1-09-13587/2

(08230111079)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi Aigar Kivik süüdistuses KarS § 263 p 1,4 järgi. Prokuröri abi Süüdistatav Tõkend Kaitsja Mairi Heinsalu Aigar Kivik elu- või asukoht ja aadress: Xxx, isikukood või sünniaeg: 38705030238, kodakondsus: EV, haridus: põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta, perekonnaseis: vallaline. Varem kriminaalkorras karistamata. Ei ole kohaldatud. Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aigar Kivik KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista mõista karistuseks rahaline karistus 210 päevamäära arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni, s.o. summas 10 500 (kümme tuhat viissada) krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Aigar Kivik´ule rahaline karistus 140 päevamäära, s.o. summas 7 000 (seitse tuhat ) krooni. KarS § 73 lg 1,3 kohaldamisel mõistetud rahalist karistust ei pöörata täielikult täimisele kui Aigar Kivik ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Välja mõista Aigar Kivik´ ult KrMS § 179 lg.1 p.2 § 175 lg.1 p. 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Aigar Kivik 1-09-13587, sundraha “. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Aigar Kivik’ut süüdistatakse selles, et tema 11.07.2008.a. kella 22.00 paiku rikkus rahu ja avalikku korda grupis koos Samuel Saarsalu’ga ning häiris üldist ja asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu sellega, et tungis Kiili kaupluse ees kallale RL, haaras tal käega selja tagant kõrist ning tõmbas, lõi seejärel rusikaga vähemalt kahel korral RLselja piirkonda ning hiljem, kui RL oli Samuel Saarsalu löögi tagajärjel maha kukkunud, lõi Aigar Kivik RL korduvalt jalaga istmiku- ja seljapiirkonda, põhjustades RL füüsilist valu ja tervisekahjustusi ja nimelt: kukla 1,5cm pikkuse peahaava ning otsmikul marrastuse. Seega Aigar Kivik pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ning grupi poolt, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 263 p 1,4 järgi. Aigar Kivik´ u süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – kannatanu RL ütlused, 11.07.2008.a. oli tema Kiili kaupluse juures koos JS´aga. Tulid poest, tema rääkis telefoniga, hakkas Hansapanga pangaautomaadist kontrollima enda kontol olevat raha summat. Poe ees oli palju noori inimesi. Mis edasi täpsemalt juhtus, ei mäleta, kuid teab, et temale tulid kallale kaks noormeest. Üks oli Aigar Kivik, teise isiku hüüdnimi oli Sämm. Ei mäleta millest konflikt tekkis, kuid mingi hetk löödi temale pudeliga pähe. Enne pudeliga löömist toimus temal tõuklemine. Peale seda kui oli pudeliga pähe saanud, libises telefon maha. Maas olles löödi teda veel mitmeid kordi jalaga keha piirkonda. Löökidest tundis füüsilist valu. Täpselt ei oska öelda, kes teda lõi, tähelepanu oli suunatud rohkem sellele, et keegi tema isiklikke asju ära ei võtaks. Isiklike esemeid ära ei võetud, ainult peksti. Äkki istus hulk noori ja ka need kaks isikut, kes tema juurde tulid, autosse ning sõitsid minema. G4S patrull kutsus kohale politsei ning seejärel tuli kiirabi, kes puhastas tekkinud peahaava(t.lk.2-5,12-14); isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega, et 12.07.2008.a. tuvastati RLpeas 1,5 sentimeetri pikkune haav(t.lk.6-10); kiirabikaart nr 72/08, millest nähtub, et isikut oli löödud mingi esemega pähe, peas 1,5 sentimeetri pikkune haav. Tehti haava puhastus(t.lk.15); tunnistaja JS’a ütlused, et R ründas Kiili kaupluse juures noortekambas Samueli nimeline noormees, kelle hüüdnimi oli Säm. Rünnaku põhjust ei oska öelda. Ründamine seisnes R rinnust tõukamises. Seejärel tuli kambast Aigar Kivik, kes samuti läks R kallale. Tema hakkas ka R tõukama ja togima. Äkki lõi keegi R pudeliga vastu pead. Kes R pudeliga pähe lõi, tema ei tea. Löögist kukkus R maha. Kui R maas oli, siis lõid teda Aigar ja Samuel korduvalt jalgadega ja kätega keha piirkonda. Rüseluse alguses kukkus Rl telefon maha, tema sai telefoni enda kätte. Kui Falck saabus, andis telefoni Rle tagasi. Peksmisest oli Rl peas verine haav, muid suuremaid vigastusi ei märganud. Temale kallale ei tungitud ja valu ei põhjustatud. Teda hoidis kinni Ragnari nimeline noormees selleks, et tema ei saaks Rle appi minna. Tundus, et isikud täiesti kained ei olnud(t.lk.16-18); Samuel Saarsalu kahtlustatavana antud ütlused, millistega tunnistab oma süüd. Sõitis koos MPiga, Iti Lilleväliga, Kadri ning Aigar Kivik´uga Tallinnast Kiili valda Kiili kaupluse juurde. Kaupluse juures võttis pangaautomaadist sularaha välja, kui hakkas ära tulema jooksis üks meesterahvas vastu tema õlga. Läks isikuga sõnavahetuseks ning seejärel haaras isik temast kinni ning hakkas riietest rebima. Kui tema püüdis meest eemale lükata tuli appi Aigar. Aigar võttis mehelt ümbert kinni, tiris eemale ning meesterahvas kukkus. Ei oska öelda mitu korda Aigar meesterahvast lõi, võimalik, et paar korda. Ka tema lõi meesterahvast, vähemalt kaks korda. Peale kaklust lahkusid autoga. Kahetseb, et kaotas enda üle kontrolli ja lõi meest jalaga(t.lk.34-36); tunnistaja MP’a ütlused, et olid koos seltskonnaga Kiili kaupluse juures. Kui tema poest väljus, nägi, et üks meesterahvas üritab Samuelist pilti teha. Hakkasid vastastikku rüselema ning kätega vehkima. Kuulis heli ning kui ümber pööras, nägi, et võõras mees oli pikali maas. Tema kellegi löömist pealt ei näinud, seejärel lahkusid(t.lk.39-41); tunnistaja KL’i ütlused, et 11.07.2008.a. Kiili vallas Kiili kaupluse juures kuulsid poe ees lärmi. Uksele jõudes, nägi, et RL on pikali maas ning Aigar lõi teda jalaga. Tema mäletamist mööda, lõid isikut Aigar ja Samuel. Nägi, et Rl oli pea lõhki ja verine. Millest kaklus alguse sai, tema ei tea(t.lk.44-46); kahtlustatav Aigar Kivik’u ütlused, tunnistab oma süüd, pani kuriteo toime. Tuli koos Samuel Saarsaluga, Marguse ning Iti ja Katsiga Tallinnast, tahtsid minna Kiili poodi alkoholi ostma. Samuel võttis pangaautomaadist sularaha, samal ajal liikus poodi R L . R põrkas kokku Samueliga. Kui Samuel tulema hakkas, võttis R taskust mobiiltelefoni ning vehkis sellega Samueli suunas. R ja Samueli vahel tekkis rüselus. R haaras Samueli hõbeketist kinni ning tiris sellest, kuni kett purunes. Tundus, et rüseluse käigus on Samuel hätta jäänud ning otsustas appi minna. Läks R juurde, võttis kaelast kinni, haardesse ning hakkas selja tagant eemale tõmbama. Tõmbamise hetkel lõi R üks kord küünarnukiga kõhu piirkonda. Koheselt lõi tema Rvastu vähemalt kaks korda selja piirkonda. Samuel lõi samuti Rkõhu piirkonda ning üks kord põlvega näo piirkonda. Selle löögi peale kukkus R maha. Kui R oli maas, siis lõi tema jalaga kolm korda. Sel ajal kui tema lõi jalaga Rt, tuli poest müüja, kes tõmbas teda kaklusest ära. Hiljem lõi Samuel veel jalaga üks kord Rnäo piirkonda. Sellest löögist lõi R oma pea vastu maad. Kakluses osales tema, Samuel ja R. Ei oska öelda miks enesekontrolli kaotas, võimalik, et teo pani toime, kuna oli joonud kaks pudelit õlut(t.lk.24-26) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav Aigar Kivik on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Aigar Kivik on varem kriminaal- ja väärtokorras karistamata milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Aigar Kivik´ u karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Aigar Kivik` ut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Aigar Kivik` ut on võimalik ja otstarbekas karistada rahalise karistusega. Kohus leiab, et Aigar Kivik´ ule mõistetud rahaline karistus võib olla mõistetud sanktsiooni keskmises määras ning Aigar Kivik´ u suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda KarS § 73 sätteid ning määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Aigar Kivik` ult kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni, kuid kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 080 krooni riigituludesse jätab kohu riigi kanda. Kohtunik