4-09-7125/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 28.august 2009.a Tallinn Väärteoasja number 4-09-7125 Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu Hanni Väärteoasi Ines Kärneri kaebus Põhja Politseiprefektuuri

1. aprilli
2. a kiirmenetluse otsuse peale tema väärteoasjas LS § 7422 lg 2 järgi, taotlusega otsus tühistada. Menetlusalune isik: Ines Kärner (ik 48101230322; elukoht xxx; ei tööta) Kohtuväline menetleja Esindajat kohtuisungile ei ilmunud RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p. 3 ja § 133-135
3. Kaebus rahuldada.
4. Põhja Politseiprefektuuri
5. aprilli
6. a kiirmenetluse otsus ines Kärneri väärteoasjas LS § 7422 lg 2 järgi tühistada ja väärteoasjas lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (see on hiljemalt
7. septembril 2009.a). Nimetatud teate esitamise korral vormistab kohus kirjaliku põhistusega otsuse
8. septembriks
9. a. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus seitsme päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud ja menetluse käik I. Kärnerile koostati
10. aprillil
11. a kiirmenetluse otsus selle kohta, et ta juhtis samal päeval kell 8:33 Kiili vallas Tallinn-Rapla-Türi teel sõiduautot Opel Meriva (reg nr xxx) kiirusega 92+/-3 km/h ja ületas lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 39 km/h. Nimetatud teo eest karistati teda LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut (2400 krooni). I. Kärner esitas kiirmenetluse otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt ei olnud tegemist kaebuse esitaja juhitud auto kiirusega. Nimelt märkisid politseiametnikud dokumentidesse, et ta sõitis
12. sõidureas, tegelikult oli tema auto aga
13. sõidureas. Ta oli sooritanud just vasakpöörde ja soovis reastuda ümber
14. ritta, et sooritada parempööre. Ümberreastumiseks võis ta pisut kiirust ületada, kuid mitte üle 10 km/h. Esimeses reas liikus temast suure kiirusega mööda valge Mercedes ning mõõdetud kiirus võis kuuluda sellele. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuistungile kutsutud tunnistaja R. F väitis, et ei mäleta konkreetset juhtumit, ega osanud selle asjaolude kohta ütlusi anda. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja väärteomenetlus lõpetada. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on parandatud märget selle kohta, millisel sõidurajal I. Kärneri auto asus. Asjaolu, et protokolli on lisaks sellele on märgitud, et auto sooritas möödasõitu, näitab, et antud teelõigul oli mitmeid autosid. I. Kärneri enda ütluste kohaselt oli ta sooritanud vasakpöörde ega olekski jõudnud nii suurt kiirust saavutada, temast sõitis aga
15. sõidureas mööda teine auto. Sellest tulenevalt esineb põhjendatud kahtlus, et mõõdetud kiirus ei kuulunud I. Kärneri juhitud autole ja väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Sten Lind kohtunik 2