Väärteoasi nr. 4-09-5595 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2009.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-5595
(09009249)Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Diana R (R) ja tema seadusliku esindaja Andres R (R) kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu ) 24.03.2009.a otsuse peale väärteoasjas nr 09009249 ÜTS §54-7 lg 1 tunnustel Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Andres R (elukoht: Xxx) Menetlusalune isik: Diana R (isikukood: XXX, elukoht: Xxx) Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu ) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 24.03.2009.a. otsus väärteoasjas nr 09009249 ning lõpetada Diana R suhtes ühistranspordiseaduse § 54-7 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o. otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu ) 24.03.2009.a otsusega nr 09009249 karistati Diana R (isikukood XX) ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 180 krooni. Otsuse kohaselt Diana R puudus 24.02.2009.a kell 13:42 Gonsiori tn 29 juures Tallinna Ühistranspordi bussiliinil nr 67/043TAK sõidusoodustust tõendav dokument. D. R isa Andres R esitas vastulause, milles palus väärteomenetlus lõpetada, kuna protokollis on kirjas kool ning esitatud on ka õpilaspileti koopia. Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis D. R poolt omakäeliselt antud ütlustega, kus ta tunnistab, et sõitis sooduspiletiga, aga ei olnud esitada soodustust tõendavat dokumenti. Kohtuväline menetleja ei arvestanud palvega väärteomenetlus lõpetada, kuna Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 § 10 lg 3 kohaselt on sõitja sõidusoodustuse kasutamisel kohustatud kontrollimiseks esitama ka sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendava dokumendi. Arvesse võeti vastulauses esitatud õpilaspileti koopia. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud otsuse kohaselt puuduvad. Selle otsuse peale esitas D. R seaduslik esindaja Andres R kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada, kuna D. R sõitis bussis, tasudes selle eest sõidudokumendi mulgustamisega. Kontrollimisel ilmnes, et laps oli unustanud koju isikut tõendava dokumendi. Munitsipaalpolitsei käsutuses olevate vahenditega tuvastati sõitja isik ja et ta õpib Kuristiku Gümnaasiumis. Seega oli ametnikel teave, et D. R sõitis bussis selle eest õigesti tasudes. Kohtuvälise menetleja esindaja (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja K. Järvik) esitas kaebuse osas kohtule kirjaliku seisukoha, milles märgib, et ei nõustu kaebusega. Väärteomenetluse käigus tehti kindlaks, et ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal puudus D. Rl 24.02.2009.a bussis nr 67 sõites sõidusoodustuse õigust tõendav dokument. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 § 6 p 1 kohaselt on sõidusoodustuse õigus õpilasel; sama määruse § 7 lg 3 p 1 sätestab soodustuse kasutamise õigust tõendava dokumendina õpilasel – õpilaspileti või sellega võrdsustatud ISIC Scholar kaardi. Määruse § 10 lg 3 sätestab, et sõidudokumentide kontrollimisel on sõitja sõidusoodustuse kasutamisel kohustatud kontrollimiseks esitama ka sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendava dokumendi. Sõidusoodustust saab kasutada isik, kellel on kontrollimise ajal esitada kontrolliõigusega isikule sõidusoodustust tõendav dokument. Sooduspileti kasutamise õigust saab tõendada vaid kehtiva dokumendiga, mille alusel on võimalik tuvastada soodustuse olemasolu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 09009249 materjale, leiab, et otsus D. R suhtes tuleb tühistada otstarbekuse kaalutlusel. Väärteoasja materjalidest nähtub, et alaealine Diana R sõitis 24.02.2009.a Tallinna ühistranspordi bussiliinil nr 67/043 TAK sooduspiletiga, kuid tal puudus sõidusoodustust tõendav dokument. Nimetatud dokumendi puudumist on D. R ka tunnistanud. Seega on menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegu õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 ettenähtud väärteona. Samas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Ühistransporditeenus on tasuline teenus, mille eest tasumata jätmise või ettenähtust vähem tasumise eest on seadusandja ette näinud karistuse ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi. Ühistransporditeenuse eest Tallinnas tasu arvestamise alused ja maksmise kord on sätestatud Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 41 „Tallinna Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ (edaspidi: Määrus). Määruse §-ga 6 on kindlaks määratud isikute ring, kellel on soodustalongi, soodustunnipileti, soodushinnaga sõidu- või ühiskaardi kasutamise õigus ning sama määruse § 6 p 1 kohaselt on selline õigus andnud õpilasele. Vaidlustatud väärteoasjas on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 24.03.2009.a otsuses, samuti 24.02.2009.a väärteoprotokollis märgitud, et menetlusalune isik D. R õpib Kuristiku Gümnaasiumis. Vastulausega koos esitas D. R isa A. R kohtuvälisele menetlejale ka lapse õpilaspileti koopia. Seega oli kohtuvälisele menetlejale teada, et D. R on õpilane. Kohtuvälise menetleja poolt on D. Rle süüks pandud Tallinna ühistranspordis sõidusoodustust tõendava dokumendi puudumine kontrollimise hetkel. Sellega on kohtuväline menetleja möönnud, et D. Rl oli olemas nõuetekohane soodustalong, millega oli tõendatud sõidu eest tasumine, kuid puudus õpilaspilet, mis Määruse § 7 lg 3 p 1 kohaselt on õpilasel sõidusoodustuse õigust tõendavaks dokumendiks ning mille esitamise kohustus kontrollijale tuleneb Määruse § 10 lg-st 3. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ühistransporditeenuse kasutajatel sõiduõigust tõendava dokumendi olemasolu kontrollimise eesmärk on tagada, et teenust ei kasutataks tasuta või selle eest ettenähtust vähem tasudes. Samasugune on seaduseandja mõte ühistranspordiseaduse § 547 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni kehtestades – karistada isikut, kes kasutab teenust tasuta või selle eest ettenähtust vähem tasudes. Kuivõrd väärteoasjas ei ole vaidlust, kas D. R on õpilane ning ühistransporditeenuse eest oli ta tasunud õpilasele kehtestatud määras, on antud väärteoasjas menetlusalust isikut sisuliselt karistatud õpilaspileti puudumise eest sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollimise hetkel, mitte aga sõidu eest tasumata jätmise või ettenähtust vähem tasumise eest, mis on karistuse kohaldamise eelduseks seaduseandja mõtte kohaselt. Õpilaspileti puudumine mingil ajahetkel ei tühista aga isiku õpilase staatust ega saa tühistada õpilasele Määruse §-ga 6 p 1 antud sõidusoodustuse õigust. KarS § 56 alusel tulnuks kohtuvälisel menetlejal karistust määrates esmalt lähtuda isiku süüst, kuid kohtu arvates seda tehtud ei ole. Alaealise isiku süü selles asjas ei ole suur ning seisnes üksnes õpilaspileti mahaunustamises. Alaealist D. R ei ole varem karistatud ühegi väärteo eest. Ei toimepandud tegu ega alaealise isik ei vääri kohtu arvates karistusõiguslikku sekkumist ning seda isegi mitte miinimummääras. Õiguskorra kaitsmise huvides ei ole alaealise karistamine rahatrahviga iga vähetähtsa väärteo eest. D. R puhul oleks piisanud suulisest hoiatamisest. Eeltoodu põhjal kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel, sest menetlusaluse isiku süü on väike ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 3. Kohtunik