Kriminaalasi nr. 1- 09-12621 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 02.septembril 2009.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Prokurör Jüri Kasesalu, Kaitsja Eva Rivis osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja kokkuleppemenetluses LEMBIT LAAN isikukood 35803210223, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, PP OÜ, elukoht XXX. Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 418 lg 2p1 järgi. Kohus tuvastas: LEMBIT LAAN´et süüdistatakse selles, et tema, olles 13.12.2007.a. Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 418 lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 k katseajaga 3 a ning omades kehtivat karistatust, hoidis alates 13.12.2007.a. kuni 28.05.2009.a. oma elukohas aadressil: Vana-Tartu mnt. 18-7, Vaida alevik, Rae vald, Harjumaa laskemoona: Vintpüssipadrun kaliiber 7.62x54 R – 1 tk; sileraudse jahipüssi padrun kaliiber 16 -1 tk; ääretulepadrunid kaliiber .22LR(5.6mm) – 9 tk; ääretulepadrun kaliiber .22 Short (5.6 mm) – 1 tk; püstolipadrunid kaliiber 7.62 mm Tokarev – 5 tk; püstolipadrun kaliiber 9 mm Makarov – 1 tk; püstolipadrun kaliiber 7.65 mm Browning – 1 tk; püstolipadrun kaliiber 6.35 mm Browning -1 tk automaadi padruneid 7.62x39,– 12 tk; vintpüssipadruneid 5.56x45 NATO – 4 tk; automaadipadruneid 5.45x39 – 3 tk Nimetatud laskemoona loetakse vastavalt Relvaseaduse § 19 lg 5 piiratud tsiviilkäibega laskemoonaks, mida võib omandada Relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. Relvaseadusele vastavat relvaluba Lembit Laanele väljastatud ei ole, samuti pole ta relvaluba taotlenud. Eelpoolloetletud tegevustega rikkus Lembit Laan järgmisi Relvaseaduse sätteid: § 1-1 Mõisted
(2)Relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. § 19. Piiratud tsiviilkäibega relvad ja laskemoon
(1)Piiratud tsiviilkäibega relvad on: 5) tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad.
(2)Piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele.
(3)Piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. § 32. Relvasoetamisluba
(1)Piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba.
(2)Soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses.
(3)Soetamisloa väljastab relva soetamist taotlevale isikule tema elu- või asukohajärgne politseiprefektuur. § 34. Relvaluba
(1)Käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 nimetatud eksami sooritanud isikul on õigus taotleda relvaluba. Relvaloa väljastamise aluseks on politseiprefektuuri juhi otsus.
(2)Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud kogust. § 35. Soetamisloa ja relvaloa taotlemine füüsilise isiku poolt
(5)Soetamisloa või relvaloa võib väljastada isikule, kes on sooritanud relva soetamist, registreerimist, hoidmist, kandmist, võõrandamist ja seaduslikku kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete tundmise ning laskevigastuse korral kannatanule esmaabi andmise eksami. Tulirelva relvaloa või soetamisloa taotlemise korral tuleb sooritada eksami käigus taotletava tulirelva tundmise test ning käsitsemise katse vastavalt taotletava tulirelva liigile tulenevalt käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktidest 1–3. Eksamitulemus kehtib üks aasta alates eksami sooritamise päevast. § 45. Relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded
(1)Relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.
(2)Relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Sellise tegevusega pani Lembit Laan toime laskemoona ebaseadusliku käitlemise teist korda s.o. KarS § 418 lg 2 p 1 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo. Süüdistatava Lembit Laan, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 02.09.2009 sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS § 418 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6(kuue) kuulist vangistust. Mõistetud karistust suurendada 13.12.2007.a. Harju Maakohtu poolt 3 a katseajaga mõistetud tingimisi vangistusega 6 k kandmata osa 5 kuud ja 28 päeva ja KarS § 65 lg 2 alusel lõplikuks suurendatud karistuseks lugeda 11(üksteist) kuud ja 28 päeva vangistust. Võttes arvesse tema puhtsüdamlikku kahetsust ja juhindudes KarS § 69 lg 1; § 74 lg 5, asendada määratud vangistus üldkasuliku tööga 716 tunni ulatuses. Üldkasuliku töö täitmise tähtajaks määrata 24 kuud, mille jooksul sätestada talle KarS § 75 lg 1 alusel käitumiskontrolli ajaks kontrollnõuded: • elada alalises elukohas XXX • • • • ilmuda kriminaahooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lembit Laan’elt mõista välja sundraha II astme kuritegude toimepanemise eest. KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 3 alusel kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ekspertiisitasud kaitsetasu riigituludesse ning sundraha KrMS § 179 lg 1p 2 kohaselt 6525 krooni riigituludesse Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Lembit Laan KarS § 418 lg 2p1 järgi ja karistada teda vangistusega kuus kuud KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 13.12.2007 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva vangistust KarS § 69 kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 716 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Lembit Laan peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab XXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks KarS § 74 lg 1 alusel määrata Lembit Laan ühiskondliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Lembit Laanelt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 3 alusel ekspertiiskulud 1960 (üks tuhat üheksasada kuuskümmend krooni) ja kaitsetasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni riigituludesse . Sundraha, kaitsetasu ja ekspertiisitasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank või Hansapank 221023778606 , viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Apellatsiooni saab esitada üksnes kokkuleppemenetlust reguleerivat õigusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsusega on võimalik tutvuda 02.septembril 2009 Kohtunik Liina Pohlak