1-09-1661/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.mai. 2009.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-09-1661 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Jaanus Ahbner ja Evelin Tuur Kriminaalasi Prokurör Süüdistatavad Toomas Ristkok,i süüdistuses KarS § 121järgi Õnne Neare-Vaarmann 1)nimi: 2)elu- või asukoht ja aadress: 3)isikukood või sünniaeg: 4)kodakondsus: 5)haridus: 6)emakeel: 7)töökoht või õppeasutus: 8)karistatus: Toomas Ristkok xxx 36608200019 Eesti kesk eesti keel ei tööta varem kriminaalkorras karistamata 9)kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 Kaitsja Vandeadvokaat Raini Nõu RESOLUTSIOON Õigeks mõista Toomas Ristkok KarS § 121 järgi. Menetluskulud jätta riigi kanda. Tõkend-elukohast lahkumise keeld- tühistada. Eesti Vabariigi poolt kuulub Toomas Ristkokile hüvitamisele 14 558 krooni, see on T.Ristkoki poolt tasutud summa temale osutatud õigusabi eest. Asitõendid-CD plaadid – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kriminaalmenetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast (11.05.2009) Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. Kohtuotsuse põhiosa. 1.Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus Toomas Ristkok´ile selles, et tema 03.03.2007.a. kella 02.11 paiku Tallinnas Viru Väljak 4/6 asuvas ööklubis Amigo lõi Toomas Ristkok baaridaami ML ühe korra käega näo vasakule poolele alalõua pihta. Löömisega tekitas Toomas Ristkok ML valu ja vasaku alalõua piirkonna põrutuse. Oma tahtliku tegevusega pani Toomas Ristkok toime teise isiku löömise, kahjustades sellega tema tervist ning põhjustades talle füüsilist valu, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo 2.Kohtu seisukohad ja põhjendused Antud kriminaalasjas on kohtuistungil uuritud vahetult kõiki tõendeid. On ristküsitletud kannatanut ja süüdistatavat, kes olid vahetuteks sündmuses osalejateks ja nelja tunnistajat, kes kanatanu löömist ise ei näinud ja andsid ütlusi sündmusele järgneva kohta. On uuritud kirjalikke tõendeid ja vaadatud korduvalt videosalvestist sündmusest. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et antud kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatav on toime pannud süüdistuses kirjeldatud õiguserikkumise. Toomas Ristkok end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Ta seletas kohtule, et baaridaam M Lehtmaaga tekkis tal tõesti süüdistuses näidatud ajal ja kohas sõnelus, kusjuures tema oli kliendiks , keda M.L teenindas. Kuna M.L oli leti taha jäetud teenindama üksinda, siis oli seal pidevalt järjekord ja M.L oli närviline ka eelmise kliendiga aset leidnud sõneluse tõttu. Mingit sõpra temal kaasas endaga ei olnud. Temal tekkis konflikt seetõttu, et M.L ei saanud aru, et alkoholi telliti ühes, mitte kahes klaasis. M.L vastas temale esitatud märkusele jämedalt, et „oleks tulnud siis oma lõuad varem lahti teha“. Tema žestikuleeris baarileti taga, toetudes küünarnukiga vastu letti. Ta tegi tõesti M.L suunas käeliigutuse selle žestikuleerimise käigus, kuid M.L ta ei puudutanud ja ammugi teda ei löönud. Ta ei ole kunagi naisterahvast löönud ja pole seda iial ka kavatsenud. Samuti ei vasta tõele M.L ütlused selle kohta, et ta oleks teda vastu löönud. Ka M.L lihtsalt vehkis käega. Turvamehed kutsus baaridaam ilmselgelt soovist talle lihtsalt koht kätte näidata. Pärast turvatöötajate poolt baari juurest äraviimist löödi ta pikali ja hakati turvatöötajate poolt peksma. Selle kohta kirjutas ta hiljem ka avalduse. Toomas Ristkok on kogu menetluse käigus andnud ühetaolisi ütlusi ja vastuolusid tema ütlustes ei ole tuvastatud. Kannatanu M.L kinnitas kohtule, et sündmuse ajal oli tema tööl baaris. T.Ristkok saabus sinna koos endast pikema sõbraga. Temas arvab, et nad olid sõbrad, kuna nad suhtlesid omavahel ja olid provokatiivsed ning ärritatud meeleolus. Alguses “nokkis” temaga T.Ristkoki sõber. T.Ristkokiga tekkis konflikt alkoholi tellimisel. T.Ristkok solvas teda ja tema ei soovinud teda enam teenindada. T.Ristkok käis vahepeal ära, lubas ülemusele kaevata ja tuli siis mõne aja pärast tagasi. Ta hakkas T.Ristkokki uuesti teenindama, kuid tekkis uus konflikt. T.Ristkok sõimas teda, tema ei kuulnud, mis ta ütles, kummardus ja küsis: “Kuidas palun?”. Seejärel sai ta kohe löögi vasakule poole lõua piirkonda. Tema lõi reflektoorselt T.Ristkoki lahtise käega vastu ja vajutas seejärel turvanuppu. Kuna ta oli leti taga üksi, siis ei saanud ta ära minna. Esimesena saabus turvatöötaja, kes haaras T.Ristkokist kinni ja viis ta ära. Seejärel saabus tema (kannatanu )kolleeg ja tema läks baarist ära puhkeruumi. Kui saabus politsei, siis ta läks politseiga kaasa. Politseist tellis takso ja sõitis Ravi tn traumapuntki. Tema näos ei olnud midagi katki, lihtsalt löömise kohta valutas ja oli kergelt paistes. Lööja tabas teda parema käe rusikaga. T.Ristkok lõi teda rusikaga vasaku alalõua piirkonda. Sellest löögist tundis ta ebamäärast valu oma lõua vasakul pool ja hiljem tuvastati tal vasaku lõua põrutus. Löök ei olnud antud suure hooga ja seepärast ei põrkunud ta löögist ka tagasi. Löök oli tulenev kliendi hetkeemotsioonist ja seepärast tabas ta teda tugeva löögiga. Löök ei olnud nii tugev, et ta sellest oleks kaldunud eemale, aga piisavalt tugev, et tekitada põrutus. Vigastus annab tunda seniajani, sest lõualuu kipub millegi kõvema hammustamisel paigast minema ning ragiseb. Ta pöördus arsti poole korduvalt ja hiljem perearst kirjutas talle välja erinevaid ravimeid valu vastu. Raha , mille pidi tellimuse ajal tagasi andma T.Ristkokile, andis ta üle Janno Kivile. Tunnistaja MV kinnitas kohtule, et tema sai töötades turvatöötajana paanikahäire ja läks kohe baarileti juurde. Seal oli M.L baarileti taga, hoidis näost kinni, oli endast väljas ja näitas, et üks mees lõi teda. Mees ei soostunud temaga kaasa minema. Ta eemaldus korraks ja rääkis klientidega, kes kinnitasid, et see sama mees, kes ründas, siis palus ta veelkord endaga kaasa minna, kuid lööja ei reageerinud. Siis tuli leti juurde teine turvatöötaja Kaido S ja siis oli vajadus jõudu kasutada lööja suhtes tema äratoimetamiseks. Tunnistaja Kaido S avaldas kohtule, et tema olles klubis Amigo turvatöötaja sündmuse päeval, sai paanikahäire. Kui ta baarileti juurde jõudis, siis M L oli paanikas ja väitis, et teda löödi. MV rääkis eemal mingi mehega. Lööja sai kinnipeetud ja viidud turvaruumi. Tehnilises ruumis, kuhu lööja viidi, käitus ta väljakutsuvalt ja oli vihane, kuna ta ei näinud põhjust, miks teda seal hoitakse ja miks ta on saalist eemaldatud. Hiljem nägi ta veel M L , ta oli ärritatud ja tema põsk punetas, oli šokis. Tunnistaja SL seletas kohtule, et löömist ta ise ei näinud, kuid ta reageeris paanikahäirele. Sellest, et M t löödi, sai ta teda tema enda käest. M nuttis ja näitas enda põske, mis oli punane. Täpselt ei mäleta, aga võib-olla nad üritasid M t tohterdada. Toomas Ristkokilt tema küsis, miks ta lõi M.L . Ta vastas, et ta ei löönud üldse. Tunnistaja Janno Kivi andis ütlusi, mille kohaselt tema nägi, kuidas T.Ristkok baari juurest ära viidi. Baaridaam (M.L ) oli siis veel leti taga. Ta oli närvis, kuna teda olevat löödud. Põsk oli tal punane. Seega kõik tunnistajad, kes kohtuistungil vahetult üle kuulati, teavad M.L löömisest vaid M.L enda sõnade kohaselt ja räägivad, et pärast nad märkasid, et M.L on nägu (põsk) punane. Tunnistaja (baari turvatöötaja) M.V kinnitas, et kui tema baarileti juurde jõudis, siis M.L oli endast väljas ja hoidis käega näost kinni. Ühtegi kõrvalist isikut, kes oleksid T.Ristkoki poolt M.L löömist näinud (või vastupidi), ei ole uurimise käigus tuvastatud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on uuritud toimiku juures olevat baarileti salvestist. Nimetatud salvestise põhjal ei ole kohtu arvates võimalik teha järeldust selle kohta, et T.Ristkok oleks M.L rusikaga näkku löönud. Salvestiselt on näha vastastikust kätega vehklemist. Väidetava rusikaga lõua piirkonda löömise järel (kohus peab silmas hetke, mida süüdistus pakub välja löömise hetkena) ja väidetavalt sellise tugevusega, et tekkis põrutus vasaku alalõua piirkonnas, ei ole näha, et kannatanu põrkuks või langeks löögist tahapoole (või ka külje poole) või kukuks. Asjaolu, et inimene, keda rusikaga näkku lüüakse, selliselt pärast lööki liigub, see on põrkub löögist vastavalt antud löögi suunale ,on üldtuntud. Midagi sellist pole aga võimalik salvestise uurimisel tuvastada. Ka on oluline, et kannatanu ei hoia väidetava löögi tõttu enda lõuast kinni – üldtuntud tõena hoiab inimene valutekitavast kohast vähemalt mingigi aeg kinni. Käesoleval juhul seda ei olnud. Väidetava löömise järgselt kõnnib baaridaam pikalt baarileti taga: ka sel ajal ei hoia ta väidetavalt valutavast kohast (põrutada saanud kohast) kinni. Seega,pärast väidetavalt lööki ei hoia kannatanu kinni haiget saanud piirkonnast ega tee seda ka kogu ülejäänud aja, mis ta veel leti taga on, see on vähemalt kuni T.Ristkoki baarist ära toimetamiseni. Seega on alust kahelda tunnistaja M.V ütlustes selle kohta, et kui ta tuli kohale, siis nägi, et leti taga hoidis kannatanu näost kinni. Seda , et kannatanu leti taga näost kinni hoidis, ei ole kinnitanud ka kannatanu ise. Salvestiselt nähtuvalt on süüdistatava parem käsi küünarnukiga toetuvalt baariletil. Sellises asendis olles ei ole kohtu arvates võimalik sooritada sama käe rusikaga sedavõrd tugevat lööki, et see tooks kaasa vastava põrutuse. Kannatanu on ka kohtus jäänud selle juurde, et T.Ristkok lõi teda just rusikaga. Kohtueelses menetluses tehtud baarileti salvestise vaatlusprotokollist nähtuvalt (tl 19-20) on süüdistatav löönud baaridaami vastu põske (seega menetleja on näinud salvestiselt lööki vastu põske, mitte aga vastu lõuga ehk vasaku alalõua piirkonna pihta) nagu märgitud süüdistuses. Ka kriminaalasjas nr 07231601246, mille raames oli käesoleva asja süüdistatav kannatanuks, on tehtud baarileti salvestise pinnalt vaatlus, mille kohta on vormistatud vaatlusprotokoll (selle kriminaalasja toimiku lk 75-78). Vaatlusprotokoll on kohtuistungil avaldatud. Selles kriminaalasjas on menetleja näinud salvestiselt vaid seda, et “Meesterahvas seletab midagi veel ning naisterahvas uuesti kummardub tema poole, peale mida on näha, et meesterahva käsi sirutub naisterahva näo suunas ja tagasi. Baaridaam astub kohe sammu tagasi, liigub kaamera suunas ja vajutab baarileti all olevat nuppu.”. Baaridaami löömist siin ei ole tuvastatud. On tuvastatud vaid käe liikumine. Käe liikumist žestikuleerimisel ei eita aga ka süüdistatav ise. Ja žestikuleerimist on salvestiselt tõepoolest näha ka varasemalt, see on enne väidetava löögi hetke. 14.03.2007.a fototabelist (tlk 21-22), nähtuvalt pole vaidlusalune löök samuti tuvastatav. Fotod tõendavad pigem süüdistatava versiooni paikapidavust. Vastavalt M.L suhtes vormistatud 03.03.2007.a patsiendikaardile (tl 4) on märgitud kannatanu kaebused ja diagnoos : vasaku alalõua põrutus. Kohtul ei ole alust kahelda arsti diagnoosis, kuid on alust kahelda selle diagnoosi panemise aluseks olnud kannatanu kaebuste tegelikkusele vastavuses. M.L pidanuks vastavalt patsiendikaardi täitnud ortopeedi soovitusele minema perearsti juurde 05.03.2007, M.L seda ei teinud. On ilmne, et selleks puudus vajadus. Kannatanule on pöördumisel traumapunkti tehtud ka röntgeniuuring (tl 5-6), toimikule lisatud fotodelt ei nähtu vasakul alalõual mingeid vigastusi ega muundumisi. M.L perearsti tõend nr 34 (tl 53) on välja antud 31.03.2008.a, see on päev enne M.L politseis ülekuulamist ja enam kui aasta möödumisel intsidendist. Kuigi vastavalt sellele perearsti tõendile on arst andnud patsiendile soovitusi, pole perearsti enda märgitult M.L selle perearsti vastuvõtul enne 31.03.2008.a seoses saadud traumaga üldse viibinud. Ei nähtu, et M.L oleks teostatud mingeid täiendavaid uuringuid. Kogu ravi on määratud patsiendi sõnul seoses temal esinevate valudega ja selle põhjal on välja antud ka arstitõend. Tõenduslikust küljest on sellise enam kui aasta pärast sündmust välja antud tõendi väärtus kohtu arvates enam kui küsitav. Asjas esinevate meditsiinidokumentide pinnalt tõusetub paratamatult kahtlus, et M.L esines vigastus, mis andis end valude näol tunda veel aasta peale selle tekitamist ja et selle tagajärjel seniajani lõualuu ragiseb ja läheb paigast nagu väidab kannatanu. Kannatanu väitis, et teda tabas tugev löök, mille tõttu ta saigi põrutuse, baariletist aga kaugemale ta ei kaldunud. Taolised ütlused on vastuolulised ja/või ebaloogilised ning kinnitavad kannatanupoolse versiooni kunstlikkust: kõigepealt väidab kannatanu sisuliselt seda, et löök ei olnud tugev (löögi hoog ei olevat olnud suur), üritades sellega põhjendada, miks ei kaldunud ta baariletist eemale. ei ole võimalik, et kannatanu sai väidetavalt tugeva rusikalöögi tõttu põrutuse, mille järelmid andvat tunda siiamaani, baarileti juurest baaridaam aga kõnesoleva rusikalöögi tõttu eemale ei kaldunud. Kannatanu reaktsioon väidetavale löögile ei ole kohtu arvates adekvaatne. Vahetult löömise tagajärjel ei käitunud kannatanu kui isik, kes oleks selle tagajärjel haiget saanud. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muuhulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (RK 3-1-1-74-05). Kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed ka baarileti salvestiselt tuvastatava tõttu. Tema ütlusi pole nende ebausaldusväärsuse tõttu võimalik kasutada süüdistatava vastu. Süüdistatava versioon toimunust on erinenud menetlejate omast. Samas on ka süüdistatava ütlused tõendiks. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et on oluline tähele panna, et süüdistatava versioon toimunust pole aegade jooksul muutunud. Menetlejad pole aga nii järjekindlad olnud ( kas või selles mõttes, kas väidetav löök sooritati rusikaga või mitte ja kuhu see väidetavalt sooritati). Kohus ei välista seda, et T.Ristkok žestikuleerimise käigus võis puudutada kannatanu näo piirkonda, taolisele kannatanu jaoks ilmselt solvavale puudutamisele reageeris kannatanu koheselt T.Ristkoki suunas vehkimisega ja seejärel etteruttavalt turvanupule vajutamisega . Kuna sündmused, mis turvahäirele järgnesid, võtsid dramaatilise pöörde (T.Ristkoki suhtes jõu kasutamine tema turvaruumi toimetamisel ja tema edasine kinnipidamine kuni politsei saabumiseni), siis edasiselt tuli kannatanul hakata õigustama oma ehk mittevajalikku turvahäire andmist. Salvestiselt nähtu kinnitab pigem seda versiooni. Juhul, kui süüdistatav siiski puudutas kannatanut , ei ole tuvastatud süüdistataval tahtluse esinemist baaridaami lüüa. Kohtu arvates puuduvad tõendid, millised kinnitaksid vähemalt kaudse tahtluse esinemist. Süüdistatava käitumises puudus kohtu arvates karistusõiguslik süü. On oluline täheldada, et salvestise vastav katkendlikkus (jõnkslikkus) on seletatav sellega, et kohaldatud süsteemi (või programmi) tõttu ei salvestanud kaamera kõiki võimalikke kaadreid, vaid ainult osaliselt. Sellest ka põhjus, miks on salvestiselt näha liikumisega kaasnevaid valgusvihke, mis visuaalselt pikendavad liigutusi ja mille põhjal võib ekslikult arvata, et süüdistava käis jõudis löögina kannatanuni. Video korduval ja aeglustatud vaatamisel on alust vastupidiseks arvamuseks. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlused, millistest võiks järeldada löögi toimumist (nt et keegi kuulis kelleltki midagi hiljem), ei ole usaldusväärsed eelkõige seetõttu, et baarisalvestis tõendab vaidlusaluse löögi puudumist. Seetõttu ei pruugi vastata ka tegelikkusele väidetavad tähelepanekud, milliste järgi olnud baaridaami põsk (või nägu) justkui punane, õhetav vms. Kannatanu nägu võis olla punane ka ärritusest äsja asetleidnud konflikti tõttu. Tunnistajad M.V ja K.S väitsid kohtus, et palusid süüdistataval baarileti juures endaga kaasa tulla. Tunnistaja K.S sõnutsi toimus süüdistatava baarileti juurest ära tõmbamine selliselt, et ta võttis süüdistatava ühest käest, tunnistaja M.V aga teisest. Sellele eelnes aga turvatöötajate korduv palve endaga kaasa tulla. Selline väidetav süüdistava eemaldamine baarist on ümber lükatav asjas oleva baarisalvestisega, millelt on tuvastatav, kuidas süüdistatav tõmmatakse baarileti juurest ära (vahetult enne äratõmbamist paneb keegi turvameestest süüdistatava selja tagant süüdistatava lõua alla midagi (võimalik et käe). Sellest tulenevalt on kohtul alust arvata, et enam kui kaks aastat peale sündmust ei ole tunnistajad oma ütlustes sugugi täpsed. Seega on kohtu arvates antud kriminaalasjas hulgaliselt kahtlusi, milliseid ei ole võimalik kõrvaldada. On alust kahelda nii kannatanu kui tunnistajate ütluste tõepärasuses, seda eelkõige videosalvestiselt tuvastatu põhjal, kuid ka neis ütlustes esinevate teatavate vastuolude tõttu. Ka ei ole tuvastatud ühtegi isikut, kes oleks vahetult löömist näinud. Kõik kõrvaldamatud kahtlused tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks. Tähelepanu väärib, et kriminaalmenetlus, millist alustati T.Ristkoki suhtes tema avalduse alusel seoses peksmisega tema suhtes on lõpetatud, üheks menetluse lõpetamise põhjuseks on olnud see, et intsidendis osalenud isikute ütlused on vastuolulised. Intsidendis osalesid muuhulgas ka käesolevas kriminaalasjas tunnistajatena esinenud isikud. Tähelepanuta ei saa jätta, et süüdistatav pole ka varasemalt kuritegelikult käitunud (tl 26). Karistusregistris tema kohta andmete puudumise pinnalt võib järeldada, et süüdistatav on seaduskuulekas isik. Kuigi süüdistatava käitumisest kohtuistungil võib teha järelduse, et ta on oma loomult küllaltki impulsiivne ja pisut pidurdamatu oma õiguse nõudmisel, annab tema varasem seadusekuulekas käitumine siiski alust arvata, et oma vanuses (sünd.1966.a.) teab ta enda piire oma (ka oletatavate) õiguste eest seismisel ka konfliktsituatsioonides ja ta lahendab neid füüsilist vägivalda kasutamata. Süüdistatav ise on samuti kinnitanud, et tal ei ole kunagi isegi mõtet tulnud lüüa naisterahvast. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et süüdistatav Toomas Ristkok tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtunik A.Ennok