Obsah (5)

§ 121§ 274§ 64§ 68§ 66

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-09-13774 (kohtueelses mene

§ 121

ja § 274 lg 1 järgi advokaat Anu Rannaveski Süüdistus Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Reno Toss süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 60 päevamäära, s. o 3000 krooni ning tunnistada Reno Toss süüdi

§ 274

lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 5000 krooni;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Reno Tossile liitkaristus rahalise karistusena 100 päevamäära, s.o 5000 krooni;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 22.02.2009-23.02.2009, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kandmata karistuseks rahaline karistus 94 päevamäära, s.o 4700 krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata Reno Tossile mõistetud rahaline karistus 4700 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 470 krooni kuus; tühistada Reno Tossile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega: 2.1 välja mõista Reno Tossilt sundraha 6525 krooni ja riigi õigusabi tasu 420 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 6945 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009.a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 600 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-09-13774“); 3.1 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-13774“); 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 KrMS § 254 lg-s 6 kohaselt on süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses Reno Tossi süüdimõistmist

§ 121

järgi ja karistamist rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o 3000 krooni ning süüdimõistmist

§ 274

lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 5000 krooni;

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 5000 krooni;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva s.o 22.02.2009 – 23.02.2009 (st rahalise karistuse 6 päevamäära) karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks rahaline karistus 94 päevamäära, s.o 4700 krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s.o 470 krooni kuus.

1. Süüdistused, kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
2. Reno Tossile süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon Reno Tossi on süüstatud selles, et tema ta
3. septembril 2008.a kella 23:00 ajal Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevikus Nooruse 1 maja juures lõi korduvalt rusikatega Ryszard Szpotile näopiirkonda, põhjustades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Reno Tossi tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121

järgi kehalise väärkohtlemisena, s.o teise inimese tervise kahjustamisega ja valu tekitamisega. Samuti süüdistatakse Reno Tossi selles, et ta 21. veebruaril 2009.a lõi Viljandi politseiosakonnas, aadressil Viljandi Pargi 1, turvakontrolli tegemise ajal ametikohustuste täitmisel olevat vanemkonstaabel Alo-Aivo Takelile käega vastu nägu, mille tagajärjel kukkusid viimase prillid põrandale ja läksid katki. Reno Tossi tegu on talle kvalifitseeritud

§ 274

lg 1 järgi võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisena seoses tema ametikohustuste täitmisega. 2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Süüdistuse asjaolusid kuritegude toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS § 254 kohaselt. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. Reno Toss tuleb käskmenetluses

§ 121ja § 274 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus

§-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra 2 kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kuritegu

§ 121

järgi on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega;

§ 274

lg 1 järgi on karistatav karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Arvestades prokuröri taotlust karistuse mõistmiseks, karistuseesmärke ja Reno Tossi süü suurust, on põhjendatud Reno Tossi karistamine rahalise karistusega 94 päevamäära, s. o 4700 krooni.

1. Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s. o 1qsu_. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 420 krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Reno Tossilt välja mõista riigieelarve tuludesse sundraha 6525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 420 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Kalev Kuningas Kohtunik 3