Obsah (8)

§ 55§ 114§ 117§ 118§ 38§ 190§ 192§ 193

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kaebuse läbi vaatamata jätmine Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasi Menetlus Väärteo kvalifikatsioon Määruse tegija Kohtuväline menetleja Menetleja ametnik Menetlusalune

) §-st 48, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus

1. Jätta kaebus läbi vaatamata. Täiendavad otsustused
2. Seoses kaebuse läbi vaatamata jätmisega: 2.1 tühistada Tartu Maakohtu
3. augusti 2009 määrus Avo Pinole määratud rahatrahvi täitmise peatamises; 2.2 saata määrus koopia menetlusalusele isikule, tema esindajale ja peale jõustumist kohtutäiturile; 2.3 peale käesoleva määruse jõustumist tagastada kaebus selle esitajale; 2.4 peale käesoleva määruse jõustumist tagastada kohtuvälisele menetlejale väljanõutud väärteotoimik. Selgitused kohtumäärusele
4. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. Asjaolud Kohtuväline menetleja on karistanud kaebuse esitajat
6. aprilli 2009 otsusega liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi 100 trahviühikuga, s. o 6 000 krooni. Avo Pino on esitanud
7. juulil 2009 kohtusse kaebuse tema karistamises väärteos. Seoses väärteoasjas tehtud otsuse peale kohtusse kaebamise tähtaeg on möödumisega on kaebuses taotletud selle esitamise tähtaja ennistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise asjaoluna on kaebaja nimetanud tema esindaja puhkusel viibimist. Seoses kaebuse esitamisega on kohtu nõudmisel kohtuväline menetleja saatnud kohtule väärteotoimiku. Tartu Maakohtu
8. augusti 2009 määrusega on peatatud väärteos määratud rahatrahvi täitemenetlus kuni kaebuse lahendamiseni.
9. Kohtu põhjendused 2.
10. Seaduslikud alused menetlemisel Menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja

§ 55

lg 2 kohaselt kiirmenetluses § 73 lg 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsustele (

§ 114

lg 1).

§ 117

lg 1 kohaselt kohtulikus eelmenetluses kohus kontrollib kohtualluvust, kaebusele esitatavaid nõudeid ja esitamise õigsust. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohutul tuleb õigusliku küsimustena lahendada kaebuse esitamise tähtaja ennistamine, tulenevalt väärteoasja kohtuvälise menetlemise asjaoludest. Maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lg-tes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata (

§ 118lg 2 p 1).

Kaebus

§ 114

lg 1 p s 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (TMS § 114 lg 4).

§ 38

kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade arvestamisel ja menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 (Kaebetähtaja ennistamine) kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse kohtu määrusega, kelle menetluses on asi ning kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega või 2) muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtuvälise menetleja on teinud trahvimise otsuse 03. aprillil 2009, milles on kaebuse esitamise tähtajaks märgitud 21. aprill 2009. Kohtule on kaebus esitatud 10. juulil 2009.

§-s 114 on sätestatud kaebuse esitamise tähtajaks 15 päeva. Kaebuse kohtusse esitamise tähtaeg on möödunud. See nähtub kaebaja kohtule esitatud asjaoludest ja väärteo toimikust. Seda asjaolu on tunnistanud ka kaebuse esitaja.

§ 38ja Kr

MS § 172 kohaselt saab kaebetähtaja möödalaskmiseks olla üksnes kohtu poolt mõjuvaks peetud põhjus. Kaebuse esitaja on leidnud, et kaebetähtaja möödalaskmise põhjusteks on tema esindaja seonduvad asjaolud, eelkõige esindaja puhkusel viibimine, mille tõttu ei olnud tal võimalik kaebust kohtule tähtaegselt esitada. Kohu hinnangul ei saa pidada esindaja puhkusel viibimist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud volikirjast nähtub, et volitus väärteoasjas esindamiseks on saadud

1. märtsi 2009 volikirja alusel. Kaebus on kohtule esitatud
2. juulil
3. Ajaliselt on see periood 4 kuud. Kohus osundab veel sellele, et kaebuses on üksnes formaalselt väidetud (ilma seda asjaolu tõendavaid materjale lisamata), et menetlusaluse isiku esindaja tuli
4. juulil 2009 puhkuselt, osundamata midagi ka puhkuse ajalise kestuse kohta. Kohus ei tuvastanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust ning kaebus tuleb

§ 118lg 2 p 1 kohaselt jätta läbivaatamata ja tagastada kaebuse esitajale.

Kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimik tuleb samuti tagastada. Täitemenetluse seadustiku § 47 lg 3 kohaselt kohus võib täitemenetluse peatamise määruse asjaolude muutumisel tühistada või seda muuta. Seoses täitemenetluse peatamise aluse äralangemisega tuleb Tartu Maakohtu 12. augusti 2009 määrus Avo Pinole määratud rahatrahvi täitmise peatamises tühistada. 2.4.

sätted määruskaebuse esitamiseks Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve (

§ 190

). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (

§ 192lg 1).

Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193lg 1).

Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193lg 2).

Toomas Lillsaar Kohtunik