4-09-9239/11

Väärteoasi nr.4-09-9239 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 10.09.2009.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Ida PP Jõhvi politseiosakonna 29.04.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2440,09,004582 Andres Madaliku karistamises LS § 7419 lg 1,2 järgi Kaebuse esitanud isik ANDRES MADALIK, isikukood 36001255716, Elukoht xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Andres Madalik kaitsja Maano Saareväli Kohtuvälise menetleja – Ida PP – esindaja Andres Visnapuu LÕPPOSA Tühistada Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna 29.04.2009.a. Andres Madaliku suhtes tehtud otsus väärteoasjas nr. 2440,09,004582 lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise - osas täielikult ja osaliselt rahatrahvi osas, kergendades karistust. Mõista Andres Madalikule LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut – 6000 krooni. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Andres Madalikku karistati LS § 7419 lg 1,2 alusel rahatrahviga 11460.- krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selle eest, et tema 11.04.2009.a. kell 09.05 Jõhvi linnas Rakvere tn. 9 juures juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja ei täitnud liiklusmärgi 413 „Kohustuslik sõidusuund“ nõudeid. KAEBUSE SISU Kirjalikus kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Leitakse, et kohtuväline menetleja ei ole järginud KarS §-s 56 lg-s 1 sätestatud karistuse kohaldamise aluseid, ei ole põhjendanud, miks on peetud ainuvõimalikuks karistusliigiks üheaegselt põhi- ja lisakaristuse kohaldamist. Menetlusalusel isikul puuduvad varasemad karistused mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, seega puuduvad andmed, et menetlusalusel isikul oleks soodumus analoogilise väärteo kordamiseks tulevikus ning seetõttu puudub otsene vajadus kohaldada tema suhtes lisakaristust. Lisakaristuse kohaldamine seab kaebuse esitaja eluliselt väga raskesse olukorda. Ta töötab AS-s U ehitusjuhi ametikohal. Objektid asuvad laiali üle Eesti, mistõttu on sellele ametikohale seatud nõue omada ka mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega tähendab mootorsõiduki juhtimise õiguse kaotus töökoha kaotust ja töötuks jäämist. Menetlusalusel isikul on panga ees laenukohustus, peres on kolm last, kellest üks on alaealine, teiste laste eest tuleb maksta õppemakse. Töökoha kaotamine tähendab suutmatust kanda rahalisi kohustusi kolmandate isikute ees ja ülalpidamiskohustust pere ees. Kohtuistungil täiendati kaebust seoses 01.07.2009.a. kehtima hakanud liiklusseaduse muudatustest lähtuvalt ja taotleti ka rahatrahvi vähendamist kuni 6000 kroonini. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2. Kohtunik