Väärteoasi nr. 4-08-12645 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-12645 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Kohtuasi Toivo Kadu (isikukood 35512050284) väärteoasi LS § 7437 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 20.11.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,08,011546 Asja kuupäev läbivaatamise 26.02.2009.a., 04.06.2009.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Toivo Kadu, esindaja Indrek Sirk kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, Liikluseeskirjade §2
(57), Liikluseeskirja lisa nr.1 p.361 kohus otsustas: Jätta Toivo Kadu’ kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri 20.11.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,08,011546 muutmata. Jätta Toivo Kadu taotlus õigusabikulude välja nõudmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest 08.06.2009 ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o alates 08.06.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabel Lenne Kask koostas 23.10.2008.a. protokolli väärteoasjas nr 2316,08,011546 Toivo Kadu’le selle eest, et tema 23.10.2008.a. kella 12:30 ajal Harjumaal, Tallinnas, Viru 27 juures, juhtis mootorsõidukit Mazda MPV reg. nr. xxx ning parkis sõiduki märgi 361 mõjupiirkonda. Nimetatud tegevusega rikkus Toivo Kadu Liikluseeskirja § 5 lisa 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7437 lg 1 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirs karistas Toivo Kadu’ väärteosasjas nr. 2316,08,011546 tehtud otsusega Liiklusseaduse § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga summas 600 krooni. Harju Maakohtule 11.12.2008.a. esitatud, antud otsust vaidlustavas kaebuses esinesid puudused, mistõttu jäeti kaebus Harju Maakohtu 29.12.2008.a. määrusega käiguta ning anti nende kõrvaldamiseks täiendav tähtaeg. Harju Maakohtule 09.01.2009.a. esitatud parandatud kaebuses kõnealused puudused kõrvaldati. Kaebuses taotleb kaebuse esitaja Toivo Kadu Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsuse väärteoasjas nr. 2316,08,011546 tühistamist, väärteotunnuste puudumise alusel väärteomenetluse lõpetamist ning menetlusalusele isikule õigusabikulude hüvitamist. Kaebuse esitaja selgitab, et töötab taksojuhina ja oli 23.10.2008.a. tellitud Viru tänavale lillekioskite ette. Kuivõrd see koht on mootorsõidukite liikluseks keelatud, lepiti kliendiga kokku, et viimane istub autosse Hesburgeri ees. Kokkulepitud ajal, kell 12:30 polnud aga klienti näha ning Toivo Kadu ootas 1.5-2 minutit ja otsustas edasi liikuda. Liikuma hakates tõkestas tema tee Tallinna Linnvalitusse väikebuss, ning sellest väljunud linnaametnikud ning politseiametnik vormistasid talle väärteoprotokolli. Kaebuse esitaja lisab, et on teadlik Viru tänaval paremal pool olevatest liiklusmärkidest, sh märgist nr
- Ta lähtus aga LE Lisa 2 keelumärkide lisaselgitustest, mille
- lause kohaselt ei kehti liiklusmärk 361 ühissõidukite kohta. Selle põhjenduseks toob ta asjaolu, et LE Lisa 2 kohaselt ei kehti liiklusmärk 361 ühissõidukite kohta. Ta täpsustab, et Ühistranspordiseaduse § 2 kohaselt võib ühissõidukiks olla ka sõiduk, mis on ettenähtud ühistransporditeenuse osutamiseks. ÜtS § 2 lg 1 sätestab takso mõistet ning selle kohaselt saab lugeda takso ÜtS mõistes ühissõidukiks. LE-s on ühissõiduki mõiste kitsamalt kohaldatud. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et kohaldama peaks lex suprior derogat legi inferiori põhimõtet, mille kohaselt on seadus määrusest kõrgemalseisev akt ning seega kuulub vastuolu korral kohaldamisele seadus. LE kohaselt on ühissõidukiks muuhulgas sõitjat vedav takso. LE § 2 lg 57 sätestatud ühissõiduki definitsiooni alusel tuleb kaebuses esitatud seisukoha järgi tuvastada, kas takso on ühissõiduk LE mõttes. LE § 2 lg 31 kohaselt on peatumine sõiduki ettekavatsetult seismajätmine sõitjate pealevõi mahamineku või veose laadimise ajaks. Menetlusaluse isiku kaitsja leiab, et LE mõttes tuleb taksoks lugeda ka sellist sõidukit, mis on seisma jäänud sõitja pealeminekuks. Kaebuse kohaselt on selliseks tegevuseks olemas mõistlik ajaline piirang. Vältimaks põhjuseta sõiduki seismajätmist peatumist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas, sõitis menetlusalune isik väikesel kiirusel, et leida klient ning jääda seisma tema pealeminekuks. Kaebuses on lisatud, et selgitamaks välja, kas konkreetne isik on tema kutsunud klient, on sõiduki peatamine õigustatud. 26.02.2009.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Ta selgitas, et tegutseb taksojuhina, teenindas klienti, kes palus teda 12:30 tulla Viru tänavale. Jõudnud kohale, sõitis aeglaselt, klienti märkamata peatas auto. Seisis seal mõni minut, mootor töötas. Kuna klienti ei tulnud, siis hakkas lahkuma, et pöörata Aia tänavale ja tulla mõne aja pärast tagasi. Sel hetkel peatas tema auto sõiduk transpordiametnikega.. Kuna ta peatati sõitmise pealt, siis palus ta selgitust, miks ta kinni on peeti. Selgitas, et tal oli siduritõrge, mis kestis mõnikümmend sekundit. Ta lisas, et poleks saanud kuhugi mujale parkida. Seal on küll tasuline parkimisala, kuid sisuliselt seal ei ole kohta, kuhu oleks saanud parkida. Lõpuks tuli ka klient, ta viis nad Kadrioru parki. Tema autot nägi seismas AV, kes on ka taksojuht. Ta lisas, et läks sinna, kuna klient palus. Märk nr 361 ei kehti ühissõiduki jaoks, tema auto on aga ühissõiduk. Tunnistaja AV andis kohtuistungil ütlusi, selle kohta, et ta tunneb kaebuse esitajat Toivo Kadu tööalaselt. Ta nägi Viru tn Toivo autot,, märkas T. Kadu transpordiameti sõidukis. Ootas teda, T.Kadu tuli, nad ei saanud pikalt rääkida, kuna talle tuli autosse paar inimest. Tunnistaja Margus Kehi andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta teostas koos transpordiametiga kontrolli Tallinnas Viru tn alal, kus oli probleeme taksode ebaseadusliku parkimisega. Seal märkasid nad T.Kadu taksot, tundsid autot, kuna olid varem antud isikuga töökohustuste täitmisel kohtunud. T.Kadu sõiduk oli pargitud märgi „Peatumise keeld“ keelualal. T.Kadu istus autos, sõiduk seisis. Nad jälgisid sõidukit umbes 2 minutit. Kui nad sõidukile lähenesid, hakkas see liikuma aeglaselt. T.Kadu põhjendas oma tegevust algselt sellega, et tal hakkas paha, siis asjaoluga, et autol tehniline rike, siis sellega, et ootas kliente. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus on põhjendamatu. On tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja eiras märgi 361 nõudeid, tema sõiduk ei olnud ühissõidukiks, kuna see ei teenindanud hetkel kliente. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, läbi viinud kohtuliku tõendite uurimise, kuulanud ära poolte seisukohad , jõudis järeldusele, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. Toivo Kadu tegevusele on kohtuväline menetleja andnud õige juriidilise hinnangu ning puudub alus otsuse tühistamiseks. Nimelt, kaebuse esitaja ei vaidlusta liiklusmärgi 361 „Peatumise keeld“ asukohta Tallinnas Viru tn ning asjaolu, et ta peatus antud märgi mõjualal. Kaebuse esitaja leiab, et antud märk ei omanud tema kasutatud sõiduki, kui takso, suhtes kehtivust. Tõepoolest, õige on väide, et Liikluseeskirjade lisa 2 kohaselt ei kehti antud liiklusmärk ühissõidukite kohta. Küll aga Liikluseeskirjade § 2
(57)kohaselt on ühissõidukiks vaid sõitjaid vedav takso. Siin ei esine vastuolu ka Ühistranspordiseaduse § 2 p-ga 3. Tulenevalt kaebuse esitaja enda ütlustest ta hetkel, mil ta kinni peeti, sõitjaid ei transportinud. Tema väide selle kohta, et ta just kui ootas kliente, ei ole kohtus tõendamist leidnud. Nii väitis tunnistaja A.Ventsel kohtus, et ta ei tea sündmuse asjaolusid. Ta nägi küll , et pärast T.Kadu kinnipidamist ja tema viibimist transpordiameti bussis, sisenesid T.Kadu taksosse mingid inimesed, kuid ta ei tea, mis seal auto juures räägiti (t.l.38). Tema poolt kuuldud ühesõnaline soome keelne fraas ei anna mingit alusta arvata, et tegemist oli antud takso varasemalt tellinud isikutega. Ka ei ole antud taksotellimus vormistatud ametlikult ning sellise tellimuse esitamise kohta puuduvad igasugused tõendid. Samuti nähtub tunnistaja M.Kehi ütlustest, et T.Kadu sõiduk seisis keelumärgi mõjualal vähemalt 2 minutit, sealt ei väljunud ega sinna ei sisenenud isikuid, seega ei tegelenud T.Kadu sel hetkel sõitjate vedamisega. Samuti nähtub tunnistaja M.K ehi ütlustest, et kinnipidamisel esitas T.Kadu kolm erinevat versiooni tema sõiduki keelualal peatumise põhjustest, mis iseloomustab samuti T.Kadu tellijate ootamise väite ebausaldusväärsust. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et T.Kadu juhitud sõiduk oleks 23.10.2008.a. kl.12.30 sõitjaid vedanud. Seega on tema tegevusele antud õige juriidiline hinnang kohtuvälise menetleja poolt ning puudub põhjus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Väärteoprotokolliga (t.l.20), tunnistaja M.Kehi ütlustega on tema süü LS § 74-37 lg.1 järgi tõendamist leidnud. Taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks T.Kadule on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Merle Parts Kohtunik