4-09-7161 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2009.a. Pärnu Väärteoasja number 4-09-7161 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi T. Miiter`i kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Toomas Tomson`i poolt 29.04.2009.a tehtud kiirmenetluse otsusele nr 10220882932768 Alkoholiseaduse § 70; Karistusseadustiku § 262, § 276 järgi kaebuse esitaja T. Miiter (ik 38303124236) kohtuvälise menetleja ametnik Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Toomas Tomson RESOLUTSIOON Juhindudes Karistusseadustiku § 63 lg 1, § 262, § 267; Alkoholiseaduse § 70 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas 1) Rahuldada T. Miiter`i kaebus osaliselt. 2) Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 alusel tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Toomas Tomson`i poolt 29.04.2009.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 10220882932768 osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas. 3) Süüdi tunnistada T. Miiter Alkoholiseaduse § 70; Karistusseadustiku § 262, § 276 järgi ning kohaldades Karistusseadustiku § 63 lg 1 mõista karistuseks rahatrahv 95 (üheksakümmend viis) trahviühikut, so 5700 (viis tuhat seitsesada) krooni. Rahatrahv 5700 krooni tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 10.09.2009.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 10.09.2009.a. 4-09-7161 Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 25.09.2009.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 29.04.2009.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel T. Tomsoni poolt kiirmenetluse otsus nr 10220882932768 (Väärteotoimik lk 1) selle kohta, et 29.04.2009.a kella 18:05 ajal Pärnu linnas Kalda tänaval, s.o. Pärnu jõel parvel, T. Miiter, olles alkoholijoobes avalikus kohas, tarbis alkohoolset jooki ning lärmas ja karjus ebatsensuurseid väljendeid ja urineeris avalikus kohas, pannes nende tegudega toime avaliku korra rikkumise; samuti eiras võimuesindaja seaduslikku korraldust lõpetada avaliku korra rikkumine ja tulla kaile. Raskendava asjaoluna on märgitud otsuses, et isik on eelnevalt karistatud Alkoholiseaduse (edaspidi AS) ja avaliku korra rikkumise eest. Oma teoga pani menetlusalune isik toime AS § 70; Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 262, § 276 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Antud kiirmenetluse otsusega on menetlusalusele isikule määratud menetleja poolt karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o. 6000 krooni. Kaebuse sisu 30.04.2009.a esitas T. Miiter Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses, kuivõrd kaebaja on seisukohal, et ei ole temale inkrimineeritavat väärtegu toime pannud. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Lätt (endise nimega Tomson) oma 11.05.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil ja kohtu poolt tuvastatud asjaolud Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja kohtuistungil väitis, et ta ei olnud avalikus kohas, ei tarvitanud alkoholi parve peal, ei lärmanud ega urineerinud. Politsei poolt anti küll korraldus kaldale tulekuks, kuid selleks ei olnud võimalust, sest veevool viis neid eemale ja nad ei olnud enam vallikäärus. Sealt ei saanud nad kaldale minna, kus politsei käskis. Mingil määral siiski vastuvoolu sai sõuda. Kaebuse esitaja sõnutsi püüdsid nad kaldale jõuda ja siis nad toodi päästepaadiga kaldale. Kaebuse esitaja kohtuistungil väitis, et ta ei mäleta, mida ta vastas politseile, kui viimane andis korralduse. Kaebuse esitaja nõustus aga, et oli joobes ja parvepeal olid nad üldse neljakesi ning rääkisid omavahel vaikselt. Parv vedeles vallikäärus ja sealt nad selle neljakesi sõitmiseks võtsid. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja T. Miiteri kaebus rahuldamata. 2
(8)4-09-7161 Tunnistaja Peeter Nurmise kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta patrullis ja sadamast tuli väljakutse. Ta andis korralduse tulla kaldale aga nad olid edasi, selle peale Miiter võttis oma suguelundi välja ja ütles „fack you politsei“. Samuti andis Andrus Väljaots korralduse lõpetada märatsemine ja kaldale tulla. Lõpuks said nad parve nöörijupist kinni ja tõime nad kaldale. T. Miiter viskas veel aeruga ametnikku. Kuna nad jätkasid ülbitsemist, panid nad parvel olijatel käed raudu. Nad sõudsid politseist eemale üle jõe Jannseni tänava majade poole. Nad sõitsid teisele poole kallast ja lärmasid. Tunnistaja P. Nurmise ütluste kohaselt andis ta korralduse, et lõpetada avaliku korra rikkumine ja tulla kaldale. Teel, kus nad sõitsid on laevatatav tee. Oli näha, et parve peal tarbiti alkoholi, pudel käis ringi ja enne oli Miiter ka vette kukkunud. Tunnistaja leidis, et parvel olid alkoholi pudelid, kuid ei osanud nimetada, millised konkreetselt. Isikud saadi kinni selliselt, et päästeamet tiris parve sadama poolsele kaldale ja siis kai peale. Teisele poole silda, kus on ujuv laev ja sealt saadi nad kätte. Tunnistaja kirjeldas kaebuse esitaja käitumist kaldal, et viimane tuigerdas, lärmas ja ei allunud korraldustele ning seetõttu viidi ta kainestusmajja. Tunnistaja leidis, et kogu parvel olnud seltskonda võib samade sõnadega kirjeldada nagu käitus kaebuse esitaja kaldal. Tunnistaja Tauno Väljaotsa kohtuistungil antud ütluste kohaselt aprilli lõpus said nad tööl väljakutse teiselt patrullilt, et Pärnu jõel parve peal on neli noormeest, kes lärmavad, et tuldaks neid ära toimetama. Tunnistaja ütluste järgi läksid nad väljakutse peale Pärnu sadamasse, oli parv ja neli meest olid parve peal purjus ja kaebuse esitaja oli vette kukkunud. Tunnistaja ütluste kohaselt ta andis korralduse tulla kaldale, mille peale hakkas T. Miiter sõimama „fack you politsei“ ja ütles püüdku ta kinni kui saate. Miiter urineeris tunnistaja poole. Tunnistaja T. Väljaots andis käsu tulla kaldale, kuid nad hakkasid edasi sõudma. Seejärel tunnistaja sõnutsi kutsuti Päästeameti appi. Tunnistaja T. Väljaots andis uue korralduse aga nad ikka ei kuulnud. Käis sõim edasi ja sõimati ka Päästeametit, aga Päästeamet sai köiest kinni ja siis hakati parve kalda poole tõmbama. T. Miiter viskas aeruga päästeametnikku, aga aer läks mööda. Päästeametnik tõmbas parve kaldale, anti käsk pikali heita, mida nad ei teinud. Ikka lärmasid ja sõimasid edasi, tunnistaja sõnutsi läksid nad parve peale, panid käed raudu, siis viisid nad politseisse. Parvel oli ka alkohol. Olid õllepudelid, millest joodi, aga millised pudelid täpsemalt, tunnistaja ei mäleta ning ei oska öelda, millised pudelid need konkreetselt olid. Parv oli kaldast alguses 10-15 meetri kaugusel, aga siis parv kaugenes. Vool jõel kiire ei olnud. Tunnistaja Andrus Arula kohtuistungil antud ütluste kohaselt raadio teel kuulis, et noored mehed on parvega jõe peal ja urineerivad vette ning et nad varastasid kellegi aerud ja siis helistati, et kas ta saaks appi tulla. Tunnistaja A. Arula ütluste järgi kui ta jõudis kohapeale, nägi, et vee peal olid mehed. Kohal olid ka päästeametnikud. Miiter viskas aeruga päästeametnikku, samas nad ropendasid ja keegi näitas oma genitaale. Anti korraldus maha tulla parve pealt. Ainult üks isik täitis politsei korraldust, kui ta maha tuli, siis nad kui politseinikud panid neil käed raudu. Tunnistaja ütluste kohaselt, parve peale kahekesi minnes, osutati seal neile ka vastupanu. Pärast politsei pealeminekut parvele, sõudsid nad teisele poole kaldasse ja siis said seal kõik maha. Tunnistaja ütluste kohaselt ta andis korralduse maha tulla parve pealt, aga nad ei tulnud maha. Päästeamet kaater lõpuks tõmbas parve kalda poole. Alkohoolsed joogid olid parve peal ja kõigil meestel oli joove ka. Tunnistaja A. Arula andis istungil ütlusi, et parvel tarvitati ka alkoholi, kuid 3
(8)4-09-7161 tal ei olnud meeles, milliseid alkohoolseid jooke parvel joodi ning millised parvel olid. Kohus avaldas kohtuistungil menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (Väärteotoimik lk 2), mille kohaselt on T. Miiter andnud ütlusi, et oli selle parve peal, aga ei urineerinud ega lärmanud. Samuti avaldas kohus kohtuistungil joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli, mille kohaselt on T. Miiteri kohta märgitud, et T. Miiter oli alkoholijoobes avalikus kohas Pärnus Kalda tänava juures tuigerdanud, ei orienteerinud ajas ega kohas. Alkoholijoove oli 0,96 mg/l ja ta toimetati kainenema. PÄRNU MAAKOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetluse õiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja seda üksnes karistuse osas. Kohus tuvastas, et T. Miiterit süüdistatakse väärtegude toimepanemises Pärnu linnas, Kalda 2, Pärnu jõel, parvel alljärgnevalt: olles alkoholijoobes avalikus kohas, tarbis alkohoolset jooki ning lärmas ja karjus ebatsensuurseid väljendeid ja urineeris avalikus kohas, pannes nende tegudega toime avaliku korra rikkumise. Samuti eiras võimuesindaja seaduslikku korraldust lõpetada avaliku korra rikkumine ja tulla kaldale. Väärteosüüdistuse kohaselt T. Miiter rikkus nende tegudega AS § 48 ja Pärnu linna avaliku korra eeskirja § 4 lg 1 p 1, pannes eeltoodut arvestades toime AS § 70, KarS § 262 ja § 276 järgi kvalifitseeritavad väärteod. I. T. Miiteri süüdistus AS § 70 järgi AS § 70 järgi karistatakse alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest: alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. AS § 48 järgi on alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas lubatud: 1) paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui alkohoolne jook on omandatud selles müügikohas; 2) kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul. T. Miiteri süüdistuses on märgitud, et olles alkoholijoobes avalikus kohas, tarbis alkohoolset jooki ning lärmas ja karjus ebatsensuurseid väljendeid ja urineeris avalikus kohas. 1.1. Kaebuse esitaja leiab, et süüdistuse järgi teo toimepanemise koht - Pärnu linnas Kalda tänava juures, Pärnu jõel - ei olnud avalik koht ja seda ei ole avaliku kohana fikseeritud Pärnu linna 4
(8)4-09-7161 avaliku korra eeskirjas. Pärnu linna avaliku korra eeskirja § 2 p 1 kohaselt avalik koht on vabaks liikumiseks ja kasutamiseks avatud ja/või piiratud territoorium, ehitis või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus märgib, et avaliku koha mõiste on vaadeldav õiguspraktikas ja - teoorias nn määratlemata õigusmõistena, mille kohaselt viimaseid mõisteid ei olegi õigusaktides kunagi võimalik ammendava definitsioonina fikseerida, kuna elu on alati keerulisem, kui õigusaktidega kõike võimalikke reguleerimist vajavaid juhtumeid võib ette näha. Seetõttu taotluslikult ei ole need mõisted ka kunagi detailideni lõpliku kirjeldusena fikseeritud, vaid jäätud abstraktseteks, kuna konkreetsed elulised asjaolud determineerivad selle mõiste sisu igal üksikjuhtumil. Samuti selle mõiste sisustamisel tuleb lähtuda kohtupraktikas tunnustatud põhimõtetest ja seisukohtades ning normi eesmärgist. Riigikohus on märkinud, et avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (RT III 1996, 12, 167 ja 25, 334; ka RKL 3-1-1102-03 p 9). Kohus on seisukohal, et Pärnu jõgi kui laevatatav tee on avalik koht. Antud juhul sõideti parvega T. Miiteri poolt Pärnu linna läbival Pärnu jõe osal, s.o. sillast merepoole jääva osal, kohas, millest mitte kaugel asuvad Pärnu jahtsadam, Pärnu sadam, erinevad kaikohad, tankla, sealjuures sadamaala, kust väljub laev Kihnu jms. Kohus leiab, et on üldteada asjaolu, et erinevaid veesõidukeid – laevu, jahte, kalastajaid ja sõudjaid - on seal igapäevaselt linna läbival jõel pidevalt liikumises, samuti vaidlusalusel jõe alal. Seega on vaieldamatult antud jõele kui veeteele ligipääs ka nn kolmandatel isikutel. Samuti on üldteada, et Pärnu jõekaldad ja üldse jahtsadama ümbrus on meelisliiklemise kohad, sh jalakäijatele, igal aasta ajal, sealhulgas jõevaate tõttu. Seega kohus tuvastab, et antud juhul on tõendatud objektiivne tunnus, et T. Miiter tegutses süüdistuses toodud ajal avalikus kohas. 1.2. Süüdistuses on samuti märgitud, et kaebuse esitaja olles alkoholijoobes avalikus kohas, tarbis ka alkohoolset jooki ning lärmas ja karjus ebatsensuurseid väljendeid ja urineeris avalikus kohas. Kohus ei tuvasta, et T. Miiter oleks tarbinud avalikus kohas alkohoolset jooki, kuna kohtus ülekuulatud tunnistajatest ei suutnud ükski nimetada, millist marki alkoholi avalikus kohas siis tarvitati T. Miiteri poolt. Eeltoodu tõttu kuulub kaebuse esitaja olukord karistuse osas ka osaliselt kergendamisele. 1.3. Kuid T. Miiterit süüdistatakse ka avalikus kohas alkoholijoobes olekus. AS § 70 järgi karistatakse samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate A. Arula, T. Väljaotsa ja P.Nurmise ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd need loogiliselt riimuvad üksteisega ja on eluliselt usutavad. Seetõttu kohus leiab oma siseveendumuse kohaselt, et nende ütlustega on ka tõendatud, et T. Miiter oli avalikus kohas alkoholi joobesseisundis, millega solvas inimväärikust ja ühiskondliku moraalitunnet. T. Miiteri joobeseisundis olekut tõendab tunnistaja Peeter Nurmise ütlused, mille kohaselt ta 5
(8)4-09-7161 märkis, et kaebuse esitaja tuigerdas, lärmas ja ei allunud korraldustele ning seetõttu viidi ta kainestusmajja. Nimetatud asjaolu tõendab ka joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (Väärteotoimik, lk 3 ja pöördel), milles on joobetunnuseid fikseeritud nagu T. Miiteri tuigerdamine, mõõdetud alkoholijoove 0,96 mg/l kohta ja mitteorienteerumine ajas ja kohas. Samuti tõendab T. Miiteri joobeseisundi tunnustele viitava käitumise olemasolu tunnistajate A. Arula, T. Väljaotsa ja P.Nurmise ütlused kogumis selles osas, et T. Miiter lärmas, väljendus ebasensuurselt ja sõimles. Samuti T. Miiteri käitumine parvel annab alust pidada teda ilmselt alkoholi joobeseisundis olevaks isikuks selles osas, kuivõrd tunnistajate P. Nurmise ja T. Väljaotsa ütluste kohaselt T. Miiter urineeris ka parvelt jõevette. Kohus leiab, et tõenäoliselt kainena ei oleks kaebuse esitaja sääraselt toiminud. Kohus jõuab järeldusele, et ilmselt joobeseisundi tõttu lärmamine, urineerimine ja ebasensuurselt väljendumine T. Miiteri poolt avalikus kohas, solvas ka inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Eeltoodu alusel on tuvastatud nõutavad objektiivsed tunnused AS § 70 järgi. Subjektiivse koosseisu osas märgib kohus, et T. Miiter realiseeris antud väärteo objektiivsed tunnused tahtlikult, täpsemalt, vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta oli joobeseisundis. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvasta ning eeltoodu alusel on jõudnud kohus seisukohale, et T. Miiter on süüdi AS § 70 järgi väärteo toimepanemises. II. T. Miiteri süüdistus KarS § 262 järgi KarS §-s 262 on sätestatud avaliku korra rikkumise väärteokoosseis, mille kohaselt avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-102-03 punktis 8 on märkinud, et „Ühtlasi peab kolleegium vajalikuks osutada sellele, et KarS § 262 ei ole blanketne koosseis, seega ei pea isiku karistamisel selle järgi viitama kohaliku omavalitsusüksuse […] avaliku korra eeskirjale. Kuigi eeskirjas on ette nähtud teatud reeglid, mille rikkumise eest karistatakse KarS § 262 järgi, ei ole välistatud isiku karistamine avaliku korra rikkumise eest ka eeskirjas sätestamata juhtudel. Siiski tuleb arvestada, et KarS § 262 objektiivne koosseis on sõnastatud abstraktselt ning selle ülemäära lai tõlgendamine võib viia õiguskindluse põhimõtte rikkumiseni. Seega peab tegemist olema teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teiste isiku rahu või avaliku korra vastu laiemalt. Karistusõiguslik sekkumine peab sellisel juhtudel lähtuma ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest.“ Väärteosüüdistuse kohaselt muuhulgas T. Miiter rikkus Pärnu linna avaliku korra eeskirja § 4 lg 1 p 1, pannes eeltoodut arvestades toime KarS § 262. Pärnu linna avaliku korra eeskirja § 4 lg 1 p 1 kohaselt on avaliku korra tagamiseks keelatud avalikus kohas risustada, reostada, lärmata, kerjata, kasutada ebasündsaid väljendeid, tülitada kaaskodanikke või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskonna moraalitunnet ning seada ohtu enda või teiste isikute elu või tervist. Tunnistajate A. Arula, T. Väljaotsa ja P.Nurmise ütlused kogumis kinnitavad süüdistuses esitatut, 6
(8)4-09-7161 et T. Miiter lärmas avalikus kohas ja väljendas end ebasensuurselt. Samuti tunnistajate P. Nurmise ja T. Väljaotsa ütluste kohaselt urineeris T. Miiter parvelt jõevette. Seega ka Pärnu linna avaliku korra eeskirja järgi on antud tegevused subsumeeritavad mõistete alla „reostamine“ ja „ebasündsate väljendite kasutamine“, mis samuti solvavad need inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet ning mida tuleks käsitleda ka eksimiseks üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on seega tõendatud, et kaebuse esitaja süüdistuse järgi, et viimane lärmas, kasutas ebasündsaid väljendeid ja urineerides Pärnu jõkke, seega on tuvastatud Pärnu linna avaliku korra eeskirja § 4 lg 1 p 1 rikkumine ja ka KarS § 262 järgi väärteo toimepanek. Subjektiivse koosseisu osas märgib kohus, et T. Miiter realiseeris antud väärteo objektiivsed tunnused vähemalt kaudse tahtlusega. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvasta ning eeltoodu alusel on jõudnud kohus seisukohale, et T. Miiter on süüdi KarS § 262 järgi väärteo toimepanemises. III. T. Miiteri süüdistus KarS § 276 järgi T. Miiterile on esitatud süüdistus ka KarS § 276 järgi, s.o. võimuesindaja seadusliku korralduse eiramises, mille eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni kakssada trahviühikut või arest. Süüdistuse kohaselt T. Miiter eiras võimuesindaja seaduslikku korraldust lõpetada avaliku korra rikkumine ja tulla kaile. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanek on tõendatud tunnistajate ütlustega kogumis, et anti süüdistuses toodud korraldus politseiametniku poolt ja seda eirati. Kohtul kujunenud siseveendumuse kohaselt puudub alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd need riimuvad üksteisega ja on loogilised. Politseiametnikest – konstaablitest tunnistajate P. Nurmise, T. Väljaotsa ja A. Arula ütluste kohaselt andsid nad korraldusi, sealhulgas T. Miiterile, et lõpetada avaliku korra rikkumine ja tulla kaldale, aga parvel olnud isikud seda eirasid ning selle peale T. Miiter võttis oma suguelundi välja ja ütles „fack you politsei“ ja sõuti eelmale teisele poole kallast. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et kui Päästeameti abil parve hakati kaldale vedama viskas T. Miiter veel aeruga ametnikku. Tunnistaja Peeter Nurmiste ütluste pinnalt teeb kohus järelduse, et T. Miiterile anti seaduslik korraldus, T. Miiteri käitumine annab aga alust loogiliselt järeldada, et tal ei olnudki plaanis täita politseiametnike korraldust. Seega ei ole ka eluliselt usutav T. Miiteri väide, et voolu tõttu ei olnud võimalik kaldale sõuda, mida ka ilmestab aeruga Päästeameti ametniku poole viskamine, kui parve hakati toimetama kaldale. Samuti tunnistaja T. Väljaotsa ütlustest nähtub, et T. Miiter hõiskas, et püütku politsei teda kinni kui saab. Seega on süüdistuse järgi on tõendatud kõik KarS §-s 276 ette nähtud objektiivsete koosseisu tunnuste esinemine T. Miiteri käitumises. Subjektiivselt realiseeris T. Miiter antud koosseisu kavatsetult. Puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning seetõttu on T. Miiter süüdi antud väärteo toimepanemises. IV. Karistus Kokkuvõtvalt kohus leiab, et tunnistajate ütluste ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli alusel on kõigi süüdistuses kirjeldatud väärtegude – AS § 70, KarS § 262 ja 7
(8)4-09-7161 § 276 - toimepanek Toomas Miiteri poolt 28.04.2009 kella 18:05 ajal Pärnu linnas, parvel Pärnu jõel, Kalda tänava juures kohtulikult tuvastamist leidnud ning talle tuleb selle eest mõista karistus. KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid Kiirmenetluse otsuse kohaselt on märgitud lahtrisse kergendavad/raskendavad asjaolud – eelnevalt karistatud AS ja avaliku korra rikkumise eest. Varasemat karistatust võib arvestada aga KarS § 56 järgi karistuse mõistmisel eripreventatiivsest aspektist. Kohus märgib, et KarS §-s 58 ei ole sätestatud karistust raskendava asjaoluna varasemat süütegude toimepanemist. Seetõttu tuleb kaebuse esitaja karistust mõnevõrra kohtuotsusega kergendada kohtuvälise menetleja otsuse karistust silmas pidades. Maakohus kaebuse esitaja puhul karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvasta. Arvestades asjaolusid, et maakohus tuvastas, et süüdistuse kohaselt ei osutunud tõendatuks alkohoolse joogi tarvitamine süüdistuses toodud avalikus kohas, tuleb samuti kaebuse esitaja karistust mõnevõrra kergenda. T. Miiteri poolt toime pandud väärtegude süü suurust silmas pidades, tuleb karistada teda kiirmenetluse erisusi arvestades pea maksimaalse karistusega. Sealjuures arvestab samuti kohus eripreventiivsest vaatenurgast asjaolu, et T. Miiter on varem korduvalt karistatud AS § 70 järgi ja ühel korral ka KarS § 262 järgi ning nende eest karistatus ei ole kustunud. Lähtudes eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 2 leiab kohus, et T. Miiteri kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel T. Tomsoni poolt 29.04.2009.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 10220882932768 kuulub tühistamisele osaliselt karistuse osas. Kohus teeb uue otsuse, mille kohaselt tunnistades süüdi Toomas Miiteri AS § 70, KarS § 262 ja § 276 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1, mõistab Toomas Miiterile karistuseks rahatrahvi 95 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 5700 krooni. Indrek Nummert Kohtunik 8
(8)