4-09-4407/3

4-09-4407 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-4407 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi Tambet K seadusliku esindaja MK’u kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu ) 19.01.2009.a otsuse peale nr 08027073 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusaluse isiku seaduslik esindaja MK (isikukood XXX; elukoht: XXX) Menetlusalune isik: Tambet K (isikukood XXX; XXX) Kohtuväline menetleja: Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON MK’u kaebus rahuldada, tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 19.01.2009.a otsus väärteoasjas nr 08027073 ning menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 2 Kohtuvälise menetleja otsus 19.01.2009.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor R Klauseni koostatud otsusega väärteoasjas nr 08027073 karistati Tambet K ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 300 krooni. Otsuse kohaselt puudus Tambet Kl kontrollimise hetkel 18.12.2008.a kell 18:45 Tallinna ühistranspordi bussiliinil nr 5 (758 TAK) sõiduõigust tõendav dokument. Lähtudes eeltoodust on kindlaks tehtud, et Tambet K rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr 45 (Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad) § 9 lg 1 p 1-4 sätestatud nõudeid. Kaebuse sisu Tambet K seaduslik esindaja MK esitas nimetatud otsuse peale kaebuse. Selgitab kaebuses, et sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte 3.03.
2. alles pärast teistkordset nõudmist. Seetõttu on arvamusel, et kaebuse esitamise tähtaeg on 18.03.2009.a. Leiab, et tema poja Tambet K tegu ei ole vastavuses talle määratud karistusega. 18.12.2008.a kell 17.40 märgistas poeg sõidupileti bussis nr 5 ning temale teadaolevalt pidi pilet olema kehtiv 1 tunni jooksul. Tagasi tulles saabus buss peatusesse nii palju varem, et tuli joosta ja ei tekkinud kahtlustki, et sõidupilet võiks olla kehtivuse kaotanud. Olles mõne peatuse edasi sõitnud, tulid bussi munitsipaalpolitsei töötajad, kes kontrollisid bussisviibijate sõidudokumente. Kell 18.45 tuvastati, et tema poja sõidupilet oli antud ajahetkeks kehtivuse kaotanud ning talle koostati väärteoprotokoll. Protokolli märgiti, et T. Kl puudus sõidupilet, mis aga ei vasta tegelikkusele. Sõidupilet oli olemas, ta esitas selle ka kontrollijale, kuid pilet oli just äsja kehtivuse kaotanud. On arvamusel, et antud juhtumis ei ole tõendatud T. K poolt toimepandud teo süülisus ehk ühistranspordi kasutuskorra tahtlik rikkumine. Pojal ei ole mobiiltelefoni ega käekella. Bussi sisenemisel oli ta veendunud, et sõidupilet on kehtiv. Samuti ei ole tõendatud, et poeg oleks keeldunud uue pileti kasutuselevõtmisest. Seda võimalust pojale ei antud, kuigi ta oli varustatud kasutamata sõidupiletitega. Politseitöötaja ei hakanud lapse selgitustesse süvenema. Kaebuse esitaja on arvamusel, et isegi kui poja sõidupilet oli selleks ajaks tõepoolest kehtivuse kaotanud, kui politseitöötaja kontrollimisega temani jõudis, pidi viimane märkama, et pilet on aegunud vaevu mõni minut tagasi. KarS § 87 lg 1 p 1 ja VTMS § 53 lg 2 kohaselt ei pea kohtuväline menetleja kohustusliku tingimusena karistama ettevaatamatusest süüteo toimepannud alaealist tingimata rahatrahviga, vaid võib piirduda ka hoiatusega. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr
3. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuvälise menetleja, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja K. Järvik, esitas kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles märgib, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti jurist Ü Aliorg, saanud Harju Maakohtu kirjaga väärteoasja 4-09-4407 materjalid ning tutvunud objektiivselt ja igakülgselt väärteotoimikuga ning M. K kaebusega, asub seisukohale, et kaebus tuleb rahuldada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 alusel, kuna Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor ei ole 19.01.2009.a otsuses järginud VTMS § 74 lg 1 p 8 sätestatud nõuet märkida otsuses vastulause mittearvestamise põhjendus, millega on rikutud oluliselt väärteomenetluse norme ja M. K kaebus T. K trahvi määramises on põhjendatud. Nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kaebuse esitaja ei ole märkinud, et soovib kohtuistungil osaleda ning kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, peab kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, võimalikuks kaebus lahendada kirjalikus menetluses. 2 3 Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 08027073 materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus juhindub VTMS §-st 2 ja KrMS §-st
4. VTMS § 2 kohaselt, kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärtoemenetluse erisusi. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Kohus arvestab siinjuures ka Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendi nr 3-1-1-94-07 punktis 8 toodud seisukohta: väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Kuna kohtuväline menetleja, arvesse võttes kohtuvälises menetluses aset leidnud väärteomenetlusnormide olulist rikkumist, on loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast talle 19.01.2009.a otsusega süükspandud tegu ÜTS § 547 lg 1 tunnustel, leiab kohus, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.01.2009.a otsus väärteoasjas nr 08027073 tuleb tühistada ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Tambet K teos väärteo tunnuste puudumisega. Kuna kaebus on esitatud tähtaega ületades, tuleb kaebuse esitamise tähtaeg eelviidatud põhjendustel ennistada. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku §132 p
5. Kohtunik 3