4-09-1788/6

4-09-1788 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-1788 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Kohtuistungi toimumise aeg 06.05.2009 Väärteoasi Kaarel kaebus Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna 12.01.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2318,08,016271 KarS § 262 tunnustel Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Kaarel K (isikukood xxx; elukoht: xxx; 8.klassi õpilane) Kaebuse esitaja kaitsja advokaat Owe Ladva Kohtuväline menetleja: Kesklinna politseiosakond Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri kaebuse esitaja Kaarel K, kaitsja adv. Owe Ladva kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabel Riina Printsmann RESOLUTSIOON Jätta Kaarel K kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna otsus 12.01.2009.a. muutmata. Edasikaebamise kord 2 Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. 12.01.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2318,08,016271 määras Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna vanemkonstaabel Kaarel Kkaristuseks KarS § 262 alusel rahatrahvi 6 trahviühikut, s.o 360 krooni. Otsuse kohaselt häris K. 21.11.2008.a kell 19:50 Tallinnas Xxx elanike rahu, kasutas ebatsensuurseid väjendeid, solvas oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet.
3. Nimetatud otsusele esitas K. kohtule kaebuse ning väidab, et otsuses kirjeldatud väärtegu ei ole ta toime pannud. Kaebuses Kaarel kirjeldab, et 21.11.08.a. oli ta oma tuttavate poistega väljas Köie tänaval ja mängisid lumesõda. Üks lumepall läks vastasmaja aknasse. Aknale tuli naisterahvas, kes hakkas nendega rääkima. Kuna ta juttu polnud hästi kuulda, siis tema arvates naine küsis, et kus te viibite. Talle vastati, et Kalamajas, ning kogu seltskond kõndis Köie tänavat pidi edasi. Politseisse väljakutsutuna sai ta teada, et teda süüdistatakse tänaval ropendamises. Kuna Xxx(mis on otsuses märgitud väärteo toimepanemise kohana) ei ole avalik koht, ei saanud ta seal avalikku korda rikkuda ja talle süüksarvatud väärtegu toime panna. Kohtuistungil jäi K. oma kaebuse juurde ning väitis, et ei ole kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja (otsuses ja protokollis märgitud avaldajana) suhtes kasutanud ebatsensuurseid väljendeid. Möönis samas, et roppusi võis ta kasutada poistega omavahelises vestluses. Kaitsja advokaat O. Ladva leidis, et tunnistaja ütlustes väljedatud ebatsensuurne lause tema aadressil ei ole tõendatud, kuna K. seda omaks ei võta. Politseile ühisavalduses toodud teised asjaolud: vastu maja seina tagumine ja palliga viskamine, tänaval mööduvate inimeste mõnitamine ja alandamine jmt. ei ole protokollis või otsuses kirjeldamist leidnud ega saa seetõttu olla arutamise objektiks antud asjas, sest kohus ei saa väljuda väärteoprotokolli piiridest.
4. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kaebuse jätta rahuldamata ja otsuse muutmata. Täiskasvanud isikul pole mingit vajadust välja mõelda ebtsensuurseid väljendeid ja neid alusetult omistada alaealisele, kes viisakalt on käitunud. Seetõttu KLütlustes pole alust kahelda.
5. Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Väärteoprotokolli kohaselt on KAAREL K 21.11.2008.a. kella 19.00 ajal Tallinnas Xxx maja juures häirinud avalikus kohas avaldaja (s.o. KL) rahu, kasutades ebatsensuurseid väjendeid, solvates oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Tema selline tegevus on kvalifitseeritud KarS § 262 järgi, s.o. avaliku korra rikkumisena. KarS § 262 näeb ette vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise, mille eest karistatkse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. 3 Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (RT III 1996, 12,167 ja 25, 334). Sama rõhutatakse ka järgnevates kohtulahendites (3-1-1-102-03; 3-1-1-7-07 jt.). Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis märgitud teo toimepanemise koht on Xxx maja juures, mitte selle maja mingis korteris. Tegemist on kahtlemata avaliku kohaga, kuhu on ligipääs ka kõrvalistele isikutele. Nii menetlusaluse isiku enda ütlustest kui tunnistaja KL ütlustest tuleneb üheselt, et poisid, kes väljas karjusid ja lumepalle loopisid, olid tänaval. Otsuses märgitud Xxxon avaldaja ehk tunnistaja KL elukoht, see on isik, kelle rahu oli häiritud ning keda menetlusaluse isiku ebatsensuursed väljendid solvasid ja alandasid. Tunnistaja KL ütlustest kohtuistungil nähtub, et 21.11.08.a. oli ta sunnitud akna avama, sest Xxx maja ees noormeeste karjumine ja nende poolt loobitud lumepallid, mida loobiti nii vastu majaseina, kui ka akent, kus elab haige, liikumisvõimetu naine, oli Xxx elanike rahu häiriv tegevus. Palvele, mille ta ütles poistele läbi avatud akna, mitte loopida lumepalle aknasse, talle vaid irvitati vastuseks ning Kaarel K, kes elab vastasmajas, kasutas tema suhtes ebatsensuurset ja alandavat väljendit, kasutas sõna raisk ja saatis teda kohta, mis ei ole sünnis avaldada ühegi isiku kohta, ei tänaval ega oma kaaslaste juuresolekul. Tunnistaja kordas lauset, mis on kirjas ka tema avalduses politseisse, kuhu on alla kirjutanud ka samas majas elav liikumispuudega isik TT ja teised majaelanikud (tl.6-8). Tunnistaja kinnitas, et roppusi ütles nimelt KAAREL K, kuna teised posid läksid nurga taha; veel teatas talle KAAREL K „mis sa mulle ikka teha saad, sa ei saa mulle midagi teha“. Et olukorda lõpetada, andis ta avalduse politseile. Väärteoprotokolli on KAAREL K omakäeliselt kirjutanud, et roppusi räägivad nad sõpradega omavahel ning oma tegu ta kahetseb (tl. 1). Ülekuulamisel politseiosakonnas 16.12.08.a. (tl.3) on KAAREL K märkinud, et see tädi üksnes arvab, et me sõimame möödakäijaid, aga me ütleme neid sõnu üksteisele, sõpradega omavahel. Omakäeliselt on kirja pannud mitmeid ebatsensuurseid väljendeid ning lubanud, et ei ropenda enam seal maja ees ja käitub korralikult. Tunnistaja Rasmus Laine väitis kohtuistungil, et Xxx maja lähedal tänaval mängivad nad poistega sageli palli ja möllavad, kuna kuskil mujal pole seda võimalik teha. Üks kord varem on neile märkus tehtud. 21.11.08.a. mängisid nad lumesõda ja üks lumepall sattus Xxx aknasse. Kui üks naine tuli akna peale, läks tema nurga taha. Ta ei kuulnud, et KAAREL K oleks seda naist kuhugi saatnud või mida naine rääkis. Kuulis vaid seda, kui naine küsis, et kas teate mis koht see on ja siis vastas Kaarel, et see on Kalamaja. Tunnistaja arvas, et kui lumesõda mängides keegi palliga pihta sai, võidi ka ropusti karjuda, aga mida karjuti, ta enam ei mäleta, sest pool aastat on möödas. Kohus tõendeid kogumis hinnates leiab, et tunnistaja KL ütlustes selle kohta, et ebatsensuurseid või ebasündsaid väljendeid tema suhtes kasutas menetlusalune isikKAAREL K, pole alust kahelda. Ükski inimene ei paneks kirja avalduses ega kordaks kohtuistungil selliseid väljendeid, kui neid tema suhtes poleks kasutatud ja need poleks teda solvanud. On loogiline, et teatud kohta saates võis tunnistaja ka alaealiselt poisilt küsida, kas 4 ta teab mis koht see on. Sellisele küsimusele vastates, et see on Kalamaja, kinnitab K. käitumine tunnistaja väidet, et tema üle irvitati ning nooruk oli veendunud, et tema käitumise osas pole tunnistajal midagi võimalik ette võtta. Et tunnistaja R. Laine ei kuulnud kogu vestlust KL ja Kaareli vahel, on seletatav sellega, et pärast akna avamist jooksis ta nurga taha. Need ütlused ei lükka ümber KL ütlusi. K. enda ütlused, et roppusi kasutas ta vaid suhtlemisel oma kaaslastega ega kasutanud ebasündsaid väljendeid KLsuhtes, on kohtu arvates antud soovist vabaneda vastusest ning neid ütlusi ei pea kohus usaldusväärseiks. Ebasündsate väljenditega avalikus kohas teise inimese solvamine ja tema rahu rikkumine ei ole kooskõlas heade kommetega ega isikutevaheliste suhetega meie ühiskonnas. Õigesti on kvalifitseeritud KAAREL K käitumine KarS § 262 järgi avaliku korra rikkumisena. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohus ei ole tuvastanud ka menetlusnormide rikkumist selle asja menetlemisel. Samuti peab kohus põhjendatuks KAAREL K mõistetud karistust - 6 trahviühikut (360 krooni). See on mõistetud praktiliselt sanktsiooni alammääras. Arvestatud on tema süü suurust, tema alaealisust, vajadust mõjutada teda mitte toime panema uusi süütegusid, samuti on karistuse mõistmisel lähtutud õiguskorra kaitsmise huvidest. VTMS § 132 p 1 kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Kohtunik