AA andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 09 augustil kella 04-05 paiku hommikul nägi süüdistatavat oma aia taga. Vahemaa oli 10 -13 meetrit. Tundis ta politseis käies foto järgi ära. Väljas oli kas suhteliselt valge ja oli aega teda jälgida. Tal on samasorti nägu tõmmum inimene, põselohud. Ei ole ekspert aga kui inimest ühel korral on näinud ja näed teist korda siis saab ära tunda. Mehel olid tumedad püksid, vist ei olnud teksapüksid. Ei meenu mis seljas oli ja mütsi ei olnud. Milline pea oli ei mäleta. Ärkasid eluk Alasega helide peale üles, kuulsid meesterahvast ja siis mingit lärmi. Magamistoa aknast nägid väljas tütarlast helesinises miniseelikus kükitamas ja meesterahvas hoidis teda kätega. Meesterahvas vahepeal kükitas tema ees ja vahepeal jalutas närviliselt edasi tagas. Ütles tüdrukule korduvalt vene keeles „ tiha tiha“. Siis üritas noormees tüdruku käest kotti rebida. Tütarlaps kükitas ja nuttis üsna kõvahäälselt ja siis meesterahvas jalutas edasi tagasi värava ees. Tunnistaja eluk Alane helistas politseisse. Jälgisid sündmusi aknast 5-10 minutit. Mees kükitas vahepeal tüdruku juurde ja üritas kotti rabada. Siis korraks tundus, et oleks mobiiltelefoni valgus koti juures põlenud. Kuulis eemalt hääli mingisuguseid hõikeid ja mees pani jooksu Kopli poole. Ei tea mis kotist sai. Nähtavus oli hea, oli juba üsna valge sel ajal. Tütarlaps oli seljaga tunnistaja akna poole värava poole. Mees oli näoga aegajalt värava poole ja jalutas värava ees edasi tagasi rääkides „tiha tiha“ koguaeg. Vahepeal oli mees täitsa tüdruku vastas surus teda kükitama kui tüdruk püsti tõusta üritas. Suurim vahemaa tüdruku ja mehe vahel võis olla 3-4 meetrit. Sai aru, et tüdrukul on hirm. 3 Mehel kotti ei olnud, käed käisid tal aegajalt taskusse ja välja kui ta jalutas. Jalatsid olid pigem tumedama poolsed. Politseis anti 3 erinevat fotot ette ja siis esimese ropsuga tundis süüdistatava kohe ära. Enne mingeid fotosid ei näidatud. Ainuke eestikeelne fr A, mida võis mehelt kuulda oli rahu. Ei ole kindel, et kuulis kõike, mida mees rääkis, käis korra köögis. Olid ühekordsed aknad ja need kostavad hästi läbi. Mees oli 180cm või sinna kanti. Pea jagu aiast pikem. Kõhnema poolne mitte turske, natukene alla keskmise. Pea oli piklik ja kitsas nägu põselohud olid piklikud suured. Selle näo kuju järgi pildilt ära tundiski. Tunnistaja AG andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt näeb Tulaidani esimest korda. Augustis või septembris möödunud Atal ostis Koplist Saturni juurest tundmatutelt vene rahvusest narkomaanidelt mobiiltelefoni. Telefon oli terve. Otsis selle 300 krooni eest. Kasutas mõned päevad, vedeles sahtlis ja andis siis selle Trillole. Erinevused eeluurimisel antud ütlustest on tingitud sellest, et ajas telefonid sassi Suvel ostis veel ka teise telefoni. Saab aru, et räägitakse telefonist, mille pilti talle näidati. Telefon oli kuldse korpusega, sellel oli mingisuguse kollase metalli värvi juures. Ostetud telefon oli terve, sai kasutada. Teine telefon oli musta värvi korpusega marki ei mäleta. Kohus uuris järgmisi dokumente - Salvestise saatekiri (lk 61); - Stenogramm fail nr 20080809051011292141 (lk 62); - 27.04.2006 Harju Maakohtu kohtuotsus, mille kohaselt Mihhail Tulaidani süüdistatakse selles, et tema 12.05.2005 kella 03.00 paiku Tallinnas Mulla tänaval, läks VD juurde, kes võttis Mööblimaja seinal asuva Ühispanga automaadi kaudu oma arvelt raha välja, ja lõi talle kõva esemega vastu pead, millest kanatanu kaotas teadvuse. Pärast seda vedas ta kannatanu Mööblimaja juures asuva baari taha. Kui VD hakkas teadvusele tulema, lõi Mihhail Tulaidan talle rusikatega mitu korda näkku, peale mida võttis ära mobiiltelefoni Nokia 6100, tekitades VD kahju 2836.-krooni ja kehavigastusi. Samuti tema, 31.07.2005 kella 24.00 paiku Tallinnas Sepa 6 asuva baari juures, koos eeluurimisel tuvastamata isikuga, kutsus baarist tänavale Veiko Laanemetsa, kus ründas kannatanut ja võttis jõuga ära mobiiltelefoni Sony Ericsson P600, mobiiltelefoni Motorola E191, Ühispanga kaardi, ID kaardi ja sularaha summas 300 krooni, põhjustades materiaalset kahju kokku 3500 krooni. Süüdistatav ei tunnistanud end süüdi KarS § 200 lg 2p 4,7 järgi kvalifitseeritava röövimise toimepanemises. (lk 65-67); - Asitõendi mobiiltelefoni korpus vaatlusprotokoll koos fototabelitega (lk 9-11); - Äratundmiseks esitamise protokoll fotode järg, mille kohaselt H.M. V tundis fototabelis nr 2 olnud isikus ära meesterahva, kes 08.08.2008 või 09.08.2008 temalt Kopli tänaval selja tagant suust kinni haaras, talle noa tera vastu kõri pani, teda hoovi poole tiris ning kes temalt fotoaparaadi ja mobiiltelefoni võttis. Tunneb meesterahva ära silmade, näo kuju (põskede) ja suu järgi (lk 12-13); - Äratundmiseks esitamise protokoll mille kohaselt H.M. V tundis talle esitatud meesterahvastest ära meesterahva nr 1 keha kuju ja näo järgi. Nimetatud meesterahvas on see, kes temalt Kopli tänaval asjad võttis ja kannatanu arvates tahtis teda ka vägistada. Asukoha nr 1 valis Tulaidan endale ise. (lk 14-16); - Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt A. A tundis fototabelist ära isiku nr 3 näo järgi, s.t silmade, nina, põsesarnade ja näokuju järgi. Isik nr 3 on see, kes 2008 augustikuu alguses tunnistaja kodu juures, s.t Kopli 24 asuva maja juures tunnistaja arusaamist mööda röövis ühte tüdrukut ning röövimise ajal jooksis Kopli suunas ära ning kes tunnistaja arvates tahtis nimetatud tüdrukut ka vägistada. (lk 41-43); - Jälitusprotokoll, mille kohaselt telefonilt nr 51929225 helistati välja 09.08.2008 kell 03.37 kõne kestus oli 1.40 ja kõne toimus masti Hundi 10 piirkonnas. Kell 07.54 helistati samalt numbrilt välja ja kõne kestus oli 14 sekundit ning toimus masti Kauge 81 piirkonnas. Hundi 10 mast asub Lume 9 Tallinn ja Kauge 81 asub Sõle 14 Tallinn. Mõlema mastide levialad asuvad Põhja-Tallinna piirkonnas (lk 44-45); 4 - Jälitusprotokoll, mille kohaselt telefonilt imei koodiga 35761200608707 numbrilt XXXhelistati 26.08.2008 kell 12.41 telefonile XXX ja sama imei koodiga numbrilt XXX helistati 27.08.2008 kell 02.13 numbrile XXX. Telefon nr XXX kuulub Aleksei Glušonokile ja telefonid nr XXXja XXX kuuluvad R T (lk 54); - tunnistaja A G eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt Rain andis talle ühe mobiiltelefoni firmalt Nokia (vana välimusega, heledat värvi, üks osa oli keeratav) ning lubas talle telefoni eest paari päeva pärast maksta. Rain oli nõus. Pärast telefoni saamist Rainilt pani telefoni sisse oma sim kaardi numbriga XXX ning hakkas seda ka kohe kasutama. (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel, lk 48); - süüdistatava Mihhail Tulaidan eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt samuti lisab, et ei ole kunagi kandnud nokamütsi.09.08.2008 kui oli kodus, siis oli kodus ka korteri omanik L . Peale L kedagi kodus ei olnud. L oli ainuke, kes nägi, et ma olin eelpool nimetatud ajal kodus. Sõber R G teadis ka, et oli kodus, sest tavaliselt õhtuti helistas talle kodust ja Roman oli sellega kursis, et Tulaidan on öösiti kodus. (kohus avaldas süüdistatava ütlused KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg 1 alusel, lk 22,23); Kohus kuulas audiosalvestis – Kõne politseisse CD-R-plaadil Kohus uuris asitõenditena mobiiltelefoni korpuse osa ja fotoaparaadi Olympos dokumente Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlused ning uurinud toimiku materjale ja asitõendeid, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Süüdistatav Mihhail Tulaidan end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, väites, et tema oli talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal kodus. Süüdistatava versiooni, mille kohaselt tema oli 09.08.2008 kell 05.00 ajal kodus Pae tänaval, ei kinnita ükski teine kriminaalasjas kogutud tõend. Tunnistaja L.Ž ei kinnita ega lükka ümber süüdistatava ütlusi. Kriminaalasjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et kannatanut MHV rünnati 09.
- 2008 kella 04-
- Kannatanu ütlustest nähtub, et selja tagant pani meesterahvas talle käe suu peale ja ümber kaela. Mees pani talle ka vastu kõri terava asja, mis sarnanes taskunoaga, sest vastu kõri olnud teraosa oli väike. Teda rünnanud meesterahvas võttis temalt kotist ära mobiiltelefoni ja fotoaparaadi, mis kuulusid emale. Kannatanu ütlusi tema ründamise osas kinnitavad ka tunnistajate O ja A ütlused. Tunnistaja O ütlustest nähtub, et nägi puude varjus midagi kahtlast, meesterahva käed käisid ja tüdruk karjatas, tunnistaja kisa peale meesterahvas jooksis ära. Läks kannatanu juurde, kes tegi talle selgeks, et temalt võeti ära fotoaparaat. Tunnistaja A kinnitab, et kannatanu nuttis värava juures, mees üritas tüdrukult kotti rebida ja käskis tal vait olla. Kui mees rabas tüdruku kotti nägi nagu korraks mobiiltelefoni valgust. Mees ei lasknud tüdrukul püsti tõusta. Ka kannatanu A.V ütlused kinnitavad, et šokis tüdruk toodi politseiga koju ning tütrelt olid ära võetud mobiiltelefon ja fotoaparaat. Seega kinnitavad tunnistajate A ja O ütlused kannatanu H.M V ütlusi, mille kohaselt kannatanut ründas meesterahvas, kes võttis temalt ära mobiiltelefoni ja fotoaparaadi. Tunnistaja G ei oska menetlusesemeks oleva sündmuse kohta ütlusi anda. Tema ütlused telefoni ostmise kohta ei ole antud kriminaalasjasse puutuvad, sest tunnistaja ütluste kohaselt ostis ta terve telefoni, kuid kriminaalasjas olevast asitõendist (mobiiltelefoni osa) ja kannatanu A. V ütlustest nähtub, et H.M V lt võetud telefon oli äravõtmise käigus katki läinud. Kuna puuduv detail oli suur detail, mis hoidis mobiiltelefoni akut telefonis ei saa selle detaili puudumisel väita, et telefon oli terve. Süüdistatava ütlused, mille kohaselt tema ei ole see isik, kes kannatanut ründas, on ümber lükatud kannatanu H.M V ja tunnistajate O ja A ütlustega. Kannatanu H.M V , kes nägi süüdistatavat umbes 10 minutit ning kõige lühem vahemaa mehe ja kannatanu näo vahel oli 1015 cm, on nii äratundmiseks esitamisel kui kohtuistungil üheselt ja kindlalt süüdistatavas tundnud ära selle isiku, kes teda 09.08 kella 05.00 ajal ründas. Kannatanu ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et kannatanule esitati äratundmiseks 3 üksteisele äärmiselt sarnast meesterahvast, kes kõik vastasid kannatanu kirjeldusele teda rünnanud mehest, ja 5 kannatanu on nende seast ära tundnud teda rünnanud meesterahva (lk 14-16). Samuti arvestab kohus kannatanu H-M V ütlustele hinnangu andmisel, et kannatanu AV ütluste kohaselt, on tema tütrel kuulmislangust kompenseeriva omadusena väga hea nägemismälu. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud kannatanu H-M V ütlustes, mis on olnud järjekindlad ja mida kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja A.O kannatanut rünnanud meesterahva nägu ei näinud, kuid nägi teda eemalt ära jooksmas ja kinnitab, et süüdistatava pikkus sobib tüdrukut rünnanud meesterahva pikkusega. Tunnistaja A.A , kes jälgis kannatanut rünnanud meesterahvast aknast 10-13 meetri kauguselt 5-10 minutit, ütlused tüdrukut rünnanud meesterahva kirjelduse osas langevad kokku kannatanu H.M V ütlustega. Tunnistaja kinnitas samuti kohtuistungil, et tunneb süüdistatavas ära meesterahva, kes ründas 09.08.2008 tema aia taga tüdrukut. Samuti on tunnistaja eeluurimisel äratundmiseks esitamisel tundnud fototabelil ära süüdistatava M. Tulaidani (lk 41-43). Tunnistaja ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus asjaoluga, et mees oli aiast pikem ning seega oli tunnistajal tõepoolest võimalik näha meesterahva nägu. Nii tunnistaja A kui kannatanu H-M V on endas absoluutselt kindlad, et süüdistatav on isikuks, kes 09.08.2008 kella 05.00 ajal ründas H-.M V t ja ka tunnistaja O ütlused osaliselt (pikkuse osas ) kinnitavad seda sama, mistõttu ei ole kohtul alust kahelda kannatanu ja tunnistajate ütlustest. Tunnistajate ja kannatanu ütlused võivad erineda meesterahva riietuse värvi osas, sest selle täpse värvuse nägemine sõltub sellest kui kaugelt hommiku hämaruses keegi süüdistatavat nägi ja kas nägija oli ise valgemas kohas kui sündmuskoht. Süüdistatava viibimist 09.08.2008 varahommikul Põhja-Tallinna linnaosas kinnitab ka jälitusprotokoll jälitustoimingu kohta (lk 44-45), millest nähtub, et M.Tulaidanile kuulunud mobiiltelefonilt (süüdistatava enda ja tunnistaja Z ütluste kohaselt kuulus Tulaidanile telefon nr 51929225) tehti kell 03.37 ja 07.54 2 kõnet nende mobiilimastide levipiirkonnas, mille leviala asub Põhja-Tallinnas. Seega ei saanud süüdistatav viibida samal ajal Pae tänava korteris, mis asub Lasnamäel. Süüdistatava väide, et ta unustas telefoni G autosse on ennastõigustav ja väheusutav, sest süüdistatava enda sõnade kohaselt elab tema korralik, mitte kriminaalne sõber, Läänemere tänaval, mis asub aga samuti Lasnamäe piirkonnas, mitte aga Põhja-Tallinnas. Kuna süüdistatava Mihhail Tulaidani kohtus ristküsitlusel antud ütlused erinevad oluliselt tema poolt eeluurimisel antud ütlustest (kas tal oli müts, kas Ž oli kodus, G puutuvad väited), ei loe kohus süüdistatava M.Tulaidan kohtus antud ütlusi usaldusväärseks ja ei tugine otsuse tegemisel M.Tulaidan poolt kohtus antud ütlustel. M.Tulaidani ütlustest on näha, et need on ennastõigustavad ja antud soovist vabaneda vastutusest. M.Tulaidani ütluste muutmine on sõltunud talle teada saanud tunnistajate ütluste sisust. Kui tunnistaja Ž ütles, et Tulaidanil oli nokkmüts muutis Tulaidan oma ütlusi ja väitis, et mütsi oli tal vaja töö juures. Samas nähtub, tema kohtus antud ütlustest, et ta alles leppis kokku tööle asumise. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu H.M. V ja A.V ning tunnistajate A ja O ütlustega tõendamist leidnud, et süüdistatav M. Tulaidan ründas 09.08 kella 04- 05 ajal Kopli 24 maja ees kannatanut ja võttis temalt ära mobiiltelefoni ja fotoaparaadi. Tunnistaja O ütlustest nähtub, et süüdistatav vehkis kannatanu lähedal kätega, tunnistaja A kinnitab, et süüdistatav surus kannatanu iga kord kui see püsti tõusis tagasi kükki ja käskis tal kogu aeg vait olla. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub ka, et tüdruk nuttis. Kannatanu ise kinnitab, et oli hirmunud ja kartis. Seega on nii tunnistajate kui kannatanu ütlustega tõendamist leidnud, et süüdistatav oli kannatanu suhtes rakendanud sellist füüsilist või psüühilist vägivalda, mis viis kannatanu nutma hakkamiseni. Kannatanu enda ütlustest nähtub, et kohe alguses pani süüdistatav talle käe suule, mille tõttu oli tal lõua piirkond veel järgmisel päeval valus. Samuti tundis kohe ründe alguses enda kaela vastas teravat eset, mis tundus talle taskunoana. Seega oli süüdistatav kohe alguses kasutanud kannatanu suhtes vägivalda, mis surus maha kannatanu vastupanu ja mistõttu sai süüdistatav vabalt kannatanu kotist võtta mobiiltelefoni ja fotoaparaadi. Kannatanu ja tunnistaja A ütlustest nähtub, et kannatanul ei olnud võimalik sündmuskohalt lahkuda, sest süüdistatav käis kogu aeg tema ees ja ei lasknud tal püsti tõusta, hoides seega kannatanut kogu aeg hirmu all. Kannatanu arvas, et teda tahetakse vägistada. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Antud juhul viis süüdistatav noa kannatanule vastu kõri panemise, tema suu 6 kinni vajutamise ja värava juurde tirimisega kannatanu sellisesse seisundisse, et kannatanu pidas ka edasist vägivalda enda suhtes reaalseks ja ei osutanud käekoti äravõtmisel vastupanu, mistõttu sai süüdistatav kotist vabalt võtta mobiiltelefoni ja fotoaparaadi. Kannatanu oli 17 aastane tütarlaps, kellest süüdistatav oli oluliselt pikem meesterahvas. Süüdistatav teadis, et kannatanu teab, et tal on nuga ja hoidis sellega kannatanut psüühilise vägivalla abil vastupanuvõimetuna. Seega on leidnud tõendamist M.Tulaidani süü A.M V lt noaga ähvardades ja psüühilise vägivalla mõjul mobiiltelefoni ja fotoaparaadi ära võtmises. M.Tulaidan ise teadlikult ja tahtlikult haaras tüdrukust, pani talle noa kõrile ja võttis tema kotist ära mobiiltelefoni ja fotoaparaadi, seega on kuritegu on toime pandud kavatsetult. Harju Maakohtu 27.04.2006 kohtuotsusega on tõendamist leidnud, et Mihhail Tulaidan on isikuks, kes on varem toime pannud röövimise (lk 65-67). Mihhail Tulaidani tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 200 lg 2p 4,8 järgi kui varem röövimise toime pannud isiku poolt võõra vallasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja relvana kasutatava esemega. Kannatanu AV on esitanud tsiviilhagi summas 9500 krooni, millest 4500 krooni oli fotoaparaadi maksumus ja 5000 krooni mobiiltelefoni maksumus. Kohus leidis, et tõendamist on leidnud, et AV materiaalse kahju tekitamises on süüdi Mihhail Tulaidan, kelle käitumine oli õigusvastane. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Mihhail Tulaidan kuritegeliku käitumise tulemusena. Kohus leiab, et põhjendatud on ka tsiviilhagi suurus. Kannatanu sõnade kohaselt olid esemed vähe kasutatud ja töökorras. Samuti oli kannatanu mobiiltelefoni väärtust parendanud asendades kriimustatud korpuse uuega. Kannatanu väidetele, vastuväiteid ei ole esitatud. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt tsiviilhagi ulatuses välja mõista kannatanu kasuks. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Mihhail Tulaidan karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Mihhail Tulaidan on varem 5 korral kriminaalkorras ja väärtegude eest korduvalt karistatud (II k lk 10-14). Ta vabastati vangistusest 04.08.2008 tingimisi ennetähtaega katseajaga 1 Ata. Kuritegu on toimepandud katseajal. Süüdistatav ei ole endale varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkas kuritegude toimepanemist, pannes toime raske isikuvastase kuriteo, süüdistatav on varem korduvalt röövimiste eest karistatud, senised karistused ei ole avaldanud soovitud mõju, juba 5 päeva möödudes pärast vanglast vabanemist pani süüdistatav toime uue I astme kuriteo. Tal oli kindel elukoht ja tema enda ja tunnistaja ütluste kohaselt ka raha, kuid vaatamata sellele on näha, et Mihhail Tulaidanile on kuritegelik käitumine kujunenud elustiiliks. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega, mis on pikem sanktsiooni alammäärast oluliselt pikem. Juhindudes KrMS § 306, 311,312, 313 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Mihhail Tulaidan KarS § 200 lg 2p 4,8 järgi ja mõista karistuseks kuus Atat vangistust KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 27.04.2006 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud ja 13 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 6 Atat 4 kuud ja 13 päeva vangistust 7 KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuse viibitud aeg alates 26.08.2008 karistusaja hulka. Tõkend vahistamine jätta muutmata Karistusaja alguseks lugeda 26.08.
- Välja mõista Mihhail Tulaidanilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 9000 (üheksa tuhat) krooni riigituludesse ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 9513.75 (üheksa tuhat viissada kolmteist krooni seitsekümmend viis senti), koopiakulud 190.80 (ükssada üheksakümmend krooni kaheksakümmend senti) ja tunnistaja päevaraha 736 (seitsesada kolmkümmend kuus) krooni. Sundraha, koopiakulud, tunnistajatasu ja kaitsetasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber
- Kviitung esitada Harju Maakohtule. Asitõend CD-R jätta kriminallasja juurde Fotoaparaadi dokumendid tagastada AV mobiilkorpuse osa hävitada Välja mõista Mihhail Tulaidanilt AV(arvelduskonto xxx Swedpank) kasuks 9500 (üheksa tuhat viissada) krooni . Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 30.01.2009 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Mati Sülluste Arvo Takking 8