4-08-9786/12

Ärakiri 4-08-9786 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-9786 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg 9.oktoober 2009.a, kirjalik menetlus Väärteoasi Harry Sikka kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel M. Laurmann 25.09.2008 otsusele väärteoasjas nr 2570,08,004736, mille kohaselt karistati H. Sikka't alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 900 krooni s.o 15 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja Harry Sikka, isikukood 35903265213, elukoht * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Meelis Laurmann RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Harry Sikka kaebus - tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna
4. septembri 2008.a otsus nr 2570,08,004736 ja lõpetada väärteomenetlus Harry Sikka suhtes alkoholiseaduse § 70 järgi kvalifitseeritavas väärteos väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.
5. Saata kohtuotsuse ärakiri H. Sikka'le ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. 1 Ärakiri 4-08-9786 Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel M. Laurmann 25.09.2009 otsusega väärteoasjas nr 2570,08,004736 karistati H. Sikka't järgmise väärteo eest – 31.08.
6. a kell 21.50 Lääne maakonnas Haapsalu linnas Ranna tee 2, Fra Mare, olles joobnud olekus magas avalikus kohas solvates sellega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Menetlusalune isik pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 70 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamine ja kahetsus. Väärteo eest on H. Sikka'le määratud karistuseks AS § 70 alusel rahatrahv 900 krooni s.o 15 trahviühikut. Kaebus 10.10.2008 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Harry Sikka kaebus, milles vaidlustab Lääne Politseiprefektuuri 25.09.2008 otsuse nr 2570,08,004736 täies ulatuses. AS § 70 seab õigusrikkumise olemasolu tingimuseks ainsa asjaolu, kui joobnud olekus isik segab kaaskodanikke avalikus kohas oma häiriva käitumisega, millega oleks solvatud kaaskodanike inimväärikus ja ühiskondlik moraalitunne. . Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole toime pannud talle etteheidetavat väärtegu, kuna ta ei ole teisi kaaskodanikke seganud ega häirinud ning oli kaine. Hetkeline tukastamine tervisekeskuse Fra Mare fuajees avalikult kasutataval ootetoolil oli põhjustatud hetkelisest teadvusekaotusest kõrge vererõhu ja südamepuudulikkuse tõttu. Samuti ei olnud ta mitu eelnevat ööd maganud. Kaebuse esitaja palus arestikambrisse kohale kutsuda ka kiirabi nendel samadel tervislikel põhjustel. Kiirabi käis ja tuvastas kõrge vererõhu ning südamerütmihäire. Seega ei olnud tukastamine põhjustatud tahtlikult ja see ei saanud olla solvav inimväärikusele ega riivata ühiskondlikku moraalitunnet, nagu menetleja otsuses väidab. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et hetkelise tukastamisega toolil ei seganud ta kaaskodanikke ega saanud nende suhtes häirivalt käituda, mistõttu väärteokoosseis AS § 70 järgi ei ole täidetud. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja kohtul tühistada 25.09.
7. a otsus väärteoasjas nr 2570,08,004736 ning lõpetada väärteomenetlus. Kaebuse esitaja soovib kohtuistungist osa võtta ning soovib endale kaitsjat. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 17.10.2008 kaebuse koos esitatud tõenditega kohtuvälisele menetlejale, kes oma 25.05.2009 saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik oli avalikus kohas ja joobnud olekus ning tunnistaja ülekuulamise protokollis nähtub ka see, et menetlusalune isik oli joobnud olekus koperdanud eelnevalt Thalasso Spa administraatori leti ääres ja seejärel Fra Mare fuajees heitis toolile magama ja segas oma magamaminekuga klienditeenindajat. Tunnistaja L S ülekuulamise protokollist nähtuvalt häiris menetlusaluse isiku käitumine tunnistajat. Seoses eeltooduga jääb kohtuväline menetleja väärteoasjas tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust s.o 900 krooni. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja palub kohtul juhinduda VTMS § 132 lg-st 1 ja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja kohtuistungist osa võtta ei soovi. Menetluse käik 23.12.2008 selgitas kohus kaebuse esitajale väärteomenetluses kaitsja määramise ja riigi õigusabi saamise võimalusi ning palus riigi õigusabi taotlemise korral esitada kohtule vastavasisuline taotlus
8. jaanuariks
9. Kohus määras asja arutamise ajaks 13.05.2009 H. Sikka kohtuistungile ei ilmunud ning kohus lükkas kohtuistungi edasi
10. juunile 2009 Kohtukutset ei õnnestunud kaebuse esitajale kätte toimetada, mistõttu määras kohus uueks kohtuistungi toimumise ajaks 15.09.
11. 15.09.2009 andis H. Sikka kohtule teada, et ta ei saa kohtuistungile tulla, kuna tal ei ole sõiduraha ja on hetkel töötu. H. Sikka palus asja arutada kirjalikus menetluses. 2 Ärakiri 4-08-9786 Kohus teavitas kohtuvälist menetlejat eeltoodud asjaoludest ning kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja H. Sikka rikkumise kvalifitseerinud AS § 70 järgi, mis näeb väärteona ette alkohoolse joogi tarbimise tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 6 oleva väärteoprotokolli kohaselt on H. Sikka poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – 31.08.
12. a kell 21.50 Lääne maakonnas Haapsalu linnas Ranna tee 2 olles joobnud olekus magas avalikus kohas solvates sellega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kohus tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. septembri 2008 otsusele kohtuasjas nr 3-1-150-08, kus Riigikohus on välja toonud alljärgneva seisukoha: „Materiaalõiguse kohaldamise seisukohalt on aga oluline silmas pidada, et AS §-s 70 kehtestab vastutuse vaid sellise avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Alkoholijoove ei tingi eraldivõetuna isiku vastutuselevõtmist ka siis, kui ta viibib seejuures tänaval, ühistranspordis või muus avalikus kohas. Omistamaks menetlusalusele isikule AS §-s 70 kirjeldatud väärtegu, tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul seega eraldi põhistada ja tõendada, mil viisil solvas konkreetsel juhul menetlusaluse isiku viibimine alkoholijoobes avalikus kohas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet.“ Inimväärikus ja ühiskondlik moraalitunne saab olla vaid konkreetsel isikul või isikutel, seega peab olema teokirjelduses ära näidatud ka isik(ud), kelle inimväärikust või ühiskondlikku moraalitunnet solvatakse. Käesolevast väärteoprotokolli teokirjeldusest ei ole võimalik tuvastada, kelle inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet menetlusaluse isiku tegevus või tegevusetus solvas. Selline konkretiseerimata väärteokirjeldus ei võimalda ilmselgelt aru saada, mida üldse süüks arvatakse ja seeläbi ei ole tagatud menetlusaluse isiku õigus teada, milles teda süüdistatakse ja teostada oma kaitseõigust. Kohtuväline on kohtule esitatud vastuses selgelt välja kirjutanud, et tõendamist on leidnud, et menetlusalune isik oli avalikus kohas ja joobnud olekus ning tunnistaja ülekuulamise protokollist nähtub, et menetlusalune isik oli joobnud olekus koperdanud eelnevalt Thalasso Spa administraatori leti ääre ja seejärel Fra Mare fuajees heitis toolile magama ja segas oma magamisega klienditeenindajat. Lisaks märgib kohtuväline menetleja, et tunnistaja L S ülekuulamise protokollist nähtuvalt häiris menetlusaluse isiku käitumine tunnistajat. Eelkirjeldatud teo süüks arvamine 3 Ärakiri 4-08-9786 H.Sikka`le on aga väljumine väärteoprotokolli piirdest ja see ei ole lubatud ka kohtuvälisele menetlejale. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteoprotokollis /VTT tl 6/ kirjeldatud väärteokirjeldus ei täida Alkoholiseaduse §70 sätestatud teokoosseisu ja väärteomenetlus tuleb menetlusaluse isiku Harri Sikka suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Just nendesamade puuduste tõttu oleks pidanud ka kohtuväline menetleja lõpetama väärteomenetluse juba kohtuvälises menetluses, sest ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud väärteoprotokollis oleva teokirjeldusega. Määruse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 29 lg 1 p 1, 119 lg 1, 132 p 3, 133 lg 1, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3 ja 199 lg
14. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4