← Eesti

4-09-5994/6

4-09-5994 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-5994 Kohtunik Karin Olentšenko Kohtuistungi sekretär Erica Kaldre Väärteoasi Birgit Koorem’i kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti vanemspetsialisti I Eiland 25.03.2009.a otsusele väärteoasjas nr VP 009878 Birgit Koorem’i karistamises LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, s.o 480 krooni Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Birgit 47805180248; elukoht: xxx) Koorem (isikukood Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti esindaja Talvo Rüütelmaa Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Birgit Koorem Kohtuvälise menetleja – Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti esindaja Talvo Rüütelmaa RESOLUTSIOON
  2. Jätta Birgit Koorem’i kaebus rahuldamata.
  3. Jätta muutmata Tallinna Transpordiameti 25.03.2009.a otsus väärteoasjas nr VP 009878 Birgit Koorem’i karistamises LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, s.o 480 krooni. Edasikaebamise kord 2 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 25.03.2009.a Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti otsusega väärteoasjas nr VP 009878 karistati Birgit Koorem’it liiklusseaduse (LS) § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, s.o 480 krooni. Otsuse kohaselt parkis Birgit Koorem 28.02.2009.a kell 15:10 mootorsõiduki Mazda, reg nr xxx Tallinnas Laikmaa tänaval Rävala pst 6 kõrval selleks keelatud kohta, LM. 361 (peatumise keeld), LM. 579 (sõiduk teisaldatakse) mõjupiirkonda. Sellise tegevusega rikkus Birgit Koorem liikluseeskirja § 152 lg 1 nõudeid. Menetlusaluse isikuna väidab, et ta ei ole nõus protokolli ja selle läbiviimisega. Birgit Koorem esitas nimetatud otsuse peale kaebuse. Märgib kaebuses, et ei vaidle vastu, et peatas oma sõiduki Mazda, reg nr xxx laupäeval, 28.02.2009.a kella 15:05 ajal (tasulise parkimise lõpp laupäeval kell 15:00) Tallinna Kaubamaja kõrval Laikmaa tänaval põhjusel, et on kuuendat kuud rase ja soovis minna kiiresti tualetti. Sõiduki peatamise kohas olid liiklusmärgid, mis reguleerivad peatumist ja parkimist. Sõiduki peatamise täpne koht oli Laikmaa tn Rävala pst-poolne osa, mis jääb enne liiklusmärkide (Peatumise keeld LM.361, lisateadetetahvli mõjupiirkond LM.824) ette ja peale tasulist parkimisala tähistavate märkide (Peatumise keeld LM.361 ja sõiduki sundteisaldamine LM.579). Selgitab, et sellel teel on liikluskorraldusvahendid paigaldatud viisil, mis ei vasta nõuetele ja antud juhul esineb põhimõtteline vastuolu liiklusmärkide mõjuala osas ning sõiduki teisaldamise lubatavuse suhtes. Liikluskorraldus peab olema korraldatud viisil, mis oleks kõigile ühtmoodi arusaadav. Tallinnas on kehtestatud, et laupäeviti peale kella 15:00 võib parkida tasuta. Sõidukit võib teisaldada üksnes seadusest tulenevalt, kui seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise, takistab jalakäijaid või tekitab liiklusohtu. Jääb arusaamatuks, millise liikluskorraldusvahendi eiramise eest määrati rahatrahv ja miks teisaldati sõiduk ning märgiti protokolli valesti parkimise koht. Palub otsuse väärteoasjas nr VP 009878 tühistada. Kohtuvälise menetleja esindaja (Tallinna Transpordiameti juhataja asetäitja juhataja ülesannetes T. Siimon) esitas kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles märgib, et kaebaja ei ole vaidlustanud, et sõiduki Mazda, reg nr xxx parkis ta antud kohta ise. Kaebaja väited ebaselgest liikluskorraldusest on ebalojaalsed ja eksitavad. Fotol 1 on selgesti nähtav peatumise keelumärk. Peatumist keelav märk fotodel 2 ja 3 koos lisateatetahvliga näitavad peatumiskeelu mõjupiirkonna lõppu. Seega pidi kaebaja üheselt aru saama, et antud kohas on peatumine, siis ka parkimine, keelatud. Kaebaja sõidukil ei olnud lülitatud sisse ohutuled, mis viidanuksid hädapeatumisele. Arvestades, et samaaegselt parkis kaebaja sõiduki kõrvale kaebaja kaksikõde Kairit Aasmaa, on alust eeldada, et tegemist ei olnud hädapeatumisega, vaid ettekavatsetud parkimisega antud kohas. Kaebaja on vastutusele võetud peatumist keelava liiklusmärgi nõuete eiramise eest õigesti. Sanktsiooni suurus on proportsionaalne; parkimise koht on märgitud õigesti. Teisaldamise vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kaebaja ei esitanud vastulauset. Jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde, taotles otsus tühistamist ja seletas, et 28.02.2009.a. kell 15.02 ta parkis oma sõiduki reg.nr.xxx Kaubamaja kõrvale, et tualetti 3 minna. Tagasi tuli kell 15.15, sest kell 15.19 juba hakkas helistama autot otsima. Ta sai aru, et alates kella 15.00-st on parkimine tasuta ja ei pööranud tähelepanu teistele liiklusmärkidele, sest tõesti oli tualetti vaja, ta on lapse ootel. Nad käivad õega koos alati, ka seekord oli ta õega koos, õde oli oma autoga ja õel oli samal hetkel halb olla ja ka vaja tualetti minna. Ohutulesid autol sisse ei lülitanud. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse ning tutvunud väärteoasja nr VP 009878 materjalidega, sealhulgas fotodega kaebuse esitanud isiku auto parkimise kohta, asub alljärgnevatele seisukohtadele. LS § 7437 lg 1 koosseisupärane tegu eeldab sõiduki parkimist selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Tallinna Transpordiameti otsusest nr VP 009878, poolte antud ütlustest, väärteoasjas leiduvatest fotodest ja väärteoasja muudest materjalidest teeb kohus järelduse, et B. Koorem oli sõiduki parkinud liiklusmärkide 361 – peatumise keeld ja 579 – sõiduki sundteisaldus, mõjupiirkonnas, st. selleks keelatud kohta. B. Koorem ei vaidlusta asjaolu, et parkis oma auto antud kohta. Kaebuse esitaja sõidukil aga ei olnud sisse lülitatud ohutuled, mis viidanuksid hädapeatumisele. Nimetatust tulenevalt leiab kohus, et väidetav hädapeatumise vajadus ei ole tõendatud. Samuti ei kinnitust leidnud kaebaja väide, et ta oli ära alla 13 minutit: väärteoprotokoll koostati kell 15:10; parkimiskorda rikkunud sõiduki ümberpaigutamise akti nr KR 068815 kohaselt anti sõiduk üle Suurtüki tn 12 asuvasse parklasse kell 15:
  4. Sõiduki ümberpaigutamiseks kulub umbes 20 minutit. Nimetatust järeldub, et kohtuvälisel menetlejal kulus kohapeal B. Kooremile kuuluva sõiduautoga tegelemiseks umbes 20 minutit. Seega, kui B. Koorem oleks ära olnud kuni 13 minutit, mis on mõistlik aeg ka hädapeatumiseks, oleks ta pidanud sündmuskohal kohtuvälise menetlejaga kohtuma. Kohus ei nõustu kaebaja väitega selle kohta, et liikluskorraldusvahendid on vaidlusaluses kohas paigaldatud viisil, mis ei vasta nõuetele ja antud juhul esineb põhimõtteline vastuolu liiklusmärkide mõjuala osas. Väärteoasjas tehtud fotol 1 on selgesti nähtav peatumise keelumärk ning sama märk fotodel 2 ja 3 koos lisateatetahvliga näitavad peatumiskeelu mõjupiirkonna lõppu. Seega on antud kohas peatumise ning sellest tulenevalt ka parkimise keeld üheselt arusaadav. Kaebaja viide asjaolule, et Tallinnas on kehtestatud laupäeviti peale kella 15:00 tasuta parkimine, ei ole asjassepuutuv, sest tasulist parkimisala tähistav märk ei tühista ega muuda olematuks peatumise keelumärki. Tasuta parkimist ei ole kaebajale ka ette heidetud. Kaebaja ei ole kaebuses ega kohtuistungil täpsustanud, millistel asjaoludel ta leiab, et protokolli märgiti valesti parkimise koht ja missugune oli sellisel juhul õige koht. Kohtuistungil viitas kaebuse esitaja otsuses esinevale veale: otsuses on märgitud sõiduauto numbriks xxx, tegelikult parkis ta oma sõiduauto numbriga xxx. Kohus asub seisukohale, et tegemist on tehnilise veaga, mis ei too kaasa otsuse tühistamist, sest väärteoprotokollis on õigesti märgitud sõiduauto number xxx, see on kinnitatud fotodega ning ka kaebuse esitaja ise oma kaebuses on eksinud oma auto numbriga: ka seal on kirjas „kaebaja ei vaidle vastu, et 4 peatas oma sõiduki MAZDA reg. Nr. xxx kuupäeval 28.02.2009.a. kella 15.05 ajal Kaubamaja kõrval…“. Seega on nii kohtuväline menetleja kui kaebuse esitaja eksinud sõiduauto numbri ühe tähega, mis aga ei muuda olematuks toimepandud rikkumist. Et pargitud oli just kaebuse esitaja auto, on üheselt tõendatud. Kohus on seisukohal, et parkides kohas, kus ei tohi peatuda - st selleks keelatud kohas - on B. Koorem täitnud LS § 7437 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu ning tema karistamine kohtuvälise menetleja poolt selle eest rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses (480 krooni) on põhjendatud. Kaebuse esitaja väidab oma kaebuses ka seda, et sõidukit võib teisaldada üksnes seadusest tulenevalt, kui seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise, takistab jalakäijaid või tekitab liiklusohtu. Kohus märgib, et kaebuse esitaja selline arvamus on väär, sest vatsavalt LS § 202 lg 2 p 4 võib sõiduki paigutada lähimasse valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr 3-1-1-133-05 asunud seisukohale, et LS § 7437 lg-s 1 (sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut) kirjeldatud rikkumise puhul on tegemist nn formaalse deliktiga, st rikkumisena kirjeldatud tegu ei nõua tagajärge. Tagajärjeks saaks antud juhul olla oht teistele liiklejatele või liikluse oluline häirimine. Vaidlustatud väärteoasjas menetletigi rikkumist LS § 7437 lg 1 järgi ning sõiduk oli pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata ning väärteoasjas tehtud otsus muutmata. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 1, § 109, § 110, §
  5. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.