4-09-3633/3

4-09-3633 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2009.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Silvi Väikmeri Tõlk Julia Zautina Menetlusliik Kaebemenetluses Väärteoasi Marina Saar kaebus Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel Jelena Dainenko 16.02.2009.a. otsusele väärteoasjas nr 2315,09,000046; Menetlusosalised kaebuse esitaja Marina Saar (ik. 47810090250), elukoht: xxx; kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel Tõnis Gents; Kohtuistungi toimumise aeg
2. mail 2009.a. Tallinnas Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Marina Saar; Kohtuväline menetleja Tõnis Gents; Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 3 133-135 otsustas:
3. Rahuldada Marina Saar´e kaebus Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel Jelena Daneiko 16.02.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2315,09,000046 otsuse tühistamiseks.
4. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel Jelena Daneiko 16.02.2009.a otsus väärteoasjas nr 2315,09,000046 Marina Saar´e karistamises KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühikut so summas 420 krooni.
5. Lõpetada väärteoasja menetlus Marina Saar´e suhtes väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 2 vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU: Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel Jelena Dainenko poolt 16.02.2009.a. koostatud otsusest nähtuvalt rikkus Marina Saar KarS § 203 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et isik 25.12.2008.a. kell 03:30 Lasnamäe linnaosas, Tallinna linnas, Harju Maakonnas, Paekaare tn 58 krt 83 kahjustas SK korteri, mis asub aadressil Paekaare tn 58-83 uksekella, millega tekitas materiaalset kahju 500 krooni ning millega pani toime varavastase väärteo väheväärtusliku asja vastu. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel Jelena Dainenko on Marina Saar suhtes koostatud väärteootsuse tegemisel karistuse määramisel juhindunud KarS § 56 lg 1, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud, menetlusaluse isiku poolt 29.01.2009.a. esitatud vastulause jättis menetleja arvestamata, lugedes isiku süü tõendatuks väärteo menetluse käigus kogutud, väärteoprotokollis esitatud materjalidega, tõenditega – tunnistaja ütlused, vaatluse protokoll. Marina Saar’ele määrati KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 7 trahviühiku ulatuses s.o 420.krooni. 09.03.2009.a esitas Marina Saar Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse eelpool märgitud kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse esitaja juhindudes VTMS § 115 taotles kohtult Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabli Jelena Dainenko 16.02.2009.a. väärteoasjas nr 2315,09,000046 tehtud otsuse ebaseaduslikuks tunnistamist ja tühistamist, MS’e ja Maime Saar’e tunnistajatena ülekuulamist. Kohtule esitatud kaebuses kaebuse esitaja Marina Saar on asunud seisukohale, tema suhtes Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel Jelena Dainenko 16.02.2009.a. koostatud otsus väärteoasjas nr 2315,09,000046, millisega määrati talle Karistusseadustiku § 218 lg 1 alusel rahatrahv 7 trahviühiku ulatuses s.o. 420 krooni on ebaseaduslik, paludes kohtul see tühistada ja seda järgmistel alustel ning nimelt: Otsuse kohaselt on tema 25.12.2008.a. kell 03.30 kahjustanud SK korteri, mis asub Paekaare 58-83, uksekella, millega ta on tekitanud materiaalset kahju 500 krooni suuruses ning, millega ta on toime pannud varavastase väärteo väheväärtusliku asja vastu. Kaebuse esitaja märgib, et väidetavalt on tema poolt toimepandud väärtegu tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega – tunnistajate ütlused, vaatluse protokoll. Seoses sellega, et otsuses nimetatud tunnistaja ütlused on tegelikult kannatanu SK ütlused, kelle uksekell oligi kahjustatud ei või need ütlused olla objektiivsed ja sõltumatud. Vastavalt tunnistaja ehk kannatanu ülekuulamise protokollile 25.12.2008.a. kutsus SK politsei kell 03:20, kuna tema – Marina Saar koos oma abikaasa ja tütrega olevat ta öist rahulolu häirinud. Oma detailses avalduse
6. detsembrist 2008.a. on SK aga avaldanud, et ta ärkas kell 01:00 sellepärast, et kuulis klobinat. Tema – Marina Saar koos oma abikaasa ja tütrega oli aga sel hetkel ämmal külas ning nimetatud asjaolu võib kinnitada ka Maime Saar. Kaebuse esitaja oma kohtule esitatud kaebuses on märkinud, et vastavalt tunnistaja – kannatanu ülekuulamise 25.12.2008.a. protokollile kümme minutit pärast politsei ärasõitu olevat tema – Marina 3 Saar alla tulnud, käega varjanud uksesilma ja hakanud uksekella andma ning seda kõike olevat uksesilma kaudu näinud SK, eeltoodut ei pea ta usaldusväärseks, kuna raske on ette kujutada, et inimene keset ööd seisab ja piilub uksekella kümne minuti jooksul selle asemel, et magama minna, kusjuures tunnistaja ütluste kohaselt oli pärast politsei äraminekut vaikne. Vastavalt tunnistaja, kannatanu 29.12.2008.a. avaldusele olevat tema – Marina Saar viimase ukse juurde alla läinud umbes kell 03:
7. Märkides seda ka 20.01.2009.a. menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tuli nende pere külast tagasi umbes kell 03:00, nad läksid voodi ja jäid magama ning neid äratas uksekella kõla kell 03:32 – tuli politseipatrull. Nii täpne kellaaeg jäi talle meelde kuna ta abikaasa küsis politsei käest, et mis põhjusel nad äratati kell 03:32 öösel ja seda asjaolu avaldas tema – Marina Saar ka oma 28.01.2009.a. vastulauses. Tunnistaja 29.12.2008.a. avalduses märgitut, et pärast politsei ärasõitu umbes kell 03:30 olevat nende korteris olnud kuulda tugevat klobinat ja et nemad meelega klobistasid - pidas kaebuse esitaja Marina Saar absurdseks, kuna tunnistaja kutsele tulnud politseinikud veendusid, et neil oli vaikne ja nende väike tütar magas. Kaebuse esitaja on juhtinud kaebuses kohtu tähelepanu sellele, et 25.12.2008.a. tunnistaja ülekuulamise protokoll ei ole allkirjastatud selle koostaja poolt ning seetõttu ei saa seda pidada tõendiks. Kaebuse esitaja Marina Saar on juhtinud kohtu tähelepanu ka sellele, et vastavalt 25.12.2008.a. koostatud vaatlusprotokollile algas vaatlus kell 04:35 ning lõppes kell 04:45, 25.12.2008.a. algas tunnistaja ülekuulamine kell 04:40 kuna lõppes, seda ei ole teada, sest vastav märge puudub, eeltoodut arvestades, peab kaebuse esitaja Marina Saar kahtlaseks, kas üks ja sama menetleja jõuab üheaegselt teostada kahte sõltumatut menetlustoimingut. Kaebuse esitaja märgib, et sündmuskoha vaatlusel oli koostatud lõhutud uksekella kohta vaatlusprotokoll, tehti pildid, kuid protokollis puudub informatsioon piltide arvu ja pildistamistingimuste kohta. 25.12.2008.a. koostatud vaatlusprotokollis on märgitud uksekella korpuse materjaliks plast, milline on hea materjal sõrmejälje võtmiseks, kuid seda ei ole tehtud. Kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses selgitab, et 20.01.2009.a. menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, 20.01.2009.a. väärteoprotokollis ja oma 28.01.2009.a. vastulauses on ta korduvalt märkinud, et pärast politsei äraminekut ta korterist ei väljunud ega kannatanu korteriukse juurde ei läinud ning, et antud asjaolu võib kinnitada tema abikaasa MS, kuid väärteoasja menetleja ei ole MSt tunnistajana üle kuulanud ning on jätnud tema – Marina Saar poolt 29.01.2009.a. esitatud vastulause otsuse tegemisel arvestamata, „kuna isiku süü on tuvastatud kogutud materjalidega“, kõik eeltoodu tõendab kaebaja arvates menetleja poolt väärteoasja ebapädevat menetlemist ning ei jäta kahtlusi tema – Marina Saar süütuses. Kaebaja Marina Saar on märkinud, et pärast
8. detsembri 2008.a. sündmusi on ta küsinud naabrite käest, kas nad on kedagi klobinaga häirinud, ükski naaber ei ole omanud ta perekonna suhtes pretensioone ning üks naabrinaine oli nõus seda ka kirjalikult kinnitama. Kaebaja selgitas esitatud kaebuses, et SK on eakas inimene, kes elab üksinda, viimasel on tütar, kes külastab teda harva. Marina Saar avamuse kohaselt ei ole viimasel piisavalt tavalist suhtlemist ja arusaama oma tähtsusest. SK pidevad pretensioonid nende suhtes on seotud tavalise olmemüraga, mida pole võimalik vältida mitmekorruselises majas, arvestades seda, et paljudes korterites elavad lastega pered. Nende konflikt SK’ga ei ole ainuke, viimasel olid analoogsed pretensioonid klobina ja teise müra pärast ka teiste naabrite suhtes. 4 KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 04.05.2009.a. toimunud kohtuistungil üle kuulatud kaebuse esitaja Marina Saar märkis, et ta jääb kohtule esitatud kaebuse juurde, paludes kohtul tühistada menetleja otsus, juhtides kohtu tähelepanu sellele, et menetleja ei ole protokollile alla kirjutanud, märgitud ei ole, millal küsitlus algas ja, millal lõppes, menetleja ei kuulanud tunnistajana üle ta abikaasat, kuigi viimane oli kodus, kui politsei käis ning ajal mil väidetav lärm oli, polnud neid koduski, seda tõendas ka tunnistaja. Harju Maakohtu 04.05.2009.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle SK, kes andis ütlusi selle kohta, et kaebajat ta tunneb, viimane on ta ülevalt naaber, selgitades juhtunut järgmiselt ja nimelt 24.12.08.a. kella 23 ajal hakkas ta magama sättima, kui ta kuulis, et tema peal korteris on mingid kõvad hääled, käidi edasi-tagasi ja kolistati, lärm oli väga tugev. Kell 01 öösel ta ärkas ja jäi jälle magama, kella 03 ajal oli müra – midagi pillati maha. Tema oli naabrite korterist tulevast lärmist väga häiritud. Ta otsustas kutsuda politsei. Politsei tuli kohale, andis kella ja tema – SK avas ukse. Lärmi selleks ajaks enam ei olnud. Ta rääkis, kust lärm tuli ja politsei läks üles naabrite juurde. Tema oli oma ukse taga ja vaatas uksesilmast. Marina Saar tuli trepist alla ja hakkas ta uksekella helistama, seda pikalt ja nõudlikult. Tema – SK küsis, „kes on?“, Marina vastas, et „politsei“, tema ütles Marinale, et „mine maga end kaineks, et ta näeb isegi viimase kätt ja kahte sõrmust sõrmes“ Marina ilmselt tahtis, et ta ukse avaks, aga ta keeldus ja ütles viimasele veelkord, et „maga kaineks ja tule päeval, siis räägime“. Tema – SK tõmbas uksekella välja, Marina sai aru, et uksekell on vooluvõrgust väljas, siis tunnetas ta, et Marina teeb midagi ta uksekellaga kuid mida, seda ta ei saanud aru. Ta kartis ust avada, et vaadata. Ta nägi, kuidas Marina midagi nokitses ja läks siis ülakorrusele tagasi. Koridoris oli valge. Kui Marina oli läinud, avas ta ukse ja nägi, et kellakarpi ei ole. Ta helistas uuesti politseisse. Politsei tuli 10-15 minuti pärast. Uksekella maksumust ta ei tea, sest tütar kinkis selle talle. Kaebaja Marina Saar’ele selgitas tunnistaja SK, et politsei tuli teist korda kuskil 15-20 minuti pärast, kui politsei tuli, siis viimased nägid, et uksekella ei olnud. Avaldus kirjutati tema – SK sõnade kohaselt. Esimest korda patrull tema juurde sisse asja täpsustama ei tulnud, viimased sõitsid liftiga ära, ta arvab seda sellepärast nii, sest kaebaja tuli trepist tema ukse taha kella helistama. Kui kaebuse esitaja tuli tema ukse taha kella helistama, siis tema viimasele ust ei avanud. Peale seda, kui politsei oli lahkunud hakati kõvasti vastu põrandat tümpsima. Kohtuvälisele menetlejale selgitas tunnistaja SK, et kui politsei esimest korda tuli, siis helistasid viimased kella ja tema avas neile ukse. Uksekell oli siis terve ja omal kohal. Kui Marina Saar tuli trepist alla ta ukse juurde, siis oli trepikojas valgus ja ta nägi, mis trepikojas toimus, ta nägi Marinat. Kohtuliku uurimise käigus kuulati tunnistajana üle MS, kes selgitas kohtule, et Marina Saar on tema abikaasa, andes ütlusi veel selle kohta, et 24.12 õhtul käisid nad tema – MS ema juures jõuluõhtut pidamas. Kella poole kolme ajal hakkasid nad koju tagasi minema ja kuskil kella 03 ajal jõudsid nad koju ning läksid magama. Kella 3.30 ajal oli ukse taga politsei ning tema – MS küsis viimaste käest, miks neid öösel üles aetakse. Peale politsei lahkumist läksid nad uuesti magama ja see on kõik. See, et nemad öösel kella poole ühe ajal trampisid ei vasta tõele kuna neid ei olnud kodus. Koju jõudsid nad kella 3 ajal öösel, panid siis lapse magama ja läksid ka ise magama. Meespolitseinik käis neil ka korteris, vaatas ukse vahelt, laps magas, kõik oli korras ja viimane lahkus. Politsei käis neil üks kord, rohkem ei käinud. Keegi nende perekonnaliikmetest korterist ei väljunud, kui politsei ära läks, siis läksid nad magama. 5 Kohtuliku uurimise käigus kuulati tunnistajana üle Maime Saar, kes selgitas kohtule, et MS on ta poeg, andes ütlusi selle kohta, et nendel on traditsioon, et jõule peetakse üksteise juures. Eelmised jõulud – 24.12.2008.a. peeti nende juures, nad sõid, jõid ning ajasid juttu, Margus oli jõuluvana. Kuskil kella poole kolme ajal hakkas Margus oma perega koju minema, kuna viimased elavad lähedal, siis läksid nad jalgsi. Marina ja Margus olid muidu koguaeg tema juures, keegi vahepeal ära ei käinud. Harju Maakohtus 04.05.2009.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle KR, kes andis ütlusi selle kohta, e Marina Saar on talle tuttav seoses väljakutsega, selgitades kohtule, et 24.12.2008.a. said nad kahel korral väljakutse – esimene oli tavaline öörahu rikkumine ja teine väljakutse oli, et lärmajad lõhkusid uksekella. Esimene väljakutse oli kell 03.13, kohale jõudsid nad 03.18, väljakutse tegi Serafima Kolosva ning nad käisid alguses viimase juures. Nemad lärmi ei kuulnud. Nad küsisid viimaselt, kus lärm oli ja nad läksid korterisse
9. Ukse avas meesterahvas. Nad mõlemad paarimehega vestlesid temaga ning viimane ütles, et nad tulid külast ja läksid magama. Tema – KR kedagi peale meesterahva ei näinud, korteris ta sees ei käinud, last ta ei näinud. Seejärel läksid nad ära. Siis tuli samale aadressile uus väljakutse, et uksekell on lõhutud. Nad sõitsid uuesti väljakutsuja juurde, uksekell oli tõesti katki ning nad võtsid tunnistuse. Ülesse korterisse nad enam ei läinud. Seda, et ta esimesel väljakutsel korteris sees ei käinud, ta kindlalt väita ei saa, kuid seda ta võib kinnitada, et kui nad väljakutsetegija juurde esimest korda läksid, siis oli tal uksekell alles. Marina ja MS ei olnud sellega rahul, et nad nende juurde nii hilisel ajal läksid. Teist korda nad enam üles ei läinud, kuid väljakutsetegija rääkis neile, kes ukse taga oli käinud. Kohtuvälise menetleja ametnik vaidles esitatud kaebusele vastu, paludes jätta kaebus rahuldamata, juhtides kohtu tähelepanu sellele, et otsuse tegemisel on menetlusnõudeid järgitud, selgitades veel, et tunnistaja nägi pealt kui kaebuse esitaja uksekella kahjustas, samuti nägi politseinik, et uksekell oli alguses terve ja teisel väljakutsel kella enam ei olnud. Samuti märkis kohtuväline menetleja, et kaebuse esitajale ei heidetud ette lärmi tekitamist, kuna seda võis tekitada keegi teine. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindaja, tunnistajad ning uurinud kogutud kirjalikke tõendeid, jõudis alljärgnevatele järeldustele. Marina Saarele on koostatud väärteoprotokoll KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Kohtuliku uurimise käigus on kohus kõiki tõendeid kontrollinud ning kogunud ka täiendavaid tõendeid, mis kohtuvälise menetluse käigus kogumata jäid. Menetlusalune isik Marina Saar ja tunnistajana üle kuulatud MS kinnitasid kohtus, et pärast seda, kui politseinikud esimesel väljakutsel nende korteris käisid, nad enam korterist ei väljunud. Tunnistajana üle kuulatud SK andis ütlusi selles, et tema tundis isikus, kes uksekella helistas ja kätt uksesilma ees hoidis, ära meneltusaluse isiku Marina Saare. Väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärtegu toime pandud 25.12.2008.a kell 03.30 ajal. Samas on kohtule esitatud patrulllehe koopiast näha, et esimene väljakutse aadressile Paekaare 58-87, mis oli seotud öörahu rikkumisega, on politseile tehtud kell 3.13, patrull on kohale jõudnud 3.18 ja väljakutse on lõppenud, st politseinikud lahkunud kell 3.
10. Selle väljakutse ajal käisid politseinikud ka Marina ja MSe korteris ja vestlesid nendega, seda kinnitasid nii Marina Saar, kui ka tunnistajana üle kuulatud MS ja väljakutsel käinud politseiametnik KR. Teine väljakutse seoses laamendamise ja uksekella lõhkumisega, on tehtud 04.
11. Kogutud tõenditest nähtub, et SK uksekell lõhuti samal ajal, kui politsei viibis väljakutsel Paekaare 58 elamus, see aga on võimatu, sest KR kinnitas, et esimesel väljakutsel käies oli uksekell terve, teisel korral tagasi tulles oli uksekella korpus lõhutud. Samuti selgitas tunnistaja KR kohtule, et teise väljakutse ajal nad enam 6 Marina ja MSe korteris ei käinud, kuna inimesed olid juba esimesel korral pahased, et neid öösel segati ning seega ei hakanud nad teisel korral sinna minema. Politseiametniku sellekohasest selgitusest teeb kohus järelduse, et politseiametnikud ei pidanud vajalikuks kontrollida tunnistaja Kolosova väiteid selles, et uksekella lõhkus ülalt naaber Marina Saar ning täiendavaid tõendeid koguda, kuna arvasid, et inimesed magavad. Marina Saar ja tema abikaasa MS kinnitasid, et pärast politsei lahkumist neist kumbki enam korterist ei väljunud, kohtul puudub alus kahelda nende sellekohastes väidetes, tunnistajana üle kuulatud SK aga kinnitas, et inimene, kes uksekella andis, hoidis kätt uksesilmal, takistades nii tunnistajal vaatamast, mis ukse taga toimub. Hinnates kogumis kogutud tõendeid leiab kohus, et ei ole piisavalt tõendatud väärteo toimepanemine Marina Saare poolt ning seetõttu tuleb tema suhtes tehtud väärteootsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada. Katre Poljakova Kohtunik