4-09-1254 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja kell 10.00 Väärteoasja nr 4-09-1254 (2302,08,042707) Kohtunik

§§-dest 50 lg 1 p 2 , 56 lg 1, 57 lg 1 p 3, 62 kohus otsustas:

1. Ardo Linnuse kaebus rahuldada osaliselt. 2
2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 05.01.2009.a. otsus väärteoasjas nr 2302,08,042707 osaliselt, s.o mõistetud lisakaristuse osas ja teha uus otsus.
3. LS § 7422 lg 4 alusel kohaldada Ardo Linnuse suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 03.04.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 10-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus seitsme päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 05.01.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2302,08,042707 tunnistati Ardo Linnus süüdi selles, et ta 13.12.2008.a kell 22.40 Tallinnas Peterburi teel juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, sõites kiirusega 77+/- 3 km/h ja kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. Oma sellise tegevusega rikkus A. Linnus Liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 ja § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 ja § 7435 lg 1 järgi ning teda karistati LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, so 2400 kooni, LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, so 600 krooni. Ardo Linnus esitas 26.01.2009 Harju Maakohtule väärteootsuse 2302,08,042707 peale kaebuse, milles taotleb jätta lisakaristus ära võtmata, kuna arvestades tema sissetulekut on trahvisumma suur. Kaebuse kohaselt ei saanud ta 13.12.2008.a koostatud protokollile vastulauset esitada, kuna
4. detsembril oli ta kannatanuna liiklusõnnetuses, kus auto läks mahakandmisele ning saadud peapõrutuse tõttu pidi lamama 10 päeva voodis. Kaebuse esitaja märgib, et ta sõitis Peterburi maanteel laial teelõigul õhtusel ajal (kell 22.40), sel ajal ei sõitnud teel ühtegi autot, jäi koduste probleemide tõttu mõttesse ega märganud kiiruse ületamist laial teel. Läheduses sõitvate autode puudumise tõttu polnud kiirust ka millegagi võrrelda. Ohtlikku olukorda liikluses ei tekitanud. Avastas politsei kontrolli käigus, et juhiload on kadunud ning pole neid tänaseni leidnud. Tema kehtivat juhtimisõigust oli võimalik kontrollida politseiautos arvutist. Kaebuse esitaja selgitab, et on ilma sissetulekuta üliõpilane, töötab vabatahtlikuna autojuhina. Praegu, talvisel ajal, on puudeliste liikumine raskendatud, peab viima ja tooma neid seoses Sotsiaalministeeriumi seadusemuudatustega Pensioniametisse dokumente vormistama ning juhilubade äravõtmine jätab kuid pensionita olnud invaliidid abita, sest vabatahtlikke on peaaegu võimatu leida. 3 Kaebusele on lisatud perearst L B OÜ poolt 26.01.2009.a välja antud puudumis-tõend, millest nähtuvalt puudus A. Linnus 13.01.-26.01.2009.a pea pindmiste hulgivigastuste tõttu. Samuti on kaebusele lisatud taotlus, mille kohaselt töötab A. Linnus nimetatud ühingus vabatahtlikuna autojuhina ning A. Linnus on teiste suhtes väga tähelepanelik, abivalmis ning usaldusväärne. Praktiliselt võimatu on leida autojuhti, kes nõustuks tasuta vabatahtlikuna töötama. A. Linnuse kiiruse ületamised ei ole olnud väga suured, mistõttu loodab ühing leida muu võimaluse A. Linnuse karistamiseks ja jätta talle load alles. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku 2302,08,042707 materjalid ja määras kaebuse läbivaatamisele kohtuistungil 26.02.2009.a. Kuna kaebuse esitaja nimetatud kohtuistungile ei ilmunud ning kohtul puudusid andmed, kas kaebuse esitaja oli kohtuistungist teadlik, lükkas kohus asja arutamise edasi 24.03.2009.a. Kaebuse arutamine kohtuistungil 24.03.2009 kohtuistungil jäi Ardo Linnus oma kaebuse juurde. Vastuseks kohtuvälise menetleja esindaja küsimusele teatas, et maksmata rahatrahve on tal
5. aastast. Praegu sissetulekud rahatrahvi tasumiseks puuduvad, on üliõpilane. Selgitas, et peab aitama invaliidist ema. Palus jätta juhtimisõiguse alles ja võimaldada trahvi tasumist ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus on alusetu. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut, mistõttu on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Kohus avaldas väärteotoimiku 2302,08,042707 materjalid: väärteoprotokoll AB 1037203; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll; kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll; korrakaitseosakonna õiend ja karistusregistri teatis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, läbi vaadanud kohtuistungil kaebuse ja väärteotoimiku 2302,08,042707 materjalid ning kuulanud ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seletused, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaebuse kohaselt Ardo Linnus temale süükspandud väärteo toimepanemist LS § 7422 lg 2 järgi ei vaidlusta. Lisaks A. Linnuse poolt süü tunnistamisele nii kohtus kui kohtuvälises menetluses on tema poolt teo toimepanemist kinnitavaks tõendiks ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt teostas kohtuvälise menetleja ametnik vanemkonstaabel A. Kalda 13.12.2008.a riikliku järelevalve korras A. Linnuse poolt juhitud mootorsõiduki MB 260E reg. märgiga xxxl iikumiskiiruse mõõtmist 13.12.2008.a kell 22:40 Tallinnas, Peterburi-Vesse teel, kasutades kiirusmõõteseadet Ultra Lyte nr 020599, mis oli testitud 13.12.2008.a kell 20:00, seade oli töökorras. Seadme lugemiks oli 77 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +- 3 km/h, ületas sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile kaebuse esitaja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus ei ole asja läbivaatamisel tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks asjas ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud kaebuse esitaja suhtes väärteomenetlusõigust. Samuti ei ole kohus tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 4 Ardo Linnuse poolt on vaidlustatud lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist LS § 7422 lg 4 alusel. 13.12.2008.a, s.o väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS (redaktsioon 13.07.2008-27.12.2008) § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Vastavalt 27.12.2008-01.04.2009 ja alates 01.04.2009 kehtivale redaktsioonile näeb LS § 7422 lg 2 koosseis samuti ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis, muutunud on sanktsioon – isikut saab karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni, lg 4 on sarnane teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonile. Antud juhul on kohtuväline menetleja karistanud Ardo Linnust LS § 7422 lg 2 alusel põhikaristusena rahatrahviga 40 trahviühikut, so 2400 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Karistusseadustiku (

) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 62

kohaselt ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Sanktsiooniõiguse üldpõhimõtete kohaselt kui põhikaristus peab eelkõige silmas süühüvitust (võtab aluseks isiku süü) ja seejärel preventsioone (võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid), siis lisakaristus peab esmaselt silmas preventsioone, st süüdlase mõjutamist ja ühiskonna õiguskorra kaitsmise üldiseid huvisid. Karistusregistri teatisest nähtub, et 16.11.2008.a, s.o vähem kui kuu aega enne käesolevas väärteoasjas ette heidetud tegu, on A. Linnus samuti pannud toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning karistuseks on määratud rahatrahv 600 krooni. Analoogse rikkumise eest on A. Linnust karistatud ka Põhja Politseiprefektuuri 28.05.2007.a otsusega ning karistuseks on mõistetud rahatrahv 1500 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kaheks kuuks. Eelnimetatud rikkumised näitavad, et vaatamata mõistetud karistustele jätkab A. Linnus samaliigiliste süütegude toimepanemist ning mõistetud karistused ei ole vajalikku mõju avaldanud. On ilmne, et A. Linnuse puhul tuleb selliste rikkumiste eest mõistetavaid karistusmäärasid suurendada, mõjutamaks teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on A. Linnuse puhul lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. A. Linnus peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana, muutma oma suhtumist liikluskorda lugupidavamaks, järgima selle sujuvaks toimimiseks kehtestatud õigusnorme ning aru saama oma tegude keelatusest. On lubamatu, et isik paneb järjepidevalt toime rikkumisi, mis seavad ohtu nii tema enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on õigustatud võtta tarvitusele meetmed, mis mõjutaksid isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest, antud juhul on vastavaks mõjutusvahendiks just lisakaristuse kohaldamine. Mis puudutab lisakaristuse tähtaja pikkust, võtab kohus kergendava asjaoluna arvesse A. Linnuse puhtsüdamliku kahetsuse ning asjaolu, et A. Linnusele on mõistetud põhikaristus vastavalt teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonile juba maksimumilähedane. Samuti 5 ületas ta lubatud sõidukiirust LS § 7222 lg 2 järgi 24 km/h võrra, mis on lisakaristuse kohaldamist lubava süüteokoosseisu (LS § 7222 lg 2 ja 4) miinimumpiiri (21 km/h) lähedal. Kohus hindab positiivsena ka A. Linnuse töötamist vabatahtlikuna Maardu Puuetega Inimeste Ühingus „Iva” ning tööülesannetest tulenevat juhtimisõiguse olemasolu vajalikkust. Nimetatud asjaolud ei kaalu aga üles A. Linnuse järjepidevat liiklusnormide rikkumist ja sellega kaasneda võivaid tagajärgi, mistõttu ei pea kohus võimalikuks lisakaristust täielikult tühistada, küll aga annab aluse kergendada määratud lisakaristuse tähtaega 1 kuu võrra. A. Linnuse ema väidetava invaliidsusega kohus lisakaristuse tühistamisel arvestada ei saa, kuna nimetatu on tõendamata. Samuti ei ole kaebuse esitaja põhjendanud ega dokumentidega kinnitanud, kuidas tema juhtimisõiguse äravõtmine raskendaks ema olukorda ja tervislikku seisundit. Karistuse (sealhulgas lisakaristuse) kohaldamisega isikule kaasnevad negatiivsed tagajärjed süüdlasele karistuse kergendamise seaduslikuks aluseks ei ole. Karistuse eesmärkideks ongi nõuda süüdlaselt süüteoga tekitatud ebaõiguse eest hüvitust ja mõjutada teda karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka ühiskonna üldisi õiguskorra kaitsmise huvisid. Sellest tulenevalt peab mootorsõiduki juht nii liikluses kui oma igapäevase elu ja töö korraldamisel ise pidevalt arvestama sellega, et korduvalt või üldise õiguskorra kaitsmise seisukohalt ohtlikumate liiklussüütegude toimepanemisel võidakse tema suhtes lisakaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist ning käituma nii, et põhjust lisakaristuse kohaldamiseks tema suhtes ei tekiks. Rahatrahvi suurusele kaebaja vastuväiteid ei esitanud ning arvestades isiku järjepidevat liiklusnormide eiramist peab kohus mõistetud rahatrahvi määra põhjendatuks.

§ 66lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

A. Linnus ei ole kohtule põhjendanud ega tõenditega kinnitanud, millised asjaolud raskendavad tal rahatrahvi täies ulatuses tasuda, mistõttu jätab kohus vastava taotluse rahuldamata. Ka üliõpilase staatusest iseenesest ei saa järeldada, et isik ei võiks töötada tasustataval ametikohal või omada vara, mille arvelt tasuda talle määratud karistused. Kohus ei saa otsustuse tegemisel lähtuda kaebuse esitaja paljasõnalistest väidetest. Rahatrahvi ositi tasumist võib kaebuse esitaja taotleda kohtult ka otsuse täitmise käigus põhjendatud taotluse alusel. Lisaks LE § 124 p 1 rikkumisele süüdistatakse A. Linnust ka LE § 70 p 1 nõuete eiramises ning seeläbi LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Kuigi A. Linnus ei ole kaebuses ega kohtuistungil otsesõnu taotlenud talle LS § 7435 lg 1 alusel määratud karistuse tühistamist või kergendamist, on vaid kaebuses väitnud, et tema kehtivat juhtimisõigust oli võimalik kontrollida politseiautos arvutist, peab kohus tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 vajalikuks võtta seisukoha ka LS § 7435 lg 1 tunnustele vastava väärteo toimepanemise osas. LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Kuna kaebuse esitaja ei vaielnud kaebuses vastu juhilubade puudumisele nende kontrollimise ajal (tunnistas kaebuses, et avastas politsei kontrolli käigus juhilubade kadumise) ning tulenevalt LE §-st 70 p 1 peavad mootorsõidukijuhil olema juhiload kaasas ning ta peab need nõudmisel esitama, on A. Linnuse enda ütlustega tõendatud tema poolt LE § 70 p 1 nõuete rikkumine ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 7435 lg 1 järgi. Kuna väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, on antud väärteo puhul lisaks objektiivsele koosseisule täidetud ka 6 subjektiivne koosseis - jättes kontrollimata juhilubade olemasolu enne mootorsõiduki juhtimisele asumist pani A. Linnus talle süüks arvatud teo toime vähemalt ettevaatamusest hooletuse vormis (

§ 18

lg 3), st isegi juhul, kui ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, oleks ta seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Arvestades LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo sanktsiooni (rahatrahv kuni 50 trahviühikut), on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus proportsioonis rikkumisega ning on seaduslik ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§-dest 132 p 2, 134 ja 135,

§§-dest 50 lg 1 p 2, 56 lg 1, 57 lg 1 p 3 kohus rahuldab Ardo Linnuse kaebuse osaliselt, tühistab osaliselt vaidlustatud väärteootsuse ja kohaldab Ardo Linnuse suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Viktor Brügel Kohtunik