4-08-11139/4

4-08-11139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-11139 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Tõlk Ilja Maltšukov Väärteoasi KÜ Angerja 5 kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu ) vaneminspektori Irena Vandrecht 28.10.2008.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 08016530 KÜ Angerja 5 karistamises jäätmeseaduse § 1207 lg 2 alusel Kohtuistungi toimumise aeg 09.06.2009.a. Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Sergei P, KÜ Angerja 5 juhatuse liige Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Sergei P, KÜ Angerja 5 juhatuse liige Kohtuvälise menetleja – Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) esindaja Ülle Aliorg RESOLUTSIOON Jätta KÜ Agerja 5 (Sergei P) kaebus rahuldamata ja Tallinna Munitsipaalpolitsei otsus 28.
2. 2008.a. muutmata. Edasikaebamise kord 2 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. Kiirmenetluse otsusega 28.10.2008.a. karistas Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) KÜ-t Angerja 5 Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 2 nõuete rikkumise eest jäätmeseaduse § 1207 lg 2 alusel rahatrahviga 4000 krooni. Otsuse kohaselt KÜ Angerja 5, olles jäätmetekitaja ja jäätmevaldaja, ei korraldanud suurjäätmete äravedu 3 päeva jooksul: ajavahemikul 15.10.2008 kell 11:55 kuni 22.10.2008 kell 15:20 oli Tallinnas aadressil Angerja 5 asuvate biojäätmete konteineri kõrval maas katkine uks, kapi plaat, WC loputuskast. Teo toimepanija KÜ Angerja 5 juhatuse liige Sergei P, kellel oli vastavalt juhatuse suusõnalistele kokkulepetele tegutsemiskohustus, jättis suurjäätmete äraveo korraldamata, pannes sellega toime ettevaatamatu õigusvastase teo hooletuse vormis, mis seisnes tegevusetuses. Ettevaatamatu õigusevastane tegu oli toime pandud juriidilise isiku huvides, ta ei tundnud huvi linnas kehtivate eeskirjade vastu ning samuti varalise kasu saamises, kuna üldtuntud (KrMS § 60 lg 3 mõistes) asjaolu on see, et jäätmete äraveo teostamiseks on vaja rahalisi vahendeid. Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid: sündmuskoha vaatlusprotokollid ja selle juurde koostatud fototabelid ning asukoha skeem, tunnistajate ütlused, menetlusaluse isiku ütlused kiirmenetluses. Rikkudes Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 2 nõudeid, on sellega toime pandud väärtegu jäätmeseaduse § 1207 lg 2 järgi Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
4. KÜ Angerja 5 juhatuse liige SP oma kaebuses märgib, et kohtuväline menetleja oma otsuses ei märgi tõendeid selle kohta, et jäätmete valdaja on korteriühistu. Jäätmeseaduse § 9 ja § 10 kohaselt ei saa jäätmed põhimõtteliselt olla KÜ valduses. Jäätmete asumine KÜ territooriumil ei tee korteriühistut automaatselt jäätmevaldajaks. Veel märgib kaebaja, et ta ei ole nõustunud kiirmenetlusega ja tema õigusi on seega rikutud. Kohtuistungil jäi kaebaja oma seisukoha juurde, et korteriühistut on alusetult karistatud, kuna KÜ ei ole jäätmetekitaja ega jäätmevaldaja. Karistada saab kaebaja arvates konkreetse korteri omanikku, kes oma suurjäätmed konteineri kõrvale paigutas. Munitsipaalpolitsei oleks pidanud menetluse käigus kindlaks tegema, kes oma sodi sinna tassivad, nende territooriumile võisid jäätmeid tuua ka teiste majade elanikud ning võõra sodi eest ei pea korteriühistu vastutama ega tellima nende äraveo. Kaebaja palus otsuse tühistada ja menetluse lõpetada.
5. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alust ei ole. Väärteomenetluse norme ei ole kaebaja suhtes rikutud, sest tema ülakuulamisel (tl.13-15) kui ka kiirmenetluse otsuses (tl.30-31) on talle selgitatud kõiki tema õigusi, ta on andnud allkirja, et on nõus kiirmenetlusega. Kinnistu haldajaks on KÜ, kes tegutseb oma organite kaudu ning juhatuse liikmele S.Ple olid ainuisikulised pandud kohustused jäätmehoolduseeskirjade täitmisel. S. P on seda ise tunnistanud oma ütlustes kohtueelses menetluses ja ka kohtuistungil. Konkreetsete korteri omanikud ehk KÜ liikmed ei saa eraldi oma territooriumi või kinnistust hallata ega 3 prügivedu korraldada. Suurjäätmed oli korteriühistu territooriumil ja korteriühistu oli seega ka nende valdaja, korteriühistuga on sõlmitud ka vastavad lepingud jäätmete äraveoks. Kui S. Ple oli teada, kes suurjäätmed konteineri juurde tassis, oli ta ikkagi kohustatud organiseerima nende äraveo ning korteriühistule sellega tekitatud täiendavad kulutused on tal hiljem õigus sisse nõuda konkreetselt isikult. Kohtuotsuse põhjendused Jäätmeseaduse § 120-7 näeb ette vastutuse kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest. Kui jäätmehooldusnõuet on rikkunud juriidiline isik, karistatakse teda rahatrahviga kuni 30 000 krooni. VTMS § 55 lg 2 p 2 kohaselt võib kiirmenetluse otsusega juriidilisele isikule määrata rahatrahvi kuni 20 000 krooni. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 2 (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 08.03.2007.a. määrusega nr. 6) sätestab, et kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud oma kinnistul või krundil asuvasse või jäätmekäitluslepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul Sama nõude kehtestab ka Tallinna jäätmehoolduseeskirja uus redaktsioon (Tallinna Linnavolikogu 30.10.2008.a. määrus nr.36 – jõustus 06.11.08) - § 6 lg 3 – suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt 3 ööpäeva jooksul. Sündmuskoha vaatlusprotokollidest 15.10.08.a. (väärteomaterjalid tl. 1 – 4) ja 22.10.2008.a. (tl.6 – 8) nähtub, et Angerja 5 kinnistul biojäätmete konteineri kõrval haljasalal on valge katkine puidust uks, tume puidust kapp, mööbli plaat, wc-loputuskast. Et vaatlusprotokollis nimetatud suurjäätmed vedelesid Angerja 5 kinnistul pikema aja kestel, on kinnitanud ka SPoma ütlustes kohtueelses menetluses (tl. 13 – 15) kui ka kohtuistungil. S. P kinnitas, et ta on teadlik jäätmete käitlemise reeglitest, kuid leidis et ühistu kulul ei pidanud ta võimalikuks suurjäätmete äraviimist. Majas on suurjäätmete vedu toimunud 1-2 korda aastas ning korteriomanikud oleksid pidanud need ise ära vedama; samuti pidas ta võimalikuks, et need jäätmed on sinna toodud teiste majade elanike poolt. Tunnistaja GM ütlustest kohtuistungil nähtub, et elanikele ei selgitatud, kuidas on ühistus korraldatud suurjäätmete vedu. Ühistu esitatud arvetel oli igakuuliselt ka summa prügiveo eest. Mäletab, et 2008.a. sügisel oli nende kinnistu territooriumil terve prügimägi. Tunnistaja KS ütlustega 27.10.08.a. kohtueelses menetluses on kinnitanud, et suurjäätmed on nende kinnistul seisnud mitu kuud. Elanike pöördumisele on S. P vastanud küll „ jah, jah“, kuid suurjäätmed on seni viimata. Tunnistaja K K ütluste kohaselt oli Ragn-Sells AS-l leping Angerja 5 KÜ-ga jäätmete äraveoks ning KÜ-l oli nende ees võlgnevusi. Suurjäätmete vedu see korteriühistu neilt 2008.a. suvel- sügisel tellinud ei ole. Pärast tellimuse saamist täidavad nad tellimuse 3 tööpäeva jooksul teate saamisest. Kohus leiab, et kohtuistungil kontrollitud tõendite alusel on kindlaks tehtud, et KÜ Angerja 5 ei korraldanud oma kinnistult suurjäätmete äravedu otsuses näidatud ajal, suurjäätmed olid ära vedamata koguni mitme kuu vältel. Jäätmeveo korraldus oli pandud juhatuse liikmele Sergei Ple. Väärtegu on toime pandud tegevusetuse vormis, kuna S. P ei soovinud teha kulutusi, mis olid vajalikud suurjäätmete äraveoks. 4 Jäätmevaldaja jäätmeseaduse § 9 kohaselt on jäätmetekitaja isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldajateks ei ole üksikud KÜ liikmed, vaid oma õigusi ja kohustusi realiseerivad nad KÜ juhatuse kaudu. Jäätmeveo korralduse küsimused on pandud juhatuse liikmele S. Ple. Juriidilise isiku süü seisneb S. P tegevusetuses. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud juriidilise isiku, s.o. KÜ Angerja 5 tegevus ning karistuse mõistmisel on lähtutud KarS § 56 nõuetest. Määratud trahv 4 000 krooni vastab süü suurusele, on vajalik, et mõjutada edaspidi mitte toime panema uusi süütegusid ning lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti leiab kohus, et menetlusnorme antud asjas rikutud ei ole. S. P kui KÜ juhatuse liige on andnud allkirja, et ta on nõus kiirmenetluse kohaldamisega: seda nii ülekuulamisel 24.10.08.a. kui ka kiirmenetluse otsuse vormistamisel 28.10.08.a. (tl. 13- 15, tl. 30 -31). Seega tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning kiirmenetluse otsus muutmata. Otsuse tegemisel kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 134, §
6. Kohtunik